Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud

2(9)

29.05.2009 esitas hageja Harju Maakohtule 28.04.2009 enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi (tsiviilasi nr 2-09-20771). Lähtudes asjaolust, et hageja sai täitetoimikuga maakohtu juures tutvuda alles 26.05.2009, esitas hageja 04.06.2009 kostjale tema tegevuse osas kaebuse põhjendusega, et kostja on 27.04.2009 koostanud ebaseadusliku sissenõudega ühinemise otsuse ja korraldanud 28.04.2009 ebaseadusliku kordusenampakkumise. Täitemenetlus täiteasjas nr 023/2008/1480 lõppes 17.09.2009 TMS § 51 lg 1 alusel seonduvalt võlgnik OÜ Fransertal pankroti väljakuulutamisega ning hageja kaebusi kohtutäituri tegevuse peale täitemenetluses ei lahendatud. Hageja oli sunnitud oma subjektiivsete õiguste kaitseks kostja poolt 28.04.2009 ebaseadusliku enampakkumise läbiviimise ja kostja poolt täitemenetluses ebaseadusliku käitumise tõttu esitama TMS § 217 lg 1 alusel kaebusi kostja tegevuse peale, kandes kostja õigusvastase tegevuse tõttu varalist kahju, mis seisneb hageja õigusabikuludes summas 2456,70 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja kasutas 30.04.2009, 05.05.2009, 11.05.2009 ja 04.06.2009 kaebuste koostamisel oma majandustegevuses professionaalset õigusabi. Üksnes kostja õigusvastane käitumine 28.04.2009 enampakkumise korraldamisel ning pärast seda hageja õiguste rikkumisel on tinginud selliste kulutuste tekkimise. Ka Riigikohus on lahendi 3-2-1-138-10 p-s 29 leidnud, et kohtueelses menetluses õigusabi kasutamine on igapäevases majandustegevuses mõistlik ning sellega seonduvad kulutused on VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Praegusel juhtumil on kostja õigusvastane tegevus tekitanud hagejale VÕS § 128 lg 3 alusel otsest varalist kahju õigusabikulude näol, mille peab kostja hagejale KTS § 9 lg 1 alusel hüvitama. Kui kostja oleks 28.04.2009 enampakkumise läbi viinud seaduse nõudeid järgides ega oleks õigusvastaselt takistanud hagejal täitetoimikuga tutvumast, ei oleks hagejal sellist kahju tekkinud (VÕS § 127 lg 4). Harju Maakohtu 01.06.2012 jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-09-20771 on rahuldatud hageja hagi kostja, AS Haltransa, OÜ Fransertal ja OÜ Boat Residence vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ning tunnistatud 28.04.2009 täiteasjas nr 023/2008/1480 toimunud enampakkumise kehtetuks. Käesolevas asjas esitatud haginõue seisneb aga kahju hüvitamise nõudes, mis tuleneb kostja käitumisest viidatud hagiavalduse esitamise eelselt. Hageja nõue käesolevas asja tuleneb konkreetsetest kostja tegudest, mis seisavad eraldi viidatud teises tsiviilasjas hagi esitamisest ja sellega seoses kantud kuludest. Kostja vastuväited

3(9)

Hagi ei ole ka sisuliselt põhjendatud. Kostja ei ole hageja poolt talle etteheidetud ametikohustusi rikkunud. Kostja pakkus hagejale toimikuga tutvumise ajaks 12.05.2009, mis oli esimene kostja jaoks sobilik aeg. Hageja oli tutvunud täitetoimikuga juba ka 10.03.2009 ja 28.04.2009. Väär on hageja käsitlus, nagu oleks hagejal olnud õigus tutvuda täitetoimikuga igal vaid temale sobival ajal täituri büroo lahtioleku aegadel. Enampakkumise hagi esitati tähtaegselt ja toimikuga tutvumise viive ei takistanud hagejal hagiavalduse koostamist ja õigeaegset esitamist. Täitetoimik oli esitatud tähtaegselt hagi tagamise määruse kohaselt kohtule. Kostja poolt ei kuulu hüvitamisele hageja 30.04.2009 kaebuse koostamiseks tehtud kulutused, kuna kostja ei rikkunud hageja 29.04.2009 esitatud täitetoimikuga tutvumise taotluse menetlemisel oma ametikohustusi. Kostja ei rikkunud oma kohustusi ka hageja 05.05.2009 täitetoimikuga tutvumise taotluse menetlemisel, kuna selleks ajaks oli täiteasi peatatud ja kohtutäitur ei olnud õigustatud tegema täitetoiminguid. Lisaks puudus täituril õigus peatatud täiteasjas kaebuse läbivaatamiseks. Hagejal puudus sisuline alus 11.05.2009 kaebuse esitamiseks justiitsministrile. Lisaks ei näe seadus ette distsiplinaarasja algatamisele suunatud tegevuste hüvitamist kaebajale. Arusaamatu ning alusetu on ka hageja poolt pärast tsiviilasjas nr 2-09-20771 hagi esitamist veel kaebuse tegemine kohtutäituri tegevusele 04.06.2009. Hageja kasutas mittekohaseid ja põhjendamatult dubleerivaid õiguskaitsevahendeid, üritades läbi kaebuste lahendada tsiviilasja nr 2-09-20771 küsimusi. Käesolevas tsiviilasjas ei oma tähtsust, kas 28.04.2009 läbi viidud enampakkumine tunnistati kehtetuks või mitte, kuna enampakkumine ise ei ole hagejale kahju tekitanud. Kostja poolt kahju hüvitamise välistab ka see, et VÕS § 115 lg 2 kohaselt ei ole hageja andnud kostjale mõistlikku aega kohustuste täitmiseks, vaid kirjutas koheselt kaebuse ehk sisult esitas kahjunõude. Riigikohta lahend nr 3-2-1-138-10 puudutab lepingulistest suhetest tulenevat vaidlust, antud juhul aga puudus hageja ja kostja vahel lepinguline suhe. Teiseks kinnitab nimetatud lahend vaid seda, et õigusabikulud on sissenõutavad sekundaarse kahjuna koos muude materiaalõiguslike nõuetega, mitte aga iseseisvalt. RVastS § 13 lg 3 kohaselt ei kuulu hüvitamisele kahju, mida ei oleks avaliku võimu kandja saanud ära hoida ka hoolsust järgides. Vastavalt VÕS § 139 lg 1 ei hüvitata isikule kahju osas, mille tekkimises on ta ise süüdi või mille tekkimisele ta kaasa aitas. Kostja ei oleks saanud kõrvaldada kaebuste esitamise asjaolusid isegi siis, kui ta oleks tahtnud seda teha. Alates 30.04.2009 puudus kostjal õigus igasuguste täitetoimingute tegemiseks täiteasjas, kuna hageja taotlusel peatas Harju Maakohus 30.04.2009 täitemenetluse. Hagejal puudub õigus nõuda kahju hüvitamist, kuna hagejale piisas oma õiguste kaitseks hagi esitamisest enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Täiendavate kaebuste esitamine ei olnud vajalik ning nendest tulenev kahju ei kuulu hüvitamisele RVastS § 11 kohaselt, kuna tagajärjed on kõrvaldatud. Tsiviilasja nr 2-09-20771 raames hagi esitamisega saavutas hageja oma eesmärgid – s.t sai tutvuda nii täiteasja toimikuga kui ka saavutas oma õiguste kaitse seoses täiteasja nr 023/2008/1480 menetlemisega ehk saavutas enampakkumise kehtetuks tunnistamise. Hageja kaebuste koostamiseks tehtud õigusabi tööde maht on ülepaisutatud ning kulud sellele ebamõistlikult suured. Juhul kui kohus leiab, et kostja on kohustatud kahjusid hagejale hüvitama, siis taotleb kostja VÕS § 140 alusel kahjuhüvitise vähendamist 0 euroni. Maakohtu otsus ja põhjendused

