2-10-47649/19 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

le Aires Liising on välja makstud I järgu nõude alusel 2 200 eurot. Kohus, võtnud arvesse pankrotihalduri selgitusi ning täiendatud lõpparuannet, märgib, et XXX(pankrotis) pankrotimenetluses rahuldatakse pandieseme müügist saadud raha arvel pandipidaja nõusolekul Aires Liising AS-i I järgu nõuet summas 2 200 eurot. Lõpparuande andmed I Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Pankrotivara – korteriomand aadressil XXX . Nimetatud korteriomand müüdi korduval enampakkumisel 2 500 euro eest. Panrotivarasse ei ole tõenäoliselt laekumisi enam oodata, kuivõrd alates 2013. aasta septembrikuust on võlgniku ainsaks sissetulekuks sotsiaalkindlustusametilt laekuv pension ca 237 eurot kuus ning arvestades võlgniku tervislikku seisukorda, ei ole lootust, et ta suudab enam töötada. II Andmed pankrotimenetlusega seotud väljamaksete kohta Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded puuduvad. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatist makstud ei ole. Massikohustused kogusummas 299,75 eurot. Pankrotimenetluse kulud: Ajutise halduri tasu summas 383,47 eurot ja tema ülesannete täitmiseks tehtud kulud summas 12,78 eurot on välja mõistetud Harju Maakohtu 23.12.2010 määrusega ja tasutud Kohtute Raamatupidamiskeskuse poolt. Halduri tehtud vajalikud kulud (massikohustused) on tasutud pankrotivarast, milleks on nõusoleku andnud pandipidaja Aires Liising AS tulenevalt PankrS § 153 lg 2. III Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Jaotise alusel on makstud välja Aires Liising AS-le 2 200 eurot, mis oli I rahuldamisjärgu nõue. II järgu nõuete väljamaksmiseks raha puudub. IV Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pandiesemeks oli korteriomand Harju Maakonnas, XXX , mille müügist laekus 2 500 eurot. V Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saada olev vara puudub. VI Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Kuivõrd pankrotivaraks oli korteriomand Harju Maakonnas, XXX , siis põhiliseks halduri tegevuseks oli enampakkumiste korraldamine. Eelnimetatud korteriomandi müük õnnestus alles 4. korral. Muud pankrotivara ei olnud. VII Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud XXX(pankrotis) pankrotimenetluses rahuldati pandieseme müügist saadud raha arvelt Aires Liising AS-i I järgu nõue summas 2 200 eurot.

Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Kohus võib vastuväidete ärakuulamiseks pidada istungi. PankrS § 163 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 163 lg 5 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. Pankrotihaldur Tiina Mitt on PankrS § 162 ja 163 alusel esitanud kohtule pankrotimenetluse lõpparuande. Lõpparuande kohaselt oli pankrotivaraks korteriomand aadressil Rae tn 13-20, Paldiski, mis müüdi korduval enampakkumisel 2 500 euro eest, müümata pankrotivara ega teistelt isikutelt saada olevat vara ei ole, haldur ei ole tuvastanud täiendavaid võimalusi pankrotivara moodustamiseks. Haldur ei kavatse esitada hagisid. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud lõpparuanne vastab PankrS § 162 nõuetele ja see ei riku võlgniku ja võlausaldajate huvisid. Pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks lõpparuande kinnitamisega on põhjendatud ja tuleb rahuldada, lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, mille kohaselt on XXX(pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Asjas ei ole tuvastatud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Konkreetselt on XXX(pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjuseks alkoholi kuritarvitamine, sellest tingitud vanglakaristus, perekonna purunemine ning elamispinnast ilmajäämine. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Tiina Mitt tuleb vabastada tema kohustustest XXX(pankrotis) pankrotimenetluses. PankrS § 66 lg 3 järgi võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Haldur kulutuste kinnitamist ja hüvitamist ei taotle. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lg 11 alusel ja võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lg 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse

võib esitada haldur. Kuivõrd võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katmiseks ja XXX pankrot on välja kuulutatud PankrS § 171 lõike 1 prim alusel, siis määrab kohus võlgnikule PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohustustest vabastamise menetluse algatamine PankrS § 170 lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 171 lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 1 prim sätestatud juhul, PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 171 lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi. PankrS § 173 lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. XXX(pankrotis) on 14.12.2010 esitanud Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. Arvestades, et võlgnik on tähtaegselt esitanud avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks ning kohtule ei ole teada asjaolusid, mis võiksid XXX(pankrotis) kohustustest vabastamise välistada, leiab kohus, et võlgnikule tuleb anda võimalus seaduses ettenähtud korras võlgadest vabanemiseks. Kohus algatab XXX(pankrotis) kohustustest vabastamise menetluse ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus teeb usaldusisikule ülesandeks järjepidevalt kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi ning viivitamatult informeerida kohut, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-is 173 toodud kohustusi ja sellega kahjustanud võlausaldajate huve. PankrS § 172 lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. TsMS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Lähtuvalt eelnimetatust kohustub usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas. Kohus selgitab XXX(pankrotis), et PankrS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest,