Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
11.03.2015, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-57949
Tsiviilasi
Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) hagi NK (pankrotis) vastu võlausaldajate 15.09.2014 üldkoosoleku otsuse osaliseks kehtetuks tunnistamiseks ja nõude esitamise tähtaja ennistamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.11.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eesti Vabariigi (Maksuapellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu), esindaja Marion Kurg
ja
Tolliameti
kaudu)
Vastustaja NK (pankrotis), esindaja pankrotitoimkonna esimees Karol Kampus Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 14.11.2014 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.
4.Täiendada maakohtu otsuse sissejuhatavat osa märkega hagihinna 3500 eurot kohta.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus kindlaks vastavalt TsMS § 177 lõikele 2. Asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja palub tunnistada kehtetuks NK (pankrotis) pankrotimenetluses 15.09.2014 toimunud võlausaldajate üldkoosoleku otsuse osas, millega jäi rahuldamata hageja taotlus nõude esitamise tähtaja ennistamiseks ning ennistada vastav tähtaeg pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lõikes 3 sätestatud korras. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Esimese astme kohtu otsus
3.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskuld hageja kanda.
4.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõikele 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lõige 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lõike 1 kohaselt.
5.Käesolevas tsiviilasjas ei ole vaidlust järgnevate asjaolude üle: Harju Maakohtu 02.04.2014 otsusega kuulutati välja NK pankrot, halduriks nimetati Oliver Ennok; maksukorralduse seaduse (MKS) alusel esitas hageja 14.07.2014 nõudeavalduse koos tähtaja ennistamise avaldusega võlanõude rahuldamiseks summas 4 932.30 eurot; hageja selgitas, et maksuvõlg on kujunenud võlgniku poolt 27.06.2014 Maksu-ja Tolliametile esitatud 2012.a FIDEK’il deklareeritud andmete alusel tekkinud juurdemakse ning võlgnetavatelt summadelt arvestatud intresside summana; pärast pankroti väljakuulutamist esitas võlgnik 27.06.2014 2012.a deklaratsiooni, mille alusel tekkis juurdemakse; väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldati pankrotiteade 02.04.2014; seega möödus nõudest teatamise tähtaeg 02.06.2014 ja selle kuupäeva seisuga võlgnikul maksuvõlg puudus;
27.06.2014 esitas võlgnik füüsilise isiku tuludeklaratsiooni 2012.a eest, mille punktist 6.3 nähtuvalt võõrandas võlgnik kaks kinnistut, mille müügihinnalt tuleb tasuda tulumaksu 4038.22 eurot; 27.08.2014 Ametlikes Teadaannetes avaldatu kohaselt teatas haldur, et pankrotimenetluses toimub 15.09.2014 nõuete kaitsmise koosolek, kus võlausaldajad otsustasid mitte ennistada hageja nõude esitamise tähtaega.
6.Hageja leiab, et kuivõrd ta sai maksuvõlast teada alles 27.06.2014 ehk pärast nõuete esitamise tähtaja möödumist, on põhjendatud nõude esitamise tähtaja ennistamine. Kostja vaidleb vastu, märkides, et juba 07.04.2014 tegi hageja võlgnikule korralduse, kohustades teda esitama parandatud andmetega 2012.a tuludeklaratsiooni. Korralduse aluseks olid MTA kogutud andmed 2012.a tehingute maksustamise asjaolude kohta. MTA korralduses nimetatud maksustatavad tehingud tehti 27.07.2012 ja 02.08.2012. Korralduse andmist on MTA põhjendanud teostatud kontrolliga, mille kohaselt selgus, et võlgnik kasu vara võõrandamisest 27.02.2013 esitatud deklaratsioonis ei deklareerinud. MTA teavitas võlgnikku tuludeklaratsiooni parandamise kohustusest telefoni teel 25.10.2013, 11.02.2014 ja 04.03.2014, kuid võlgnik deklaratsiooni ei parandanud. Võlgniku seletusest tuleneb, et talle helistas korduvalt MTA vanemspetsialist AM, kes nõudis dokumente ja tuludeklaratsiooni parandamist. Vastavalt nendele pöördumistele esitati asjakohased andmed MTA-le juba 2013.a jooksul nii elektrooniliselt kui isiklikult paberkandjal Endla t teenindusbüroos. 2014.a aprillikuus ilmus võlgnik Lõõtsa t teenindusbüroosse, samuti teavitas pankrotist MTA-d, kes keeldus deklaratsiooni parandamise vormistamisest võlgniku piiratud teovõime tõttu. 2014.a juunikuus väitis hageja võlgnikule, et pankrot ei takista deklaratsiooni parandamist. MTA ei teinud maksumenetluses võlgnikule maksuotsust 2013 ega 2014 ning esitas pankrotimenetluses haldurile nõudeavalduse alles 14.07.2014 ehk ilmse hilinemisega.