4(9)

Puudub vaidlus, et hageja kasutas õigusabi kohtutäiturile esitatud kaebuste koostamiseks ning et hageja kandis õigusabiga seoses kulu. Olukorras, kus täitemenetlus on peatatud, ei saa kohtutäitur temale esitatud kaebusi lahendada. Hageja esitas õigesti vastavalt olukorrale 07.05.2009 kohtule avalduse hagi tagamise korras täitetoimiku kohtule esitamiseks, et hagejal oleks sellega võimalik tutvuda eesmärgil koostada enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi. Jääb ebaselgeks, miks hageja pidas vajalikuks lisaks kohtule esitatud taotlustele ja avaldustele ka kohtutäiturile sarnase sisuga kaebusi esitada. Seejuures on hageja 30.04.2009 ja 11.05.2009 kaebused (seoses täitetoimikuga tutvumise keelamisega) samasugused. Arusaadav ei ole ka 30.04.2009 kaebuse esitamise põhjendatus, kuivõrd samaks päevaks oli kohus hageja 29.04.2009 avalduse alusel täitemenetluse peatanud, ja 11.05.2009 kaebuse esitamise põhjendatus ei ole selge, kuivõrd sama kaebuse oli hageja esitanud juba 30.04.2009 ning seejuures oli kuupäevaks 11.05.2009 kohus juba hageja enda hagi tagamise avalduse alusel kohustanud kostjat esitama täitetoimiku kohtule võimaldamaks hagejal sellega tutvuda. Samuti on 05.05.2009 ja 04.06.2009 kaebused (enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks) sisuliselt samasugused. Seejuures ei ole arusaadav ka 05.05.2009 kaebuse esitamise põhjendatus, kuivõrd nimetatud kaebuse esitamise ajaks oli hagejal juba kohustus esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ning 04.06.2009 kaebuse esitamise ajaks oligi hageja juba samasisulise hagi kohtule esitanud (29.05.2009). Hageja on mõttetult ja ebavajalikult koostanud ja esitanud kostjale kaebusi, dubleerides samal ajal kohtule esitatud avaldusi. Hageja viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-138-10 p 29 on käsitletud kohtueelsete läbirääkimiste olukorda. Käesoleval juhul, kus hageja oli juba esitanud hagi tagamise avaldused (enne hagi esitamist), kohustusega esitada hagi ja kõige hilisema kaebuse puhul juba oligi hagiavalduse esitanud, ei ole samal ajal kostjale kaebuste esitamisel enam tegemist kohtueelsete läbirääkimiste olukorraga. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja õigusabikulud seoses nelja kaebuse koostamisega kostjale 30.04.2009, 05.05.2009, 11.05.2009 ja 04.06.2009 mõistlikud ega põhjendatud, kuivõrd hageja esitas vastavad kaebused olukorras, kus täitemenetlus oli peatatud ja ning hageja esitas samal ajal kohtule samasisulisi avaldusi. RVastS § 13 lg 3 kohaselt ei kuulu hüvitamisele kahju, mida ei oleks avaliku võimu kandja saanud ära hoida ka hoolsust järgides. Vastavalt VÕS § 139 lg 1 ei hüvitata isikule kahju osas, mille tekkimises on ta ise süüdi või mille tekkimisele ta kaasa aitas. Antud juhul ei saanud kostja kõrvaldada kaebuste esitamise asjaolusid, kuna kostjal puudus alates 30.04.2009 õigus täitetoimingute tegemiseks hageja enda tegevuse tõttu (täitemenetluse peatamise taotluse esitamine 29.04.2009, mis rahuldati 30.04.2009). Eeltoodust tulenevalt ei olnud hageja poolt kostjale 30.04.2009, 05.05.2009, 11.05.2009 ja 04.06.2009 kaebuste koostamine mõistlik ega vajalik, seejuures kostja ei oleks saanud vastavat kahju ära hoida ka hoolsust järgides ning hageja aitas kahju tekkimisele ise kaasa, mistõttu ei ole põhjendatud ka vastavate kaebustega kantud õigusabikulutusi kostjalt hageja kasuks välja mõista. Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda ning menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrata TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus

5(9)

Maakohus ei hinnanud õigesti 28.04.2009 kordusenampakkumisega seonduvaid asjaolusid ning kordusenampakkumise tulemusel kujunenud faktilist olukorda. Maakohus ei arvestanud, kuivõrd kahjulikud oleksid olnud kohtutäituri poolsete rikkumiste tagajärjed hagejale, kui hageja ei oleks koheselt reageerinud ning võtnud kasutusele kõik õiguskaitsevahendid kahju ärahoidmiseks. Kuivõrd 28.04.2009 enampakkumine oli algselt välja kuulutatud AS-i Haltransa 4. järjekohal (st hageja hüpoteekidest järjekohas tagapool) olnud hüpoteegiga tagatud nõude täitmiseks, kujunes 28.04.2009 enampakkumise seisuga olukord, kus ei olnud võimalik aru saada, millist AS-i Haltransa hüpoteeki (kas 1. või 4. järjekohal olevat) enampakkumisel täidetakse. Eeltoodu tõttu sattus hageja enampakkumise päeval väga keerulisse olukorda. Kui 4. järjekoha hüpoteegi täitmise varjus täitis kostja siiski 1. järjekoha hüpoteeki, mida võis ka asjaoludest järeldada, oleks hageja kaotanud TMS § 158 lg 3 alusel oma hüpoteegid summas 250 000 000 krooni, mis tähendab, et hageja pea 200 000 000 krooni suurune nõue oleks jäänud tagatiseta. Tsiviilasjas nr 2-09-20771vaidlusaluse enampakkumise kehtetuks tunnistamise otsuses leidis maakohus, et kostja oleks pidanud enampakkumisel osalejaid enne enampakkumise läbiviimist teavitama sellest, millise järjekoha hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks enampakkumine läbi viiakse. Kostja keeldus alusetult rahuldamast hageja poolt TMS § 108 lg 1 alusel esitatud taotlust osaleda enampakkumiselt saadava tulemi jaotamises. Maakohtu hinnangul oli põhjendamatu, et kostja jättis hageja poolt enampakkumise tulemist osa saamiseks esitatud taotluse arvestamata pelgalt seetõttu, et hagejal ei olnud koheselt koos avaldusega esitada oma nõuet tõendavaid dokumente. Kostja tegutses 4. järjekoha pandipidaja AS Haltransa huvides ning osutas võlgnikele kaasabi tegevustes, mis olid suunatud sissenõudjate positsiooni kahjustamisele ja vara väljaviimisele ühingutest. Arvestades kostja käitumist pidi hageja asuma kõikvõimalikel viisidel oma õigusi kaitsma. Sisuliselt heidab maakohus hagejale ette seda, et hageja oli oma õiguste kaitsmisel liiga aktiivne. Asja lahendamisel ei oma tähtsust see, kas hageja oli kostja suhtes alustanud kohtumenetlust, vaid üksnes see, kas kostja tegevus, mille suhtes hageja kaebuse esitas, oli õigusvastane, st kas hageja poolt kostjale esitatud kaebused olid perspektiivikad ja kostja oleks pidanud need rahuldama. Kostja tegevuse õigusvastasus enampakkumise läbiviimisel on kostjale siduvalt tuvastatud Harju Maakohtu 01.06.2012 otsusega tsiviilasjas nr 2-09-20771. Samuti oli kostja poolt täitetoimikuga tutvumise võimaldamisest keeldumine õigusvastane. Hagi tagamise korras täitemenetluse peatamine ei saa võtta sissenõudjalt õigust nõuda kohtuväliselt täitetoimikuga tutvumist, sest hagi tagamise korras täitemenetluse peatamine ei muuda olematuks enne täitemenetluse peatamist kohtutäituri poolt tehtud sissenõudja õigusi puudutavaid toiminguid, mis on dokumenteeritud täitetoimikus. Kostja poolt täitetoimikuga tutvumise võimaldamisest keeldumise õigusvastasust kinnitab asjaolu, et hageja poolt kostja tegevuse peale Justiitsministeeriumile esitatud 11.05.2009 kaebuse alusel määrati kostjale noomitus. Seega oli 11.05.2009 kaebuse koostamise kulu igal juhul põhjendatud. 11.05.2009 Justiitsministeeriumile esitatud kaebuse põhjendused olid suures osas kattuvad 30.04.2009 kostjale esitatud kaebuse põhjendustega, mis tähendab, et ka 30.04.2009 kostjale esitatud kaebus oli põhjendatud. Justiitsministeeriumile kaebuse esitamise vajadus oli otseselt tingitud sellest, et kostja ei olnud ka talle 30.04.2009 esitatud kaebuse alusel nõus hageja õiguse rikkumist kõrvaldama ning täitetoimikuga tutvumist võimaldama. 05.05.2009 esitas hageja kostjale täiendava kaebuse, milles palus kostjal 28.04.2009 enampakkumine tühistada, samuti kordas taotlust täitetoimiku materjalidega tutvumise võimaldamiseks. Seejärel, olles kohtueelsed võimalused täitetoimiku materjalide saamiseks viimseni ammendanud, esitas hageja 07.05.2009 taotluse hagi tagamise korras täitetoimikuga tutvumise võimaldamiseks, mille kohus rahuldas.

6(9)

Arusaamatuks jääb maakohtu etteheide, et hageja 05.05.2009 kaebus ja 04.06.2009 kaebus on sisuliselt samasugused. 04.06.2009 kaebuse võrdlemisel 05.05.2009 kaebusega on ilmne, et hageja esitas 04.06.2009 kaebuse ajendatuna sellest, et sai viimaks täitetoimikuga tutvuda ja sealt nähtuva materjali pinnalt kostja tegevusele vastuväiteid esitada. Kahju tekkis muu hulgas kostja poolt TMS § 8 jämeda rikkumise tulemusena. Kostja, keeldudes täitetoimikut tutvustamast, keeldus sisuliselt hagejal võimaldamast veenduda oma täpsemate õiguste ja kohustuste sisus. Seega rikkus kostja TMS § 8, püüdes hagejat kui täitemenetluse osalist ebaseadusliku info sulustamisega kahjustada. Arvestades, et rikkumisele tuleb kohe kaebusega reageerida (TMS § 217 lg 1 ja 6), ei jäänudki hagejal muud üle, kui kaebused esitada, et tagada endale võimalus tugineda kostja rikkumistele. Kaebuste esitamine oli seda enam põhjendatud, et olulises ulatuses TMS § 8 rikkumine kohtutäituri poolt võib tuua kaasa enampakkumise kehtetuks tunnistamise TMS § 223 lg 1 alusel. Kuna kaebuste esitamise vajadus oli otseselt tingitud kostja tegevusest, ei põhjustanud hageja endale ise kahju, nagu on ekslikult leidnud maakohus. Kostja oleks saanud talle pandud avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides hagejal tekkinud kahju ära hoida. Kuna kostja eiras jämedalt täitemenetluse seadustiku nõudeid seonduvalt enampakkumise läbiviimise ja dokumentidega tutvumise võimaldamisega, kusjuures need rikkumised on tuvastatud vastavalt maakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-09-20771 01.06.2012 tehtud otsuses ning Justiitsministeeriumi poolt kostja tegevuse suhtes läbi viidud distsiplinaarmenetluses, siis oli kostja tegevus, mis hagejale kahju tekitas, süüline. Väär on maakohtu järeldus, et antud juhul olid kaebuste koostamise ja esitamise kulud käsitatavad osana enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi koostamise kuludest. Kuna hageja kaebuste tulemusena hagi koostamiseks vajalikke dokumente ei saanud, siis ei saa kaebuste koostamise ja esitamise kulu olla käsitletav osana hagi koostamise, st tõendi saamise kuludest. Täitetoimiku kui tõendi hankimise kulu tekkis 07.05.2009 hagi tagamise avalduse koostamise ja kohtule esitamise kuluna. Kostja tegevuse peale kaebuste esitamise kulu on kohtueelse vaidluse kulu, mille kostja põhjustas hagejale enda põhjendamatu õigusvastase tegevusega ning mis on seetõttu ka eraldi hagimenetluses sissenõutav. Hageja palub ringkonnakohtul vastu võtta esimese astme kohtus esitamata asjaolud ja neid kinnitavad tõendid. Uute asjaolude ja tõendite esitamine on põhjendatud sellega, et hageja jaoks on üllatuslik maakohtu seisukoht, mille kohaselt jäi kohtutäituri tegevuse peale kaebuste esitamise vajadus maakohtu jaoks ebaselgeks. Maakohus ei arutanud maakohtu jaoks ebaselgeks jäänud asjaolusid hagejaga vajalikus ulatuses ja on seetõttu rikkunud TsMS § 351. Vastus apellatsioonkaebusele

7(9)

on õigus saada sellest ärakirju ja õiendeid. Seega on kohtutäitur kohustatud võimaldama täitemenetluse osalisele täitetoimikuga tutvumist. Täitetoimikuga tutvumise võimaldamise puhul pole tegemist täitetoiminguga. Täitetoiminguna on täitemenetluse seadustiku järgi käsitatavad kohtutäituri ametikohustuste täitmisel tehtavad toimingud, mida ta teeb talle täitmiseks esitatud täitedokumendi täitmiseks (asjakohase teabe kogumine, täitmisteate saatmine, võlgniku vara arestimine ja sellele sissenõude pööramine jne). Täitemenetluse peatamine peatab nimetatud kohtutäituri toimingute tegemise, kuid ei takista TMS § 35 lg 1 sätestatud toimikuga tutvumise võimaldamist. Õige ei ole ka maakohtu seisukoht, et kohtutäitur ei saanud täitemenetluse peatamise tõttu tema tegevuse peale esitatud kaebuste kohta täitemenetluses otsuseid vastu võtta. TMS § 217 lg 1 järgi võib esitada kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel kohtutäiturile kaebuse. Kohtutäitur peab kaebuse läbi vaatama ja tegema selle kohta otsuse TMS § 217 lg 3 sätestatud tähtaegade jooksul. Täitemenetluse peatamine ei saa takistada sellise kaebuse lahendamist. Esiteks on kohtutäituri poolt täitemenetluse peatamine kui toiming ise vaidlustav TMS § 217 lg 1 alusel ja teiseks sätestab TMS § 46 lg 2 p 1 kohtutäituri võimaluse peatada täitemenetlus just kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamise puhul. II

8(9)

enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi või mitte. Samas on käesoleva juhtumi asjaolude kohaselt tegemist menetlusosalise poolt õigusabi kasutamisega tõendite kogumiseks tulevase hagi tõendamiseks, mis on käsitatav TsMS § 144 p 1 sätestatud kohtuvälise menetluskuluna ja saaks olla hüvitatav vastavas hagimenetluses menetluskulude kindlaksmääramiseks ja hüvitamiseks TsMS § 174 ettenähtud korras. Kuna käesolevas asjas esitas hageja juba 29.04.2009 hagi tagamise avalduse enne hagi esitamist, milles taotleti täitemenetluse peatamist ja mille kohus rahuldas 30.04.2009 ja lisaks 07.05.2009 hagi tagamise avalduse, milles taotleti täitetoimikuga tutvumise võimaldamist ja mille kohus rahuldas 08.05.2009, siis sai hageja taotleda õigusabi kulu hüvitamist menetluskuluna, mida ta kandis seoses avalduste esitamisega täitetoimikuga tutvumiseks hageja poolt 30.05.2009 esitatud enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi menetluses tsiviilasjas nr 2-09-20771.

/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu

/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.