lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-14-34580/19

Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 13.03.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-14-34580/19
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
13.03.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1553
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

2-14-34580

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. märts 2015. a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

Osaühing Kiviõli Vesi hagi M. D. vastu võlgnevuse 115, 44 euro ja lisanduva viivise nõudes

Hagihind

123, 93 eurot

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus, lihtmenetlus (TsMS § 405)

Menetlusosalised

Hageja:

Hageja lepinguline esindaja:

Marie Tsine (Condor Inkasso OÜ, postiaadress: Sikupilli postkontor, Pallasti 28, pk 1292, 11402 Tallinn; e-post: [email protected])

Kostja:

M. D. (IK xxx, elukoht: Võidu 6-82, Kiviõli)

Kostja lepinguline esindaja:

Aljona Melter (M & A Impresa OÜ, Rakvere 5 a, 41531 Jõhvi; e-post: [email protected])

RESOLUTSIOON

Jätta OÜ Kiviõli Vesi hagi rahuldamata.

Menetluskulud jätta hageja kanda.

OÜ Kiviõli Vesi (RK xxx, asukoht: Vabaduse pst 23, 43125 Kiviõli)

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

HAGEJA NÕUE

1.OÜ Kiviõli Vesi esitas 06.11.2014.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse M. D.lt võlgnevuse nõudes. 14.11.2014.a tegi Pärnu Maakohus võlgnikule makseettepaneku, millele M. D. esitas vastuväite. Vastuväite kohaselt on võlgnik ajavahemikus 29.09.2012.a – 25.05.2013 kõik arved tasunud, varasemad arved on aga aegunud. 15.12.2014.a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ning nõue anti üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Kostja M. D. on Kiviõlis, Võidu tn 6-82 asuva korteri omanik. Korterelamus Võidu 6 korteriühistut moodustatud ei ole. Hageja varustab korterelamut veega ning haldab ühisveevärki- ja kanalisatsiooni. Hageja on esitanud igakuiselt tarbijatele arved osutatud teenuste eest (ka juhul kui lepingut sõlmitud ei ole). Hageja on edastanud kostjale arveid ajavahemiku 31.03.2008 – 30.09.2013.a kokku summas 2 001, 58 eurot. Perioodil 25.05.2008 -30.09.2013.a on kostja tasunud võlgnevuse katteks kokku 1 895, 86 eurot. Seega on kostjal tasumata 105, 72 eurot. Hagile lisatud arvelduste 01.01.2011-03.12.2014.a arvelduste seisust tulenevalt kujuneb nõue: M. D. arved kokku 2 044, 10 eurot, viivised 42, 52 eurot, tasumised 1 895, 86 eurot. Tasumata 105, 72 eurot. Hageja märgib, et kuivõrd kostja on jooksvaid arveid tasunud ning sellega võlgnevust hageja ees tunnistanud, ei ole hageja nõue aegunud. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 105, 72 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 9, 72 eurot ja viivised alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning välja mõista hagi esitamise eest tasutud riigilõiv 75 eurot ja esindaja tasu 130 eurot, kulud kokku 205 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt kulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest arvates VÕS § 113 lg 1 2- lauses ettenähtud ulatuses.

KOSTJA VASTUVÄITED

3.Kostja vaidleb nõudele vatsu. Kostja märgib, et hageja tugineb enda väitel võla arvestamisel arvelduste seisule 01.01.201103.12.2014.a. Eelnimetatud dokumendist ei ole aga kostja arvates võimalik aru saada, millised arved on kostja jätnud tasumata. Hageja märgib, et kuivõrd kostja on jooksvad arved tasunud, on ta järelikult võlgnevust tunnistanud. Kostja eeltooduga ei nõustu ja leiab, et jooksvate arvete tasumist ei saa käsitleda võlgnevuse tunnistamisena. Hageja ei ole hagis märkinud, millised arved on kostja jätnud tasumata TsÜS § 147 kohaselt algab nõude aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega ning nõue muutub sissenõutavaks ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda vastava kohustuse täitmist. Kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Viivise arvestamine on samuti seotud nõude sissenõutavaks muutumisega. Hagiavalduses ei ole aga hageja märkinud, mis arved on kostjal tasumata, esitatud dokumentide põhjal ei ole selge kuidas on toiminud viivise arvestamine. Esitatud dokumentide põhjal ei ole võimalik tuvastada võlgnevuse summat, võla tekkimise kuupäeva, jälgida viivise arvestamise käiku ega kontrollida selle õigsust. Hageja saatis kostjale 31.03.2014.a meeldetuletuse, milles teatas, et kostjal on tasumata järgmised arved: nr 402547 summas 9, 30 eurot; nr 415843 summas 53, 21 eurot; nr 429068 summas 53, 21 eurot. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et arve nr 402547 (esitatud 31.08.2012) on tasutud 25.09.2012, arve nr 415843 (esitatud 31.12.2012.a) on tasutud 25.01.2013.a ning arve nr 429068 (esitatud 31.12.2012.a.) tasutud 25.05.2013.a seega jääb arusaamatuks, milliste väidetavalt tasumata arvete eest võlgnevust hageja nõuab. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus jätab hagi rahuldamata.