7.Hageja kostja väidetud faktilistele asjaoludele vastu ei vaielnud, kuid märkis, et seda, millal maksukohustus tekkis, ei saanud hageja teada, kuivõrd 2013.a ei esitatud võlgniku poolt kõiki dokumente, vaid dokumendid ainult ühe kinnistu kohta. Korraldus MTA poolt oli tehtud selleks, et võlgnik parandaks deklaratsiooni. Võlgniku vastusest nähtuvalt lubas ta parandada ja seetõttu anti võlgnikule selleks võimalus. Ajavahemik deklaratsiooni esitamise ja korralduse andmise vahel ei ole nii pikk, et MTA poolt oleks tulnud koostada maksuotsus. Sel hetkel MTA ei teadnud, kas isikul tekib üldse maksukohustus. MTA ei saa tingimuslikult esitada maksuotsust. Võlgnikul oleks tulnud esitada kõik lepingud, mis ta nimetanud oli, sest vaja oli näha soetamis- ja müügihindu. MTA näeb, et kinnistu on müüdud, kuid ei saa väita, et võlgnik on selle pealt tulu teeninud. Notari poole võib MTA pöörduda alles siis, kui on pöördunud maksukohuslase poole.
8.PankrS § 93 lõike 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. PankrS § 102 lõike 1 kohaselt ennistab võlausaldajate üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja, kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast PankrS § 93 lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumist. Nõuet ei saa esitada pärast seda, kui kohtule on kinnitamiseks esitatud jaotusettepanek. NK pankrotimenetluses ei ole kohtule kinnitamiseks jaotusettepanekut esitatud. PankrS § 83 lõike 2 kohaselt võib 10 päeva jooksul võlausaldajate üldkoosolekul otsuse tegemisest arvates esitada kohtule nõude võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt osaleb üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise hagi läbivaatamisel kohtus üldkoosoleku nimel pankrotitoimkonna
esimees. NK pärandvara toimkonna moodustavad Ülo Kallaste, Christian Saar ja Karol Kampus. Toimkonna esimees on Karol Kampus. PankrS § 102 lõike 3 kohaselt võib võlausaldaja kohtus vaidlustada võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, millega jäeti ennistamata nõudeavalduse esitamise tähtaeg. Kui kohus leiab, et üldkoosolek on põhjendamatult jätnud ennistamata nõude esitamise tähtaja, tunnistab kohus otsuse selles osas kehtetuks ja ennistab nõude esitamise tähtaja.
9.Selleks, et tunnistada üldkoosoleku otsus hageja poolt vaidlustatud osas kehtetuks ja ennistada hageja nõude esitamise tähtaega, peab kohus leidma, et üldkoosolek on põhjendamatult jätnud hageja nõude esitamise tähtaja ennistamata. Kohus leiab, et üldkoosolek on põhjendatult jätnud ennistamata hageja nõude esitamise tähtaja, kuivõrd hageja oli juba enne nõuete esitamise tähtaja lõppemist teadlik oma nõudeõigusest pankrotivõlgniku vastu. Seejuures oli hageja teadlik pankrotimenetluse toimumisest. Hageja esitas pankrotimenetluses haldurile nõudeavalduse alles 14.07.2014 ehk ilmse hilinemisega. Maksuotsus ega nõudeavaldus ei eelda esitatud tuludeklaratsiooni või selle parandust, hageja loogika järgi saaks kõik maksuvõlglased vältida oma kohustusi maksuameti ees lihtsalt deklaratsioonide esitamata jätmisega. Hageja oli teadlik, et võlgnikul on tema ees kohustusi. Hageja oleks võinud nõude esitada ka tähtaegselt. Seega ennistamiseks puuduvad mõjuvad põhjused.
10.Kohus leiab, et juhul kui hageja oleks tõepoolest saanud oma võimalikust nõudeõigusest pankrotivõlgniku vastu teada alles peale nõuete esitamise tähtaja möödumist, oleks põhjendatud nõude esitamise tähtaja ennistamine, kuid kuivõrd antud juhul oli hageja oma võimalikust nõudeõigusest ja käivast pankrotimenetlusest ning selles määratud tähtaegadest juba varasemalt teadlik, ei ole tähtaja ennistamine põhjendatud.
11.PankrS § 102 lõige 2 sätestab, et kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Seega ei ole hagejat ka tähtaja ennistamata jätmise tõttu tema nõudeõigusest ilma jäetud vaid hageja nõue rahuldatakse tunnustamise korral pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
12.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamata jätmisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. Apellatsioonkaebus
13.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
14.Maakohus jättis tähelepanuta, et tähtaja ennistamise vajaduse tingis võlgniku enda käitumine, kuna ta esitas 2012.a tuludeklaratsiooni peale PankrS § 93 lõikes 1 sätestatud tähtaega. Maksuhalduri tegevus juhindus seejuures MKS-i ja haldusmenetluse (HMS) sätetest (MKS § 10 lõige 3 ja § 12, HMS § 4 lõiked 1 ja 2). Maksuhaldur ei pea iga kahtluse korral hakkama eeldatavat maksusummat määrama maksuotsusega ega iga pankroti korral koheselt alustama ulatuslikke kontrolltoiminguid ning koostama kahe kuu jooksul maksuotsuse. Selliselt saaks rikutud maksuhalduri seadusest tulenev kaalutlusõigus (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-87-13).
15.Kuna võlgnik maksuhalduri 25.10.2013, 11.02.2014 ja 04.03.2014 suulistele teavitustele ei reageerinud, edastati 07.04.2014 kirjalik korraldus deklaratsioonis esinevate puuduste kõrvaldamiseks ja anti selleks 10 päeva aega. Võlgnik täitis korralduse alles 27.06.2014.
16.Maksuhaldur ei olnud enne nõuete esitamise tähtaja lõppu teadlik nõudeõigusest võlgniku vastu. Maksu määramine kaudsel viisil on olemuselt väga töömahukas ja aeganõudev ning käesoleval juhul ei olnud hagejal enne 27.06.2014 piisavalt andmeid maksusumma määramiseks. Vastustaja seisukoht
17.Vastustaja apellatsioonkaebusele vastust ei esitanud. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
18.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks, kuid lahendi sissejuhatavat osa tuleb täiendada märkega tsiviilasja hinna kohta. TsMS § 657 lõike 1 punkti 1 alusel jääb kaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654 lõikest 6 ei korda neid. TsMS § 652 lõike 1 punkti 1 alusel võttis ringkonnakohus kaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Alljärgnevalt vastab kolleegium apellandi väidetele.
19.Iseenesest õige on apellandi käsitlus maksuhalduri õigusest seaduse piires kaaluda, milliseid abinõusid ja millises ulatuses ta rakendab, kui tekib vajadus kontrollida konkreetse maksukohustuse täitmist. Samas konkreetse vaidluse kontekstis tuli maksuhalduril alates 02.04.2014 lisaks muudele tema tegevust reguleerivatele seadusesätetele pidada silmas ja täita ka PankrS-i sätteid, mh § 44, mille lõike 1 kohaselt võivad pärast pankroti väljakuulutamist pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult PankrSs sätestatud korras. Samuti PankrS § 93 lõiget 1, mille kohaselt on võlausaldajad kohustatud teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast, hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate ilmumisest. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks pidi maksuhaldur võtma kasutusse sellised seaduslikud abinõud oma nõude suuruse kindlakstegemiseks, mis oleksid taganud nõudeavalduse tähtaegse esitamise. Tegemist on kõigile võlausaldajatele ühtviisi kohustusliku tähtajaga, mille ennistamine saab toimuda vaid võlausaldajast sõltumatute objektiivsete mõjuvate põhjuste esinemisel.
20.Tsiviilasja materjalidest nähtub, et maksuhalduril oleks aktiivse tegutsemise korral olnud võimalik esitada nõue haldurile ka võlgniku poolt deklaratsiooni parandamata. Nimelt nähtub maksuhalduri 07.04.2014 korraldusest füüsilise isiku 2012 tuludeklaratsiooni parandamiseks (t lk 48-49), et maksuhaldurile oli juba oktoobrist 2013 teada NK poolt aastal 2012 võõrandatud kahe korteriomandi deklareerimata jätmine. Samuti kinnitas hageja esindaja kohtuistungil (protokoll t lk 65-66), et ühe kinnistu kohta oli võlgnik 2013. aastal dokumendid maksuhaldurile ka esitanud. 07.04.2014 korraldusega andis hageja deklaratsiooni parandamiseks aega 10 päeva korralduse kätte saamisest. Pooled ei toonud esile, nagu ei oleks korraldust võlgnikule kätte toimetatud. Kostja tõi esile, et võlgnik käis aprillikuus 2014 hageja Lõõtsa tänava büroos, kuid seoses pankrotiga deklaratsiooni parandamisest oli keeldutud (t lk 35). Hageja sellele väitele vastu ei vaielnud. Seega tuleb asuda seisukohale, et aprillikuu jooksul pidi hagejale teatavaks saama, et tema korraldust ei täidetud ja tal oli võimalik MKS § 82 alusel alustada ise täiendavate tõendite kogumist, mh
pöörduda vajalike andmete saamiseks pankrotihalduri poole. Viidatud MKS-i sätte kohaselt on maksudeklaratsioon ainult üks võimalikest vahenditest maksukohustuse kontrollimisel ja maksu määramisel. Seega ei saa kolleegium asuda seisukohale, nagu oleks maksuhalduri poolt maksukohuslase pankrotimenetluses seaduses sätestatud tähtaja jooksul nõudeavalduse esitamata jätmine tingitud sellistest objektiivsetest faktilistest asjaoludest, mis väljusid maksuhalduri mõjusfäärist.
21.TsMS § 442 lõike 2 punkti 51 kohaselt tuleb kohtuotsuse sissejuhatava osas mh märkida tsiviilasja hind. Maakohus tsiviilasja hinda märkinud ei ole. Kolleegium saab nimetatud menetlusliku eksimuse ise kõrvaldada, täiendades lahendit hagihinnaga 3500 eurot vastavalt TsMS § 132 lõikele 1.
22.Apellatsioonimenetluse kulud jäävad TsMS § 171 lõike 1 alusel apellandi kanda.
23.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist vastavalt TsMS § 177 lõikele 2, andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab maakohus TsMS § 174 lõike 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-147-14, punkt 22).
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.