2-14-52681
Tagaseljaotsus Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ingrid Niinemägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
11.märtsil 2015.a. Paide kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-14-52681 EG hagi VR vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes täiteasjas nr 172/2002/969
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: EG, isikukood xxxxxxxxxxx, viibimiskoht xxxxx xxxxx, xxxx xx xxxxx Hageja lepinguline esindaja (RÕA) osutaja) vandeadvokaat Natalia Suvorova, e-post: x Kostja: VR, isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xxxx xxxx xxxx xxxx xxxx xxxxx xxxxxxx
Menetluse liik
Kirjalik eelmenetlus
1.Hagi rahuldada. 2.Tunnistada täiteasjas nr 172/2002/969 sundtäitmine VR nõudes EG vastu lubamatuks. 3.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.
1.Jätta menetluskulud kostja kanda. 2.Välja mõista kostja VR Eesti Vabariigi kasuks menetluskulud, s.t. riigilõiv 300 eurot (kolmsada eurot) ja hageja esindaja õigusabitasu ja õigusabi kulu 464.64 eurot (nelisada kuuskümmend neli eurot ja 64 senti, sealhulgas käibemaks 77.44 eurot). 3.Menetluskulud tuleb tasuda vastavalt kohtulahendi lisas oleva makseinfo lehel toodud rekvisiitidele 15 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest. Nimetatud tähtajaks menetluskulu maksmata jätmisel tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB
2-14-52681 Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti Filiaal või nr EE221700017003510302 Nordea Pank, märkides tasumisel selgituseks isiku nime, kelle eest tasutakse, tsiviilasja numbri ja makse liigi. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Asjaolud ja kohtu seisukoht xxxxx xxxxxxxx xx.xx.xxx.a. kohtuotsusega lahutati EG ja VR (G) abielu ning sama kohtuotsusega mõistis kohus EG välja elatise igakuuliselt VR kasuks ühiste laste, GG, sünd xx.xx.xxxx1, ja GG, sünd xx.xx.xxxx, ülalpidamiseks. Igakuise elatise maksmise kohustus oli EG kuni xx.xx.xxxx summas 800 Eesti krooni, kuid mitte vähem kui 1⁄4 kuupalga alammäärast, arvates xx.xx.xxxx kuni xx.xx.xxxx oli kohustuseks tasuda 400 Eesti krooni kuus, kuid mitte vähem kui 1⁄4 kuupalga alammäärast. Kohtutäitur Kersti Kaljula alustas eelpoolnimetatud kohtuotsuse alusel täiteasja nr 172/2002/969. Vastuseks hageja esindaja järelepärimisele on kohtutäitur 18.09.2014 vastuses teatanud, et EG poolt laste ülalpidamiseks väljamõistetud elatise võlgnevus on 01.12.2002 seisuga 21 375 Eesti krooni (1366.16 eurot). Kohtutäituri vastusest nähtub ka, et 01.12.2002 kuni 18.09.2014 on EG kinni peetud elatis VR kasuks kinnipeetava sissetulekust kohtutäituri arestimisaktide 27.10.2005 ja 26.09.2008 alusel 1648.06 Eesti krooni, s.o. 105.33 eurot. Sotsiaalkindlustusameti vastusest 09.05.2014 nähtub, et alaelistele lastele maksti elatist EG töövõimetuspensionist perioodil 01.11.2008 – 31.10.2010 kokku 8921 Eesti krooni (570.16 eurot). Igakuise elatise maksmise kohustus oli EG tütre G ülalpidamiseks kuni tema täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xx.xx.xxxx ja tütre G ülalpidamiseks kuni xx.xx.xxxx ja hageja leiab, et seega on hagiavalduse esitamise ajaks nõudeõigus aegunud. Hageja viitab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg-le 1, §-dele 154 ja 143 ning taotleb tunnistada kohtutäitur Kersti Kaljula menetluses olevas täiteasjas nr 172/2002/969 sundtäitmise lubamatuks tunnistamist seoses aegumisega. Hagimaterjalid on kätte toimetatud kostjale isiklikult. Kohus kohustas kostjat TsMS § 394 kohaselt kohtule vastama kirjalikult 20 päeva jooksul. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile vastust ei esitanud ning ei ole teatanud vastamist takistavatest mõjuvatest põhjustest ega taotlenud tähtaja pikendamist. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsÜS § 143 järgi võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Antud tsiviilasjas on kohustatud isikuks, kes on esitanud taotluse aegumise kohaldamiseks, EG. Vaidlusalune täitemenetlus tuleneb xxxxx xxxxxxxx 15.12.2000 jõustunud kohtulahendist ülalpidamiskohustuse täitmiseks. TsÜS § 157 lg 4 kohaselt kohaldatakse korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmisest tuleneva tulevikus sissenõutavaks muutuva tunnustatud nõude aegumisele TsÜS §-s 154 sätestatut, mille järgi on korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks ning aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Kuna EG poolt tasumisele kuuluv kohustus muutus iga üksiku kohustuse jaoks sissenõutavaks hiljemalt 01.01.2011, on käesolevaks ajaks nõudeõigus EG vastu ülalpidamiskohustuse täitmisest tulenevalt aegunud. Hageja on nõude esitamisel tuginenud põhjendatult ka Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-134-07, mille kohaselt saab Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt sundtäitmise lubamatuks tunnistamist nõuda, kui sundtäitmine on välistatud
2-14-52681 seetõttu, et täitmise aluseks olev materiaalõiguslik nõue on lõppenud või peatunud, näiteks kui kohustus on täidetud või on nõue tasaarvestatud või kui võlgnik on kohustuse täitmisest vabastatud või on pooled sõlminud võla tasumise tähtaja pikendamise kokkuleppe või on täitmisnõue aegunud. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hagi on ka õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Antud tsiviilasjas ei ole hageja menetluskulusid kandnud, olles vabastatud riigilõivu 300 euro tasumisest hagiavalduse esitamisel ning saades riigi õigusabi, mille rahaliseks suuruseks on kohus määranud 387.20 eurot, lisaks käibemaks 77.44 eurot. Tekkinud kulud on vajalikud ja põhjendatud, kostja ei ole nimetatud kuludele kohtu poolt antud tähtajaks ka vastuväiteid esitanud ning menetluskulud kuuluvad kostjalt väljamõistmisele Eesti Vabariigi kasuks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.