Otsuse avalikult teatavaks- 13. märts 2015, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-14-59600
Tsiviilasi
Volvo Estonia OÜ hagi ülemineku tuvastamiseks
Tsiviilasja hind
9007,06 eurot
WTL OÜ
vastu
ettevõtte
Menetlusosalised ja nende Hageja: Volvo Estonia OÜ (rk 10918874; asukoht Kurekivi tee 10, Lehmja küla, Rae vald, 75306 Harju maakond), esindajad esindaja advokaat Lennart Oja, e-post [email protected]; Kostja: WTL OÜ (rk 12410766; asukoht Aardla 118-48, 50415 Tartu), esindaja vandeadvokaat Meelis Masso, e-post [email protected] Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Volvo Estonia OÜ hagi WTL OÜ vastu.
2.Tuvastada, et WTL OÜ-le (rk 12410766) on läinud üle osaühing Willi+Trading (rk 11006069) ettevõte ning WTL OÜ on osaühing Willi+Trading üldõigusjärglane.
Jätta jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna Tartu Maakohtu 03.11.2014 hagi tagamise määrus, millega arestiti Eesti Vabariigis tegutsevates krediidiasutustes ja Eestis registreeritud välisriigi krediidiasutuste filiaalides WTL OÜ-le kuuluvatel pangakontodel olevad rahalised vahendid kokku 8572,76 euro ulatuses Volvo Estonia OÜ kasuks.
4.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulud WTL OÜ kanda.
6.Välja mõista WTL OÜ-lt Volvo Estonia OÜ kasuks menetluskulud 2222 (kaks tuhat kakssada kakskümmend kaks) eurot ja 67 senti. Edasikaebamise kord WTL OÜ võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja. Volvo Estonia OÜ võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja kohtu seisukoht
1.Tartu Maakohtu menetluses on Volvo Estonia OÜ (hageja) hagi WTL OÜ (kostja) vastu ettevõtte ülemineku tuvastamiseks. Hagiavalduse (tl 3-14) ja selle täpsustuste (tl 83-86, 147-149) kohaselt rahuldati Tartu Maakohtu 31.03.2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-13-43402 hageja hagi osaühing Willi+Trading (võlgnik) vastu ning võlgnikult mõisteti hageja kasuks välja 5670,30 eurot (põhinõue 5328,88 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 341,42 eurot) koos lisanduva viivisega seadusjärgses määras alates 19.09.2013 kuni põhinõude 5328,88 eurot täieliku täitmiseni. Hageja viivisenõue võlgniku vastu alates 19.09.2013 kuni 22.10.2014 (hagi esitamise aeg) on 483,91 eurot. Maakohus jättis kõik viidatud tsiviilasja menetluskulud võlgniku kanda. Hageja esitas 29.05.2014 Tartu Maakohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks tsiviilasjas nr 2-13-43402 summas 2418,55 eurot. Võlgnik hageja menetluskuludele vastu ei vaielnud. Seega on võlgnikul hageja ees võlgnevus kokku 8572,76 eurot (5670,30 + 483,91 + 2418,55). Samas ei ole hagejal võimalik nõuet võlgniku vastu rahuldada põhjusel, et tegemist on varatu äriühinguga. Samal ajal on võlgniku osanik ja juhatuse liige Viljar Käärik jätkanud tegevust kostja nime all ning kostja on võlgniku ettevõtte üle võtnud. Hageja hinnangul tõendavad ettevõtte üleminekut järgmised asjaolud: kostja ja võlgniku kontaktandmed ning juhatuse liige on samad, kostja ja võlgniku tegevusalad (transpordi korraldamine ja transporditeenuse pakkumine) on identsed, põhilise vara ja tegutsemiseks olulisima ressursi (veokite kasutusõiguse) üleandmine võlgnikult kostjale. Ettevõtte üleminekule viitab ka võlgniku majandustegevuse lõppemise ja kostja majandustegevuse alguse aja kokkulangemine. Kuivõrd kostja on võtnud võlgniku ettevõtte üle, on kostjale lisaks ettevõttesse kuuluvatele asjadele ja õigustele üle läinud kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, mistõttu soovib hageja võlgniku võla tasumist kostjalt. Et hageja saaks jõustunud kohtulahendist tuleneva nõude pöörata täitmisele ka ettevõtte ülevõtja (kostja) suhtes, palub hageja kohtul tuvastada võlgniku ettevõtte ülemineku kostjale ning nende ühingute üldõigusjärgluse.
