Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Määruse tegemise aeg ja koht
23. november 2020. a Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-15486
Tsiviilasi
V V kohustustest vabastamise menetlus
Menetlustoiming
Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise taotluse lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik: V V (isikukood xxx, elukoht xxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
16. november 2020. a
Resolutsioon
Lõpetada V V kohustustest vabastamise menetlus ja jätta V V pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Vabastada V V usaldusisiku kohustustest. Avaldada teade V V kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud Harju Maakohtu 16.03.2015 määrusega lõpetati võlgniku V V pankrotimenetlus, algatati tema suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning kohustati võlgnikku ennast täitma usaldusisiku ülesandeid. Usaldusisiku poolt on eelnevalt esitatud Harju Maakohtule V V usaldusisiku aruanded 27.12.2016, 13.10.2017, 20.05.2018, 03.04.2019 (täpsustatud 11.04.2019). Viimase usaldusisiku aruande esitas võlgnik 06.04.2020. Aruande kohaselt on võlgnik alates 01.06.2018 vanaduspensionär, varasemalt oli võlgnik töövõimetuspensionär. Võlgniku sõnul on ta tööle kandideerinud paljudesse kohtadesse, aga vanus ja terviseprobleemid (süda ja vererõhk on korrast ära, sügav depressioon), teeb töö saamise praktiliselt võimatuks. 2018. aasta aruande kohaselt ei olnud võlgnik töötukassas arvel, kuna 85 eurot kuus on naljanumber. Kulude katmiseks korjab võlgnik plekkpurke ja klaastaarat. Keskmiselt moodustavad kulud kuus 454 eurot, mille katab pensioni arvelt.
06.04.2020 esitas võlgnik kohtule seoses tähtaja täitumisega taotluse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Kohus küsis taotluse osas võlausaldajate seisukohta. 03.06.2020 esitas seisukoha võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet. Võlausaldaja märgib, et seisuga 02.06.2020 puuduvad võlausaldajal nõuded võlgniku vastu, mistõttu ei ole võlausaldajal vastuväiteid kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise osas. Võlausaldaja märgib, et võlgnik on esitanud 05.03.2020 füüsilise isiku 2019. aasta tuludeklaratsiooni, millest nähtuvalt on ta saanud 2019. aastal Eesti riigi poolt makstavat pensioni kokku summas 5783,16 eurot, millelt on kinni peetud tulumaks summas 1156,62 eurot ning välisriigi tulu (Soome pension) kokku summas 3192,60 eurot. Seega oli V V netosissetulek 2019. aastas kokku 7819,14 eurot (5783,16+3192,60-1156,62), mis on keskmiselt 651,60 eurot kuus. Seega on võlgniku ühe kuu sissetulek suurem kui ta aruandes on näidanud. Lisaks märgib võlausaldaja, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse perioodil saanud füüsilise isiku 2018. aasta tuludeklaratsiooni alusel enammakstud tulumaksu tagastuse summas 634,91 eurot, mis on tema taotluse alusel kantud 13.06.2019 arvelduskontole xxx ning 2019. aasta tuludeklaratsiooni alusel on enammakstud tulumaks summas 745,21 eurot. Võlgnik on esitanud taotluse enammakstud tulumaksu tagastamiseks eelnimetatud pangakontole (kuulub tagastamisele pärast andmete kontrollimist). Võlausaldaja jätab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise ja kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohtu otsustada. 16.11.2020 määratud ärakuulamisele võlgnik ei ilmunud. Võlgnik teatas 03.11.2020 e-kirjas, et ei saa tervislikel põhjusel ärakuulamisele ilmuda, kuna elab Soomes ning on koroonahaigestunute riskigrupis. Võlgnik märkis, et tal on Soomes arsti vastuvõtule registreeritud aeg 11.11.2020 ja 16.11.2020. 16.11.2020 ärakuulamisele ilmus võlausaldaja xxx seaduslik esindaja O R. Võlausaldaja märkis, et võlgnik on teist korda pankrotis. Võlgnik pettis võlausaldajat ning laenas raha, kuid see ei läinud sinna, kuhu vaja. Võlausaldaja sõnul ähvardas võlgnik võlausaldajat 2009 või 2010. aastal. Võlausaldaja märkis, et võlgnik on täiesti teovõimeline ja terve Eesti mees, kes on ääretult tugev manipulaator. Võlausaldaja ei ole võlgniku mitu aastat näinud ega tea, milline on võlgniku tervis täna. Võlausaldaja märkis, et võlgnikul on kaaskond, kellega koos petab. Ükski võlgniku lubadus ei pea – lubas võlausaldajale maatükki Saaremaal. Võlgniku poolt aruandes väljatoodule vastas võlausaldaja, et varasemalt sõi võlgnik iga lõuna restoranis. Kohtumääruse põhjendused PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on võlgniku V V kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud üle viie aasta, mistõttu otsustab kohus võlgniku V V pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS §-le 175. Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (PankrS § 175 lg 4). Kohus kuulas võlausaldaja Vangelis Vara OÜ ära 16.11.2020. Võlgnik ärakuulamisele ei ilmunud. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on
kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohtu hinnangul on võlgnik vähemalt raskest hooletusest rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustusi, kuivõrd ta ei ole kohustustest vabastamise menetluse jooksul tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ning kohtule esitatud tõenditest ei nähtu ka, et ta oleks sellist tegevust aktiivselt otsinud. Kohus toob esile, et 16.03.2015 määruse kohaselt on V V võlausaldajateks Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu nõudesummaga 13,35 eurot; xxx nõudesummaga 1597,79 eurot; xxx nõuesummaga 58 120,16 eurot; xxx 21 268,17 eurot. Kohustustest vabastamise menetluse jooksul ei ole võlgnik nõuete katteks teinud ühtegi väljamakset. Kohus leiab, et antud juhul ei nähtu, et võlgnik oleks teinud reaalseid pingutusi töö leidmisel. Kohus on korduvalt kohustanud võlgnikku esitama tõendeid töö otsimise kohta. Kuivõrd võlgnik on usaldusisiku aruannetes märkinud, et ei saa tervislikel põhjustel tööle asuda, kohustas kohus võlgnikku esitama tõendid ka tervisliku seisundi kohta. Vaatamata kohtu korduvatele nõudmistele ei ole võlgnik töö otsimist ega tervislikku seisundit tõendavaid tõendeid esitanud. Kohus märgib, et 2017. aasta usaldusisiku aruande kohaselt ei ole võlgnik töötukassas arvel, kuna 75 eurot kuus on naljanumber. Võlgnik korjab tühja taarat äraelamiseks. 2018. aasta aruande kohaselt ei olnud võlgnik töötukassas arvel, kuna 85 eurot kuus on naljanumber. Kulude katmiseks korjab võlgnik plekkpurke ja klaastaarat. Kohus on seisukohal, et kui võlgnik on olukorras, kus peab äraelamiseks korjama plekkpurke ja klaastaarat, on ka töötutoetus 75 eurot või 85 eurot selline summa, mis aitaks võlgnikul igakuiseid kulutusi katta. Kohus leiab, et täiesti põhjendamatu on ennast mitte töötuna arvele võtta põhjendusel, et 75 või 85 eurot on „naljanumber“. Töötukassa abiga oleks võlgnikul olnud võimalus läbida täiendavaid kursuseid, et leida mingisugunegi töö. Kohus on seisukohal, et võlgnik on selliselt rikkunud võlausaldajate huve. Tööle mitte asumine väljendab antud olukorras kohtu hinnangul vähemalt võlgniku rasket hooletust VÕS § 104 lg 4 mõttes oma kohustuste mittetäitmisel. Kohus leiab, et võlgnik on järjekindlalt viie aasta kestel vähemalt raskest hooletusest rikkunud kohustust leida tulutoovat tegevust. Võlgnik ei ole tõendanud, et oleks tööle kandideerinud või püüdnud muul viisil tööd leida. Kohus ei saa lähtuda üksnes võlgniku paljasõnalistest väidetest. Kohus rõhutab, et võlgnik on 06.05.2010 avalduses kinnitanud kohustust täita PankrS § 173 nimetatud kohustusi. Samuti on kohus 16.93.2015. a pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise määruses selgitanud võlgnikule tema kohustusi nii võlgnikuna ning võlgnik on oma kohustustest vabastamise avalduses kohtule kinnitanud, et kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. Lisaks märgib kohus, et kohustustest vabastamise menetluse raames peab võlgnik üles näitama initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (3-2-1-49-16, p 15; 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on PankrS § 175 lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad PankrS § 175 lg-tes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (3-2-1-19-16, p 12). Riigikohus on selgitanud, et PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks. Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning seadus (PankrS § 175 lg-d 2 ja 4) sätestab absoluutsed
keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest Riigikohtu 20.06.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15).
vabastamine
välistatud
(vt
Kokkuvõttes on kohtu hinnangul võlgnik süüliselt rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustusi, kahjustades sellega võlausaldajate huve. Seega on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse võimaluse minetanud. Võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse jooksul oma seadusest tulenevaid kohustusi täitnud – ei ole tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ega seda ka aktiivselt otsinud. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus füüsilisest isikust võlgniku V V pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse ning keeldub võlgnikku vabastamast tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Tulenevalt PankrS § 172 lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.