lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-10-15486/29

Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 16.03.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-10-15486/29
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
16.03.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2431
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Määruse tegemise aeg ja koht

16. märts 2015. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-15486

Tsiviilasi

XXX(pankrotis) pankrotimenetlus

Menetlustoiming

Pankrotimenetluse lõpetamine, vabastamise menetluse algatamine

Menetlusosalised

Võlgnik XXX(pankrotis, isikukood XXX, elukoht XXX; epost XXX)

võlgniku kohustustest

Pankrotihaldur Peeter Sepper (OÜ Haldur; Kotzebue 9, 10412 Tallinn; e-post [email protected]) Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada XXX(pankrotis, isikukood XXX) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist.
2.XXX(pankrotis) võlausaldajatel on tunnustatud nõuete eest jäänud raha saamata alljärgnevalt: Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu Mittetulundusühing TUDENGIKESKUS

13,35 eurot 1 597,79 eurot

Vangelis Vara OÜ

58 120,16 eurot

Järveääre Arenduse OÜ

21 268,17 eurot

3.Määrata pankrotihaldur Peeter Sepperi töötasuks 1 936 eurot.
4.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
Anda käesolevas menetluses riigi menetlusabi ja välja mõista riigi vahenditest pankrotihalduri tasu 397 eurot. Pankrotihalduri tasu maksta välja OÜ 397 arveldusarvele XXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank.
5.Välja mõista võlgnikult XXX pankrotihalduri tasu summas 1 539 eurot pankrotihaldur Peeter Sepperi kasuks.
6.Määrus saata resolutsiooni punkti nr 4 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
7.Vabastada pankrotihaldur Peeter Sepper XXX(pankrotis) kohustustest.

pankrotihalduri

8.Algatada XXX(isikukood XXX) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, jätta usaldusisik määramata ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
9.Avaldada teade XXX(isikukood väljaandes Ametlikud Teadaanded.

XXX)

pankrotimenetluse

lõpetamisest

Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik või menetluse lõpetamisele vastuväite esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt PankrS § 171 lg-le 1. Asjaolud Harju Maakohus kuulutas 21.05.2010. a määrusega välja XXX pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Peeter Sepperi. 18.02.2015. a esitas pankrotihaldur kohtule taotluse lõpetada XXX(pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Pankrotihalduri aruanne Pankrotimenetluse käik Harju Maakohtu 05.01.2015. a kohtumäärusega kinnitati jaotusettepanek, nimetatud kohtumäärus on jõustunud. Võlgnik esitas nõusoleku enda nimetamiseks usaldusisikuks, 18.02.2015. a toimus võlausaldajate üldkoosolek, mille päevakorras oli mh ka usaldusisiku nimetamise küsimus kohustustest vabastamise menetluseks. Võlausaldajad üldkoosolekust osa ei võtnud, mistõttu leiab haldur, et võlausaldajatel ei ole vastuväiteid XXX nimetamise suhtes tema enda usaldusisikuks.

1.Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Pankrotivarasse kuulus hoonestamata kinnistu XXX , registriosa nt XXX , katastritunnus XXX , sihtotstarve maatulundusmaa, pindala 12 267 m2, asukoht XXX küla, XXX vald. Vara müüdi neljandal suulisel enampakkumisel hinnaga 380 eurot.
2.Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta 2.1 Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid ei esitatud. 2.2 Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatist ei makstud. 2.3 Massikohustused - 05.01.2015. a kohtumäärusega kinnitati massikohustused summas 797,64 eurot. Peale jaotusettepaneku kinnitamist pankrotimenetluses massikohustustega seoses kulusid ei ole. 2.4 Pankrotimenetluse kulud koosnevad ajutise pankrotihalduri tasust summas 715,74 eurot (välja maksmata), sotsiaalmaksust ajutise pankrotihalduri tasult summas 199,94 eurot (tasumata), ajutise pankrotihalduri kuludest summas 109,85 eurot, osalistest menetluskuludest seoses kohtuotsuse tunnustamise menetlusega Norra Kuningriigis Advokaadibüroo Pohla ja

Hallmägi OÜ arve summas 276,91 eurot ning pankrotihalduri taotletavast tasust summas 1 936 eurot. Pankrotiseaduse § 651 lg 1 kohaselt on pankrotihalduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega kuni 6 401 eurot 20% pankrotivarast. Pankrotivarasse laekus 380 eurot ning halduri tasu moodustab seega 76 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 25,08 eurot. Arvestades menetluse keerukust ja halduri töö mahtu taotleb haldur tasu määramist töötundide arvestuse alusel analoogselt ajutise pankrotihalduri tasu arvestusele. Menetluse läbiviimisele kulus 24,2 tundi, lähtudes tunnitasust 80 eurot, moodustab pankrotihalduri tasu 1 936 eurot. Kuivõrd haldur taotleb tasu määramist büroo kasuks, mille kaudu ta tegutseb ja mis ei ole käibemaksukohustuslane, tasule riiklikke makse ei lisandu.