5.Kostja M. D. on xxx asuva korteri omanik (tl 19). Hageja varustab Soo tn 19 korterelamut veega ning haldab ühisveevärki ja –kanalisatsiooni. Hagiavalduse kohaselt on kostja võlgnevus ajavahemiku 01.01.2011 -03.12.2014 eest 105, 72 eurot ja viivis alates 26.10.2013.a põhivõlalt 105, 72 eurot 0,022% päevas 419 viivitatud päeva eest 9, 75 eurot. Kostja hagiga ei nõustu ja märgib, et hagiavaldusest jääb selgusetuks, millised arved on väidetavalt tasumata ja mis ajast väidetavalt tekkinud võlgnevust hageja nõuab. Kuna selgusetuks jääb nõude sissnõutavaks muutumise aeg, jääb selgusetuks ka viivise arvestamise õigsus.
6.Hageja on kostja vastu esitanud võlasuhte rikkumisest tuleneva nõude ning tugineb käsundita asjaajamist reguleerivatele sätetele VÕS § 1018 - § 1023.
7.Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe VÕS § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt kulutuste hüvitamist või tasu maksmist. Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. Eeltoodust tulenevalt ei vabasta lepingu puudumine iseenesest kostjat kohustusest tasuda talle osutatud teenuste eest ning kui poolte vahel puudub lepinguline suhe, võib nõude rahuldamise aluseks olla käsundita asjaajamise regulatsioon. Riigikohus on leidnud, et kui korteriomanikud tarbivad ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuseid lepinguta, siis on tegemist käsundita asjaajamisega, mis vastab korteriomanike kui soodustatud isikute huvile ja tegelikule tahtele VÕS § 1018 lg 1 p 2 järgi (vt Riigikohtu 24.04.2013.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-33-13). VÕS § 1023 lg 1 järgi võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused. Kulutuste hüvitamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikuks. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsenud käsundita asjaajaja nõuda soodustatult asjaajamise eest mõistlikku tasu. VÕS § 1023 lg 1 tulenevalt on asjaajajal õigus nõuda soodustatud isikult asjaajamiseks tehtud kulutuste hüvitamist üksnes pärast kulutuste kandmist. Kulutused tuleb hüvitada nende tegemise aja seisuga.
8.Kohus on seisukohal, et hageja nõue on tõendamata. Hageja tugineb oma nõudes M. D. vastu sellele, et kostja on talle osutatud teenuste eest jätnud tasumata, st rikkunud võlasuhtest tulenevat kohustust (VÕS § 100), mis annab hagejale õiguse rakendada kostja vastu õiguskaitsevahendeid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi 2. lõike järgi lasub hagimenetluses tõendite esitamise kohustus pooltel. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ning milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5). Hageja pidi käesoleval juhul tõendama millises ulatuses on kostjale teenust osutatud ehk kuipalju on kostja mingi ajavahemiku jooksul hageja osutatud teenust tarbinud (kogus), millise tariifi alusel, maksumus ja millises osas on kohustus täitmata. Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 sätestatust, kui hageja esitab tõendid mingi asjaolu tõendamiseks, lasub kostjal omakorda kohustus omapoolseid vastuväiteid tõendada. Kostja tugineb peaasjalikult sellele, et hageja nõue on tõendamata ning seetõttu sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole. Kostja võis esitatud hagiavalduse vastu enda kaitseks vastuväiteid kasutada omapoolseid tõendeid esitamata kuni hageja tõendeid ei esitanud.
9.Hageja märgib, et kostja võlg hageja ees on 105, 72 eurot (arved ajavahemiku eest 31.03.2008 -30.09.2013.a) millele lisandub viivis 9, 75 eurot (viivist arvestati alates 26.10.2013 -19.12.2014.= 0,022% summas 9., 75 eurot arve nr 445750 alusel. Eeltoodut tõendab hageja 01.01.2011-03.12.2014 arvelduste seisuga (tl 20-26).

Arvelduste seisust nähtuvalt möönab kohus, et võis kostjal olla hageja ees täitmata kohustusi 2008-2009. aastal.

10.Kostja märgib õigesti, et hageja esitatud arvelduste seis ei tekita kostjale mingisuguseid kohustusi ning sellega ei ole võimalik tõendada kohustuse rikkumist. Ka arve nr 445750 (tl 27) ei tekita kostjale kohustusi ega tõenda kohustuste täitmata jätmist. Ainuüksi arve esitamisest kostjale kohustust ei teki. Järelikult ei saa üksnes arve esitamisega tõendada ka seda, kui palju pidi kostja vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest tasuma (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10 p 14). Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks kostja kohustus hageja ees ning millises ulatuses on kohustus täitmata. Hageja ei ole tõendanud ka seda, milliste kohustuste katteks jooksvad maksed arvestati (kas väidetava põhivõla või viiviste). Hageja märgib, et kostja teostatud maksed arvestati maha põhivõlast, ühtegi tõendit selle kohta samuti esitatud ei ole. Kuna hageja ei ole tõendanud kostja kohustust, selle suurust ega seda, millises osas on kohustus täitmata, ei olnud kostjal võimalik ka sisulisi vastuväiteid esitada. Kuna põhinõue on tõendamata, ei käsitle kohus hageja viivisenõuet.
11.Kohus lahendas asja hagi hinda arvestades lihtmenetluses (TsMS § 405). Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

12.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata. Poolte menetluskulud jäävad seega täies ulatuses hageja kanda.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Piret Raik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja