Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Hagiavalduse kohaselt oli hageja sunnitud oma subjektiivsete õiguste kaitseks täitemenetluses kostja poolt 28.04.2009 ebaseadusliku enampakkumise läbiviimise ja kostja poolt täitemenetluses ebaseadusliku käitumise tõttu esitama TMS § 217 lg 1 alusel kaebusi kostja tegevuse peale, kandes kostja õigusvastase tegevuse tõttu otsest varalist kahju, mis seisneb hageja õigusabikuludes. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 2 456.70 eurot kahju hüvitiseks.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja ei võta hagi õigeks ja ei tunnista tema vastu esitatud nõudeid. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohus on tuvastanud ja käesolevas tsiviilasjas ei ole vaidlust järgnevate asjaolude üle: − Kostja kui kohtutäituri menetluses oli täiteasi nr 023/2008/1480. Täiteasjas toimus 28.04.2009 avalik suuline kordusenampakkumine, kus müüakse OÜ-le XXX (pankrotis) kuuluvad kinnisasjad. 28.04.2009 enampakkumisteatest nähtuvalt viidi enampakkumist läbi 4. järjekoha hüpoteegipidaja AS XXX hüpoteegiga tagatud nõude täitmiseks. − Hageja kui 2. järjekoha hüpoteegipidaja ja isiku, kes esitas kostjale avalduse enampakkumise tulemist osa saamiseks, puhul on TMS § 5 alusel tegemist täiteasja nr 023/2008/1480 täitemenetluse osalisega, kel on TMS-is sätestatud täitemenetluse osalise õigused ja kohustused. − Hageja oli seisukohal, et 28.04.2009 enampakkumise läbiviimisel on rikutud erinevaid seaduses sätestatud enampakkumise olulisi tingimusi, mistõttu 28.04.2009 enampakkumine on seadusevastaselt läbi viidud. Hageja võttis vastu otsuse vaidlustada 28.04.2009 kordusenampakkumine hagiga kohtus. − Hageja esitas 29.04.2009 Harju Maakohtule taotluse hagi tagamiseks (enne hagi esitamist), paludes muu hulgas täiteasjas nr 023/2008/1480 täitemenetluse peatamist. Harju Maakohtu 30.04.2009 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-09-

2-12-17214

−

−

− −

−

−

− −

− − −

− −

19208 peatas Harju Maakohus täiteasja nr 023/2008/1480 täitemenetluse ning keelas kohtutäituril täitetoimingute tegemise. Hageja esitas 30.04.2009 kohtutäiturile kaebuse tema tegevuse peale, põhjendusega, et kohtutäitur ei võimalda hagejal kui täitemenetluse osalisel täitetoimikuga tutvuda. Kostja saatis 04.05.2009 hageja töötaja A. Juhile ja teistele täitemenetluse osalistele e-maili, milles märkis, et kostjal on tsiviilasja nr 2-09-19208 tõttu täitetoimingute tegemine keelatud ja et kostja esitab täitetoimiku koopia kohtule. Hageja esitas 05.05.2009 kohtutäiturile kaebuse tema tegevuse peale. Kuivõrd kostja jätkuvalt ei võimaldanud hagejal tutvuda täiteasja täitetoimikuga, esitas hageja 07.05.2009 maakohtule hagi tagamise taotluse (enne hagi esitamist) ning taotles kohtult hagi tagamise korras ligipääsu täiteasja täitetoimikule. Harju Maakohus rahuldas 08.05.2009 kohtumäärusega hageja 07.05.2009 taotluse hagi tagamiseks enne hagi esitamist ja kohustas kostjat esitama viie päeva jooksul täiteasja nr 023/2008/1480 täitetoimik või selle kinnitatud ärakiri Harju Maakohtule (tsiviilasi nr 2-09-20771), samuti kohustas kohus hagejat esitama hagiavalduse hiljemalt 30.05.2009. Kuivõrd kostja keeldus 06.05.2009 e-kirjas hagejale võimaldamast tutvuda täitetoimikuga, esitas hageja 11.05.2009 kostja õigusvastase tegevuse peale kaebuse kostjale. Kohtutäitur esitas täiteasja nr 023/2008/1480 täitetoimiku kohtule 15.05.2009 ning hageja sai täitetoimikuga tutvuda 19.05.2009. Hageja esitas 20.05.2009 kohtule taotluse kohustada kostjat esitama ka täiteasja nr 023/2009/607 täitetoimiku kohtule, kuivõrd täiteasi nr 023/2009/607 oli ühendatud täiteasjaga nr 023/2008/1480, kuid ei sisaldunud täiteasja nr 023/2008/1480 täitetoimikus. Kohus kohustas oma 20.05.2009 kohtumäärusega kostjat esitama ka täiteasja nr 023/2009/607 täitetoimiku. Kohtutäitur esitas täiteasja nr 023/2009/607 täitetoimiku kohtule 25.05.2009 ning hageja sai täitetoimikuga tutvuda 26.05.2009. Lähtudes asjaolust, et hageja sai täitetoimikuga maakohtu juures tutvuda alles 26.05.2009, esitas hageja 04.06.2009 kostjale tema tegevuse osas kaebuse, motiveerides, et kostja on 27.04.2009 koostanud ebaseadusliku sissenõudega ühinemise otsuse ja korraldanud 28.04.2009 ebaseadusliku kordusenampakkumise. Hageja esitas 29.05.2009 Harju Maakohtule 28.04.2009 enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi (tsiviilasi nr 2-09-20771). 28.04.2009 enampakkumine on tsiviilasjas nr 2-09-20771 jõustunud kohtuotsusega kehtetuks tunnistatud.