3.Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Jaotise alusel väljamakseid teostatud ei ole.
4.Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta. Pandivaraks olnud kinnisasja müügist laekus 380 eurot. Hüpoteegipidaja lepinguline esindaja esitas hüpoteegipidaja nõusoleku vara müügist laekunud summa kasutamiseks pankrotimenetluses tehtud vajalike kulutuste ja pankrotihalduri tasu katteks kogu laekumise ulatuses.
5.Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Pankrotivara on müüdud, teistelt isikutelt vara saada ei ole.
6.Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Kinnisvaraga seonduvalt oli pankrotihalduri tegevuseks pankrotivaraga tutvumine XXX vallas, müügikuulutuste koostamine ja avaldamine, enampakkumise läbiviimine. Pankrotimenetluse protseduuridega seonduvalt oli halduri tegevuseks pankrotiteate koostamine ja saatmine võlausaldajatele, võlausaldajate esimese üldkoosoleku ettevalmistamine ja läbiviimine (üldkoosoleku registreerimislehe, häälte määramise tabeli, pankrotihalduri ettekande, pankrotivara nimekirja, üldkoosoleku protokolli koostamine), nõudeavaldusega tutvumine, nõuete kaitsmise koosoleku ettevalmistamine ja läbiviimine (registreerimislehe, protokolli ja tunnustatud nõuete nimekirja koostamine), pangas allkirjaõiguste ja internetipanga vormistamine, pankrotiseaduses sätestatud aruannete, jaotusettepaneku ja menetluste lõpetamise taotluse koostamine, osalemine nõude tunnustamise kohtuvaidluses.
7.Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud: Võlausaldaja

Tunnustatud nõuded

Rahuldamata nõuete suurus

Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu

13,35 eurot

13,35 eurot

Mittetulundusühing TUDENGIKESKUS

1 597,79 eurot

1 597,79 eurot

Vangelis Vara OÜ

58 120,16 eurot

58 120,16 eurot

Järveääre Arenduse OÜ

21 268,17 eurot

21 268,17 eurot

8.Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida pankrotihaldur kavatseb veel esitada.

Pankrotimenetluses esitati Norra Kuningriigi kohtusse avaldus Eesti Vabariigi kohtuotsuse täidetavaks tunnistamiseks. Pankrotihaldur esines kostjana hagimenetluses nõude tunnustamise nõudes. Muid hagisid esitada ei ole alust.

9.Menetluskulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused. Ajutise pankrotihalduri tehtud vajalikud kulutused 109,85 eurot, pankrotihalduri tehtud vajalikud kulutused 797,64 eurot, menetluskulud 276,91 eurot.
10.Maksejõuetuse tekkimise põhjus Alalise maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes.
11.Pankrotimenetluse lõpetamise õiguslik alus. Kohtule esitatud taotluses toodud asjaoludel on kohtul alus lõpetada pankrotivõlgnik XXX pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks.
12.Ettepanek kohtudeposiidi summa suhtes. Pankrotihaldur on kalkuleerinud pankrotimenetluse raugemise vältimiseks määratava kohtudeposiidi suuruseks 2 500 eurot.
13.Taotlus pankrotivõlgnik XXX menetlusabi andmiseks. XXX pankrotimenetluses piisab pankrotivarasse laekunud rahast menetluse vältel tasutud massikohustuste osaliseks hüvitamiseks kulude kandjale ajutisele haldurile ja pankrotihaldurile, ajutisele pankrotihaldurile ja haldurile tasu maksmiseks varast ei piisa. Eeltoodust tulenevalt taotleb haldur pankrotihalduri tasu osaliseks katmiseks pankrotivõlgnik XXX tagastamatu menetlusabi andmist summas 397 eurot ning selle määramist OÜ 397 kasuks, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb.
14.Taotlused Pankrotihaldur palub kohtul lõpetada XXXpankrotimenetlus raugemise tõttu peale pankroti väljakuulutamist, määrata pankrotihaldur Peeter Sepperi tasuks 1 936 eurot, määrata pankrotivõlgnik XXX tagastamatu menetlusabi andmine summas 397 eurot selle väljamaksmisega OÜ-le 397, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb, mõista pankrotihalduri tasu osas, mida ei kata tagastamatu menetlusabi, so summas 1 539 eurot, välja XXX, vabastada pankrotihaldur Peeter Sepper pankrotihalduri kohustustest ning otsustada XXX kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Kohtu põhjendused Pankrotimenetluse lõpetamine Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lg 3 järgi esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Pankrotihaldur on 18.02.2015. a kohtule teatanud, et XXX(pankrotis) pankrotimenetluses

puuduvad vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia, mistõttu esineb alus menetluse lõpetamiseks pankrotimenetluse raugemisega. Pankrotihaldur hindas pankrotimenetluse kulusid raugemise vältimiseks 2 500 eurot ning kohus tegi 23.02.2015. a ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded XXX(pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2 500 eurot 7 päeva jooksul alates ettepaneku avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tähtaja jooksul XXX(pankrotis) pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid kohtu deposiitkontole ei laekunud. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et XXX(pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Asja materjalidest nähtub, et 10.06.2010. a toimus võlausaldajate esimene üldkoosolek ja 09.09.2014. a nõuete kaitsmise koosolek. Pankrotimenetluses on kinnitatud jaotusettepanek, mille kohaselt tunnustati pankrotimenetluses 4 võlausaldaja nõuded kokku summas 80 999,47 eurot. Ükski võlausaldaja ei ole pankrotimenetluse kulusid enda kanda võtnud. Pankrotihaldur on tuvastanud, et XXX(pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on PankrS § 22 lg 5 mõttes muu asjaolu. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud. Kooskõlas PankrS §-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. Võlausaldajatel on jäänud raha saamata järgmiselt: Eesti Vabariigil Maksu- ja Tolliameti kaudu 13,35 eurot, Mittetulundusühingul TUDENGIKESKUS 1 597,79 eurot, Vangelis Vara OÜ-l 58 120,16 eurot ja Järveääre Arenduse OÜ-l 21 268,17 eurot. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Peeter Sepper tuleb vabastada XXX (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Haldur on lõpparuandes palunud määrata pankrotihalduri tasu töötundide arvestuse alusel analoogselt ajutise pankrotihalduri tasu arvestusele. Pankrotihaldur on teinud menetluses tööd 24,2 tundi ning lähtub tunnitasust 80 eurot. Seega moodustab töötasu 1 936 eurot. Kohus on seisukohal, et pankrotihalduri taotlus arvestada tasu määramisel töötasu tunnitöö alusel, on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt raha, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 23 lg 1 kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). Pankrotitoimkond on 10.12.2014. a koosolekul otsustanud määrata pankrotihalduri tasuks 1 936 eurot. 25.02.2015. a on võlgnik teatanud, et on olnud juba viis aastat pankrotis ja tema pangaarved on samuti viis aastat arestitud. Võlgnik on jätkuvalt rahatu ja seoses sellega ei ole nõus mingit tasu maksma. Kohus leiab, et võlgniku poolt esitatud vastuväide halduri tasu taotlusele ei ole põhjendatud. Pankrotihalduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest

tasu vaatamata asjaolule, et võlgnik on pankrotis ning ei ole nõus tasu maksma. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Haldur on võlgniku pankrotimenetluses läbi viinud vajalikke pankrotimenetluse toiminguid ning on esitatud aruande kohaselt kulutanud oma ülesannete (sh kinnisvara enampakkumise läbiviimiseks, võlausaldajate üldkoosolekute ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks, pankrotiseaduses sätestatud aruannete, jaotusettepaneku ja menetluse lõpetamise taotluse koostamiseks, kohtuvaidluses osalemiseks jne) täitmiseks 24,2 tundi. Tulenevalt eelnevast määrab kohus pankrotihaldur Peeter Sepperi töötasuks 1 936 eurot. Kuivõrd haldur palub tasu määrata büroole, mille kaudu ta tegutseb ning mis ei ole käibemaksukohustuslane, tasule riiklikke makse ei lisandu. PankrS § 150 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja kohus lõpetab XXX (pankrotis) pankrotimenetluse raugemise tõttu, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning analoogia alusel PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183 lg 2 järgi halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. TsMS § 183 lg 2 järgi võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud kanda pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, väljaarvatud käibemaks (ning PankrS § 193 lg-st 4 tulenevalt ka sotsiaalmaks). Seega tuleb riigi vahenditest menetlusabi korras välja mõista pankrotihalduri tasu summas 397 eurot. Ülejäänud osas, so summas 1 539 eurot, kuulub pankrotihalduri tasu väljamõistmisele XXX. Kohustustest vabastamise menetlus XXX on esitanud 06.05.2010. a (ja 05.09.2012. a uuesti) taotluse ka enda võlgadest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Seega on võlgniku poolt esitatud avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt, s.o enne pankrotihalduri poolt raugemisaruande esitamist. PankrS § 171 lg 2 p-des 2-5 ammendavalt loetletud asjaolusid, mis takistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamist, ei ole asjas ilmnenud. Ükski võlausaldaja vastuväiteid kohustustest vabastamise menetluse algatamisele esitanud ei ole. Tulenevalt eelnevast tuleb XXX kohustustest vabastamise menetlus algatada. PankrS § 172 lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole võlausaldajad usaldusisiku kandidaati nimetanud. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et võlgnikku XXX ennast tuleb kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid.

Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja