Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
19. detsember 2014. a Tartu
Tsiviilasja number
2-14-59600
Tsiviilasi
Volvo Estonia OÜ hagi WTL OÜ vastu 8572,76 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 3. novembri 2014. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
WTL OÜ määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (kostja): WTL OÜ (registrikood: 12410766; asukoht: Tartu Aardla 118-48), esindaja vandeadvokaat Meelis Masso Vastustaja (hageja): Volvo Estonia OÜ (registrikood: 10918874; asukoht: Harjumaa Rae vald Lehmja küla Kurekivi tee 10), esindaja advokaat Lennart Oja
1.Jätta Tartu Maakohtu 3. novembri 2014. a määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
esindajad
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
Määrus ei ole kaevatav.
ASJAOLUD
1.Volvo Estonia OÜ esitas 22.10.2014 hagi WTL OÜ vastu 8572,76 euro ning lisanduva viivise väljamõistmiseks. Hageja esitas kohtule ka taotluse hagi tagamiseks.
2.Tartu Maakohus rahuldas 03.11.2014. a määrusega Volvo Estonia OÜ taotluse hagi tagamiseks osaliselt ja arestis Eesti Vabariigis tegutsevates krediidiasutustes ja Eestis registreeritud välisriigi krediidiasutuste filiaalides WTL OÜ-le kuuluvatel pangakontodel olevad rahalised vahendid kokku 8572,76 euro ulatuses Volvo Estonia OÜ kasuks. Kohus määras 8572,76 eurot rahasummaks, mille maksmisel tagatiste kontole või millises ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine (TsMS § 385). Tartu Maakohtu 31.03.2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-13-43402 rahuldati Volvo Estonia OÜ hagi osaühing Willi+Trading (võlgnik) vastu ning võlgnikult mõisteti hageja kasuks välja 5670,30 eurot (põhinõue 5328,88 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 341,42 eurot) koos lisanduva viivisega seadusjärgses määras. Võlgnikul on Volvo Estonia OÜ ees võlgnevus kokku 8572,76 eurot (5670,30 + 483,91 + 2418,55). Volvo Estonia OÜ-l ei ole võimalik nõuet võlgniku vastu rahuldada põhjusel, et tegemist on varatu äriühinguga. Samal ajal on võlgniku osanik ja juhatuse liige Viljar Käärik jätkanud tegevust kostja nime all ning kostja on võlgniku ettevõtte üle võtnud. Hagi tagamise avalduse ja selle täpsustuse kohaselt oli hageja seisukohal, et kuivõrd kostja poolt käitatav ettevõte on Viljar Kääriku poolt ettevõttega seotud kohustuste mittetäitmise eesmärgil ühelt ühingult teisele üle antud, on alust arvata, et hageja nõudest vabanemiseks võib Viljar Käärik kostja ettevõtte veelkord üle anda. Kui kostja annab oma ettevõtte, mh ka varad, mille arvelt oleks võimalik hageja nõue rahuldada, üle kolmandale isikule, on kohtuotsuse täitmine võimatu või raskendatud. Kuna kostjale ei kuulu mingit olulist vara asjadena, taotles hageja hagi tagamise abinõuna kostja kontode arestimist kokku 11 607,06 eurot (võlgnevus 8572,76 eurot, kohtumenetluse ajal lisanduv viivis 434,30 eurot, riigilõiv 600 eurot, ning lepingulise esindaja kulud hinnanguliselt 2000 eurot). Maakohus oli seisukohal, et tagamata jätmise korral võib hagi rahuldava kohtuotsuse täitmine muutuda raskendatuks või hoopis võimatuks. Registervara puudumisel tuleb hagi tagamiseks arestida kostja pangakontodel olevad rahalised vahendid. Kohtu hinnangul on põhjendatud rahuldada hageja taotlus osaliselt ja arestida kostja rahalised vahendid põhinõude, s.o 8572,76 euro (ja mitte lisanduva viivisenõude ega menetluskulude) ulatuses eeskätt põhjusel, et käibevahendite kasutamise piiramine taotletud 11 607,06 euro ulatuses on kostjale (väikeettevõtjale) koormav ning võib avaldada pärssivat mõju tema majandustegevusele. Samas leidis kohus, et kostja pangakontode arestimine põhinõude ulatuses ei kahjusta kostja huvisid ebaproportsionaalselt ehk kohaldatav abinõu ei koorma kostjat rohkem, kui seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks (TsMS § 378 lg 4 esimene lause). Kohus selgitas, et kostjal on õigus taotleda ühe hagi tagamise abinõu asendamist teisega – vähem piirava tagamise abinõuga (nt kolmanda isiku nõusolekul kohtuliku hüpoteegi seadmist tema kinnisasjale).
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.WTL OÜ esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on kostja näol tegemist täiesti iseseisva juriidilise isikuga, kes ei vastuta OÜ Willi+Trading kohustuste täitmise eest. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, et ettevõte on üle läinud. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et ettevõte on kostjale üle läinud;
2) kuna OÜ Willi+Trading ei ole WTL OÜ-le üle läinud, siis on hagi esitatud ebaõige kostja vastu. Hagi tagamise abinõu rakendamine on WTL OÜ suhtes lubamatu; 3) on kohtu määratud hagi tagamise abinõu väikese ettevõtte jaoks äärmiselt koormav. Pangakontode arestimine võib halvata kostja majandustegevuse.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
4.Volvo Estonia OÜ vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on hageja põhistanud ja tõendanud, et võlgniku ettevõte on kostjale üle läinud. Hagi tagamata jätmisel võib tekkida oht, et kohtuotsuse täitmine hagi rahuldamisel osutub raskendatuks; 2) ei ole hagi tagamise abinõu kostjale üleliigselt koormav.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
3.novembri 2014. a määrus muutmata.
6.Käesolevas asjas esitas Volvo Estonia OÜ hagis samasisulise sooritusnõude, mille ta oli varem esitanud Willi+Trading OÜ vastu tsiviilasjas nr 2-13-43402. Hageja tugines oma nõudes sellele, et Willi+Trading OÜ on WTL OÜ-le üle läinud. Maakohus võttis hagi 18.11.2014. a määrusega menetlusse. Ringkonnakohtu arvates on hageja ebaõigesti esitanud õigusjärglase (ettevõtte ülemineku korral on Willi+Trading OÜ õigusjärglane WTL OÜ) vastu sooritusnõude.
7.Ettevõtte ülemineku korral tekib üleandja ja omandaja vahel õigusjärglus. Seega soovib hageja käesolevas menetluses sisuliselt selle tuvastamist, et WTL OÜ on saanud Willi+Trading OÜ õigusjärglaseks. TsMS § 460 lg 1 järgi kehtib jõustunud kohtuotsus ka isikute kohta, kes on saanud pärast hagi esitamist menetlusosaliste õigusjärglaseks. Ettevõtte ülemineku tuvastamise korral tekib VÕS § 183 lg 1 järgi solidaarne vastutus ettevõtte üleandja ja omandaja vahel. Kui käesolevas tsiviilasjas tuvastatakse, et Willi+Trading OÜ ettevõte on WTL OÜ-le üle läinud, siis on samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle olemas jõustunud kohtulahend ning esineb alus TsMS § 428 lg 1 p-i 1 alusel menetluse lõpetamiseks.
8.Hageja ja Willi+Trading OÜ osas on olemas jõustunud kohtulahend. Hagejal ei ole ettevõtte ülevõtja suhtes jõustunud kohtulahendist tuleneva nõude täitmisele pööramiseks vajalik uue täitedokumendi saamine, vaid piisab juba olemasolevast jõustunud kohtulahendist ning ettevõtte ülemineku tõendamisest TMS § 18 lg-tes 1 ja 3 sätestatud korras. Hagejal on TsMS § 368 lg 1 mõttes õiguslik huvi hagi esitamiseks ettevõtte ülemineku tuvastamiseks. Ettevõtte ülemineku tuvastamise korral kehtiks TsMS § 460 lg 1 alusel asjas nr 2-13-43402 tehtud otsus ka praeguse kostja, WTL OÜ, suhtes.
9.Hageja on hagi alusena esitanud tuvastusnõude, hagi tekstist on arusaadav ka hageja kohtusse pöördumise eesmärk, samas on hageja sõnastanud hagi esemena sooritusnõude. Ringkonnakohus leiab, et kuna jõustunud kohtulahendi alusel võlgniku väidetava õigusjärglase vastu esitatud sooritusnõudega ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada, tuleb hagejal oma nõuet täpsustada. Kuna ka sooritusnõude esitamisega soovib hageja, et kohus tuvastaks ettevõtte ülemineku fakti, siis peaks maakohus andma hagejale võimaluse oma nõude täpsustamiseks. Kuna hagi eesmärk
võrreldes esialgu nõutuga jääb sisuliselt samaks, lasub maakohtul selgitamiskohustus nõude täpsustamise vajaduse osas.
10.Ringkonnakohus leiab, et praeguses olukorras on põhjendatud jätta kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse. Hageja on hagi tagamise avalduses tagamise aluseks olevaid asjaolusid piisavalt põhistanud ning maakohus on põhjendatult leidnud, et hagi tagamine on põhjendatud. Hageja esitatud põhistused annavad aluse hagi tagamiseks TsMS § 377 lg 1 kohaselt. Hagi rahuldamise korral võib tagamata jätmine raskendada kohtuotsuse täitmist. Ringkonnakohus märgib, et seadus ei välista ka tuvastushagi tagamist, kui on oht, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Kui maakohus tuvastab kostja õigusjärgluse, siis saab hageja kostja vastu täitmisele pöörata varasema kohtulahendi, mistõttu hagi tagamiseks alust andnud asjaolud jäävad samaks.
11.TsMS § 378 lg 4 esimese lause järgi tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada seda, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt kohaldatud hagi tagamise abinõu on sobiv ja proportsionaalne ning kooskõlas TsMS § 378 lg-s 4 sätestatuga. Maakohus ei ole asjas tuvastanud, et võimalik oleks olnud kasutada mõnda muud hagi tagamise abinõu. Kostjal on õigus esitada taotlus ühe hagi tagamise abinõu asendamiseks teisega TsMS § 386 lg 1 alusel. Määruskaebuse esitaja ei ole pakkunud välja alternatiivseid variante hagi tagamiseks.
12.TsMS § 390 lg 1 lause 2 kohaselt ei saa käesoleva määruse peale esitada määruskaebust Riigikohtule.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.