Kohus märgib, et hageja poolt 29.04.2009 esitatud hagi tagamise avalduse tõttu peatas Harju Maakohus 30.04.2009 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-09-19208 hagi tagamise korras täitemenetluse täiteasjas nr 023/2008/1480. Eelviidatud täiteasi lõppes, menetlust uuendamata 17.09.2009 (seoses võlgniku pankrotiga) ning hageja kaebusi kohtutäituri tegevuse peale täitemenetluses ei lahendatud. Hagiavalduse kohaselt oli hageja sunnitud oma subjektiivsete õiguste kaitseks täitemenetluses kostja poolt 28.04.2009 ebaseadusliku enampakkumise läbiviimise ja kostja poolt täitemenetluses ebaseadusliku käitumise tõttu esitama TMS § 217 lg 1 alusel kaebusi kostja

2-12-17214 tegevuse peale, kandes kostja õigusvastase tegevuse tõttu otsest varalist kahju (VÕS § 128 lg 3), mis seisneb hageja õigusabikuludes. Nii on hageja kasutanud 30.04.2009, 05.05.2009, 11.05.2009 ja 04.06.2009 kaebuste koostamisel oma majandustegevuses professionaalset õigusabi, mis on tasuline ning mille eest on hageja tasunud advokaadibüroo Glikman & Partnerid märkimisväärseid summasid. Arvestades, et üksnes kostja õigusvastane käitumine 28.04.2009 enampakkumise korraldamisel ning pärast seda hageja õiguste rikkumisel on tinginud selliste kulutuste tekkimise, nõuab hageja kostjalt KTS § 6 lg 1 alusel tekitatud kahju hüvitamist. Kui kostja ei oleks õigusvastaselt tegutsenud, ei oleks hagejal vastavat kahju tekkinud (VÕS § 127 lg 4). Seega palub hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista 2 456.70 eurot. Kostja on seisukohal, et hageja saanud oma soovid, nõudmised ja kulud rahuldatud tsiviilasja nr 2-09-20771 raames. Hageja on ka ise oma hagis kinnitanud, et on saanud kõiki soovitud õiguskaitsevahendeid kasutada. Seega hageja sai õigeaegselt võimaluse täitetoimikuga tutvumiseks ja ka hagiavalduse tähtaegseks koostamiseks. Sisuline hagi s.o enampakkumise kehtetuks tunnistamine, pankrotimenetlused teiste täitemenetluse osapoolte suhtes, said hageja kasuks, kohtu otsustega rahuldatud. Kostja märgib, et hageja on juba menetluskulude hagi esitanud tsiviilasjas nr 2-09-20771. Käesolevaks hetkeks on tsiviilasja nr 2-09-20771 menetlus lõppenud ja kindlaks on määratud ka tsiviilasja raames hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus. Asjakohane menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohtumäärus 28.01.2014 on jõustunud 19.02.2014. Teatavasti loetakse hagiavalduse koostamine, sh selleks tõendite kogumise toimingud, menetlustoiminguteks ja need kuuluvad poolele hüvitamisele TsMS § 144 p 1 alusel kui menetluskulud. Nagu hageja ise hagiavalduses märgib koostas ta kaebusi eesmärgiga saada hagi koostamiseks ligipääs täitetoimikule ehk hageja kulud on nn. tõendite kogumiseks tehtud kulud. TsMS § 174 lg 7 sätestab, et menetlusosalisel ei ole õigust esitada menetluskulude hüvitamiseks kahjunõudeid väljaspool menetluskulude kindlaksmääramise menetlust. Kostja märgib, et vastav täitemenetlus oli peatatud, mistõttu ei saanud kostja hageja kaebusi läbi vaadata, kuivõrd kohtutäituril ei ole õigust peatatud täiteasjas kaebuste läbivaatamiseks. Kuivõrd hageja on esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude, tuleb vaidlus lahendada KTS (kuni 01.01.2010 kehtiva redaktsioon) § 6 lg 3 kohaselt RVastS sätestatud alustel ja ulatuses. RVastS 3. peatükk reguleerib kahju hüvitamist (alused, piirangud jmt) ja kohtul tuleb kontrollida nimetatud seadusest tulenevate kahju hüvitamise eelduste tõendatust. Kohtutäituri tegevust reguleerib kohtutäituri seadus. KTS § 6 lg 1 (kuni 01.01.2010 kehtiv redaktsioon) kohaselt vastutab kohtutäitur oma ametikohustuse süülise rikkumise eest. Eeltoodust järeldub, et kohtutäitur vastutab üksnes süülise tegevuse tõendamise ja süü olemasolu korral. KTS § 6 lg 3 kohaselt kohtutäitur vastutab kui avaliku võimu kandja riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 8 lg 1 sätestab, et varaline kahju hüvitatakse rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Hagiavalduse kohaselt leiab hageja, et kostja tekitas hagejale otsest varalist kahju VÕS § 128 lg 3 mõttes, mis väljendub hageja poolt kantud õigusabikuludes. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju

2-12-17214 tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohus märgib, et vaidlust ei ole asjaolus, et hageja kasutas õigusabi vastavate kaebuste koostamiseks ning et hageja kandis õigusabiga seoses kulu. Küll aga peavad kantud kulud olema ka mõistlikud ja põhjendatud. Kohus analüüsibki esmalt hageja poolt kahju hüvitamise nõude aluseks olevate kulutuste mõistlikkust ja põhjendatust. Kohtu hinnangul ei ole ja ei saa olla vaidlust asjaolus, et olukorras, kus täitemenetlus on peatatud, ei saa kostja kui kohtutäitur temale täitemenetlusega seotud kaebuste kohta täitemenetluses otsustusi vastu võtta. Kohus leiab, et peale täitemenetluse peatumist, oleks hageja pidanud järgnevalt tähtaegselt esitama hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Seejuures olukorras, kus kohtutäitur keeldub lubamast hagejal täitetoimikuga tutvuda, nõudma täitetoimikuga tutvumise võimaldamist kohtult hagi tagamise korras. Vastavat hageja ka tegi, esitades 07.05.2009 avalduse hagi tagamise korras täitetoimiku kohtule esitamiseks, et hagejal oleks sellega võimalik tutvuda eesmärgil koostada enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi. Peale täitetoimikuga tutvumist kohtus esitas hageja ka enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi 29.05.2009. Kohtule jääb ebaselgeks, miks hageja pidas vajalikuks lisaks kohtule esitatud taotlustele ja avaldustele ka kohtutäiturile sarnase sisuga kaebusi esitada. Seejuures veel sisuliselt identseid kaebusi. Kohus märgib, et hageja 30.04.2009 ja 11.05.2009 kaebused (seoses täitetoimikuga tutvumise keelamisega) on samasugused, elik 11.05.2009 kaebus kordab 30.04.2009 kaebust. Seejuures ei ole arusaadav ka 30.04.2009 kaebuse esitamise põhjendatus, kuivõrd samaks päevaks oli kohus hageja 29.04.2009 avalduse alusel täitemenetluse peatanud ja 11.05.2009 kaebuse esitamise põhjendatus ei ole selge, kuivõrd sama kaebuse oli hageja esitanud juba 30.04.2009 ning seejuures oli kuupäevaks 11.05.2009 kohus juba hageja enda hagi tagamise avalduse alusel kohustanud kostjat esitama täitetoimiku kohtule võimaldamaks hagejal sellega tutvuda. Samuti on 05.05.2009 ja 04.06.2009 kaebused (enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks) sisuliselt samasugused. Seejuures ei ole arusaadav ka 05.05.2009 kaebuse esitamise põhjendatus, kuivõrd nimetatud kaebuse esitamise ajaks oli hagejal juba kohustus ja ilmselgel kavatsus esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ning 04.06.2009 kaebuse esitamise ajaks oligi hageja juba samasisulise hagi kohtule esitanud (29.05.2009). Kohus leiab, et hageja on antud olukorras mõttetult ja ebavajalikult koostanud ja esitanud kostjale kaebusi, dubleerides samal ajal kohtule esitatud avaldusi. Hageja on viidanud Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-138-10 p 29 milles on sedastatud, et „kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga ka selles, et kulutuste tegemine lepingu täitmise nõude ja kahju hüvitamise nõude (lepingust taganemise avalduse) esitamiseks oli sisuliselt mõttetu ja neid kulusid ei tuleks vähemalt tervikuna hüvitada, kuna nende alusel ei oleks kostja nagunii hageja nõuet rahuldanud. Kolleegiumi arvates võib advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Eelneva põhjal on ringkonnakohus sisuliselt vääralt tõlgendanud VÕS § 128 lg-t 3 ....“

2-12-17214

Kohus leiab, et olukorras, kus hageja oli juba esitanud hagi tagamise avaldused (enne hagi esitamist), kohustusega esitada hagi ja kõige hilisema kaebuse puhul juba oligi hagiavalduse esitanud, ei ole samal ajal kostjale kaebuste esitamisel enam tegemist kohtueelsete läbirääkimiste olukorraga. Seda eriti veel olukorras, kus nagu kohus eelpool mainis, oli läbirääkimiste teise poole, kohtutäituri, käed seotud hageja enda poolt (täitemenetluse peatamine) ja kostja ei saanud õiguslikult reageerida hageja kaebustele (läbirääkimisele). Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et hageja poolt kantud õigusabikulud seoses nelja kaebuse koostamisega kostjale 30.04.2009, 05.05.2009, 11.05.2009 ja 04.06.2009, ei ole mõistlikud ega põhjendatud, kuivõrd hageja esitas vastavad kaebused olukorras, kus täitemenetlus oli peatatud ja hageja oli vastavast asjaolust teadlik ning esitas samal ajal kohtule samasisulisi avaldusi. RVastS § 13 lg 3 kohaselt ei kuulu hüvitamisele kahju, mida ei oleks avaliku võimu kandja saanud ära hoida ka hoolsust järgides. Vastavalt VÕS § 139 lg 1 ei hüvitata isikule kahju osas, mille tekkimises on ta ise süüdi või mille tekkimisele ta kaasa aitas. Kohus leiab, et antud juhul ei oleks kostja saanud kõrvaldada kaebuste esitamise asjaolusid isegi siis kui ta oleks tahtnud seda teha. Nimelt nagu kohus eelpool märkis, puudus alates 30.04.2009 kostjal õigus igasuguste täitetoimingute tegemiseks täiteasjas 023/2008/1480 just nimelt hageja enda tegevuse tõttu (täitemenetluse peatamise taotluse esitamine 29.04.2009, mis rahuldati 30.04.2009). Seega tulenevalt RVastS § 13 lg 3 ja VÕS § 139 lg 1 ei kuulu hageja poolt nõutud kahju hüvitamisele kostja poolt, kuivõrd kostja ei oleks saanud vastavat kahju ära hoida ka hoolsust järgides ning hageja aitas kahju tekkimisele ise kaasa. Eeltoodust tulenevalt ei olnud hageja poolt kostjale 30.04.2009, 05.05.2009, 11.05.2009 ja 04.06.2009 kaebuste koostamine ei mõistlik ega ka vajalik, seejuures kostja ei oleks saanud vastavat kahju ära hoida ka hoolsust järgides ning hageja aitas kahju tekkimisele ise kaasa, mistõttu ei ole põhjendatud ka vastavate kaebustega kantud õigusabikulutusi kostjalt hageja kasuks välja mõista ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamata jätmisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

2-12-17214 TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kuivõrd antud juhul takistaks menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramine kohtuotsuse tegemist, ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

/Digitaalselt allkirjastatud/ Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.