2.Kohus kohustas kostjat 18.11.2014 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 21 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl 115-116). Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud elektrooniliselt e-toimiku kaudu 18.11.2014 (tl 117). Samuti on kostjale 27.01.2015 kätte toimetatud hageja 19.01.2015 avaldus hagi eseme täpsustamiseks ja palutud sellele esitada omapoolne seisukoht 14 kalendripäeva jooksul (tl 151). Kostja taotlusel (tl 152) on kohus pikendanud hagile vastamise tähtaega kuni 25.02.2015 (tl 153). Kuivõrd hageja kostja kompromissiettepanekuga (tl 154) ei nõustunud (tl 156), kohustas kohus 27.02.2015 kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse hiljemalt 04.03.2015 (tl 165). Kostja on kohtu nõude 27.02.2015 kätte saanud (tl 166), kuid ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kohus märgib, et kostja seadusliku esindaja 04.03.2015 elektronkirja (tl 168) näol ei ole tegemist vastusega hageja tuvastusnõudele, kuivõrd viidatud elektronkiri sisaldab üksnes kostja seisukohti tsiviilasjas nr 213-43402 tehtud kohtuotsusest tuleneva nõude täitmata jätmise kohta.
3.Hageja on taotlenud hagiavalduses (p 6.3) ja 26.02.2015 elektronkirjas (tl 156) hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud 2(4)
ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata.
5.TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja õigusliku põhjenduse.
6.Hageja esitas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad 31.03.2014 kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-13-43402, viivise arvestusest, menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest tsiviilasjas nr 2-13-43402, osaühing Willi+Trading vastusest hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele, äriregistri väljatrükist kostja ja osaühing Willi+Trading kehtivate üld- ja isikuandmete kohta, kostja 2013. aasta majandusaasta aruandest, osaühing Willi+Trading 2012. aasta majandusaasta aruandest, majandustegevuse registri väljavõttest kostja ja osaühing Willi+Trading kohta, Maanteeameti 23.09.2014 vastusest täiteasjas nr 193/2014/867, Swedbank AS vastusest täiteasjas nr 193/2013/2187 ja nr 193/2014/867 koos kontode väljatrükiga, Maanteeameti 04.09.2014 vastusest täiteasjas nr 193/2014/867 (tl 15-77, 105-114).
7.Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses ja selle täiendustes märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ning hagi kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastab, et kostjale on läinud üle võlgniku ettevõte ning kostja on võlgniku üldõigusjärglane.
8.Kohus tagas hageja taotlusel 03.11.2014 määrusega (tl 99-101) hagi ning arestis kostjale kuuluvatel pangakontodel olevad rahalised vahendid kokku 8572,76 euro ulatuses hageja kasuks. Kohus jätab kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna TsMS § 445 lg 2 alusel.
9.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab poolte menetluskulud kostja kanda.
11.Hageja on taotlenud kostjalt menetluskuludena riigilõivu 600 euro, täitemenetluse alustamise tasu hagi tagamisel 155,97 euro ja õigusabikulu 1751,53 euro väljamõistmist, kokku seega 2507,50 eurot.
11.1.Asja materjalide kohaselt on hageja tasunud riigilõivu kokku 600 eurot (tl 1, 159), so hagiavalduselt 550 eurot ja hagi tagamise avalduselt 50 eurot. Hageja tasutud riigilõiv vastab 22.10.2014 kehtinud TsMS §-s 125 (hüve väärtus, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral, on võimalik kindlaks määrata) ning riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg-s 1 ja lisas 1 ning § 57 lg-s 16 ettenähtule. Seega on hageja tasunud riigilõivu seaduses sätestatud määras. Kuna riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on hageja menetluskulu (riigilõiv) olnud vajalik ja põhjendatud.
11.2.Kohus arestis 03.11.2014 määrusega kostjale kuuluvatel pangakontodel olevad rahalised vahendid kokku 8572,76 euro ulatuses hageja kasuks. Hageja poolt TsMS § 144 p-s 5 sätestatud kohtuvälise kulu (kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud) kandmist kinnitab Tartu kohtutäitur Oleg Sirotini 04.11.2014 arve (tl 157) tasumine hageja poolt 05.11.2014 (tl 158). Seega on põhjendatud rahuldada hageja kohtuvälise kulu nõue summas 155,97 eurot (summa ilma käibemaksuta).
11.3.Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud, kusjuures teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistetakse TsMS § 175 lg 1 järgi välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu, hageja nõude olemust ning hageja menetlusdokumentides esitatud õiguslikke põhjendusi ja asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline 3(4)
ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust ning kohus lahendas asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata ja hinnates hageja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu võrrelduna menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märgitud ajakuluga (kokku 19 tundi), leiab, et õigusabikulud taotletud suuruses ei ole põhjendatud, kuna kõik menetluskulude nimekirjas (tl 161-162) nimetatud toimingud ei ole nii ajamahukad, mistõttu kohus vähendab menetluskulude rahalist suurust, lugedes hageja lepingulise esindaja vajalikuks ja põhjendatud õigusabikuluks kokku 1466,70 eurot (ilma käibemaksuta) (15 tundi × 97,78 eurot).
12.Eeltoodud kohtu põhjendustest lähtudes rahuldab kohus hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrab tsiviilasjas nr 2-14-59600 hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 2222,67 eurot (600 + 155,97 + 1466,70). Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.