Jätta hagi rahuldmata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Jätta menetluskulud hageja kanda. Välja mõista kostjalt XXX hageja XXX kasuks menetluskuludena õigusabi kulu 2310 eurot (koos käibemaksuga). Välja mõista kostjalt XXX hageja XXX kasuks väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. 1 (7)
Menetlusabi taotluse esitamine ei peata kaebuse esitamise tähtaega. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.20.03.2013 sõlmisid hageja üürileandjana ja kostja üürnikuna tähtajalise üürilepingu eluruumide aadressiga Katusepapi tn 34-4 kasutamiseks. Üürileping muutus 16.09.2013 tähtajatuks. Üürilepingu sõlmimisel 20.03.2013 ja eluruumide valduse üleandmisel üürnikule fikseeriti ka eluruumide inventar.
2.Üürnikust tulenevatest asjaoludest said lepingupooled üürilepingu lõpetamise ja eluruumide valduse tagastamise kokku lepitud kuupäevaks 20.09.2013. 20.09.2013 üürilepingu lõpetamine ja valduse üleandmine toimus eluruumide asukohas. Kohapeal allkirjastasid üürnik ja üürileandja ruumide üleandmisakti. Akti koostamise järgselt kutsus üürnik eluruumidesse politsei.
3.Ruumide üleandmise dokumentide vormistamise ajal viibisid üürnikuga koos eluruumides veel lisaks XXXja 3 meesterahvast. XXX kutsus politsei, politsei tuli, hageja palus politseil võõrad eemaldada, aga politsei seda ei teinud, sest kostja ütles, et nad on temaga. Politsei ütles ka, et ei tohi teha takistusi üürnikule asjade äraviimisel. XXX hakkas kirjutama protokolli ( tlk 73). Hageja kirjutas sinna oma seisukoha. Seejärel kirjutasid hageja ja kostja üleandmis-vastuvõtmisaktile alla. Siis hakati asju ära viima. Viimasena võttis XXX külmkapist hulga toiduasju ja viis ka need ära ning lahkus. Seejärel lahkus politsei. Hageja vahetas korteris lukud.
4.Eluruumidest lahkumise järgselt kõiki 20.03.2013 fikseeritud esemeid eluruumidesse ei jäetud. Üürniku poolt ruumidesse lastud kolmandad isikud viisid ära järgmised esemed: - elektripliit „Beko”; - puitlaud; - puitpingid (x2); - TV alus; - riidekapp; - pesumasin Ignis; - veeboiler - porivaip.
5.19.03.2014 esitas hageja avaldajana avalduse kostja kui vastustaja vastu Tallinna Üürikomisjonile. 05.06.2014 otsusega jättis üürikomisjon hageja avalduses esitatud nõuded rahuldamata.
6.Hageja palub välja mõista põhivõlgnevus summas 55 eurot perioodi 16.09.2013 – 20.09.2013 eest ning viivis summas 27,96 eurot ja 0,05% päevas põhinõudelt summas 55 eurot alates hagi esitamisest kuni põhinõude kohase täitmiseni, kahju hüvitise summas 868,96 eurot ning viivise summas 20,81 eurot. Kostja seisukohad
7.Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei nõustu hageja väitega, et üürileping muutus tähtajatuks. Kostja vabastas ruumid oma esemetest 15. septembriks 2013, mil saabus ka üürilepingu lõppemise tähtaeg. Esialgu leppisid pooled kokku üürieseme üleandmise kuupäevaks 16.09.2013 (hageja soovil). Nimetatud kuupäev osutus aga hagejale ebasobivaks ning uueks üleandmise kuupäevaks lepiti kokku 20.09.2013, mil eluruumid hagejale ka üle anti.
8.12.09.2013 teatas Hageja Kostjale e-kirja teel, et loeb üürilepingu tähtaja möödumise tõttu lõppenuks 15.09.2013 ning tegi ettepaneku eluruumi valdus üle anda eluruumi asukohas 2 (7)
16.09.2013 kl 16:30. Kostja teatas, et see aeg talle sobib. 16.09.2013 kell 15.27 teavitas Hageja Kostjat e-kirja teel sellest, et kokkulepitud kuupäev talle siiski ei sobi. Pooled leppisid vastastikuste läbirääkimiste teel kokku uue aja eluruumi valduse üleandmiseks 20.09.2013.
9.Valduse üleandmisele tuli kostja kahekesi koos oma elukaaslasega. Enne hageja saabumist tulid korterisse XXX ja kolm meesterahvast. XXX on kostja ema elukaaslane ja kostjale tuttav. Kostja XXX ei kutsunud, XXX tuli ise ja kuna uks oli lahti, tuli ta sisse. Kostja allkirjastas üleandmisevastuvõtmise akti ning lahkus. Enne kostja lahkumist ühtegi asja ära ei viidud. Üleandmise ajal kostja asju korteris ei olnud. Politsei kutsus XXX, kostja ei rääkinud politseiga muud, kuid avaldas enda andmed, kostja ei öelnud politseile, et XXX on temaga koos.
10.Eluruum anti Hagejale üle samas koosseisus ja sama sisustusega nagu see oli Kostja valdusesse saadud. Seda asjaolu on Hageja kinnitanud ka allkirjaga 20.09.2013 koostatud üleandmise vastuvõtmise aktil. Kostja ei tea ega vastuta selle eest, mis toimus Hageja eluruumis pärast seda, kui Kostja oli eluruumi üle andnud ja lahkunud peale politsei saabumist. Tegelik vaidlus eluruumis asunud esemete üle tekkis Hageja ja tema endise elukaaslase XXX vahel, kes on enda sõnul hagiavalduse punktis 1.7 kirjeldatud esemete omanik. Juhul, kui XXX eluruumist mööblit eemaldas, siis tegi ta seda juba Hageja valduses olnud eluruumist. Hageja õigused olid tagatud nii teda nõustanud juristi juuresolekuga, kui ka politsei osavõtuga. Sellises olukorras on mõeldamatu, et eluruumist on võimalik ära viia esemeid omaniku tahte vastaselt. Hageja ei ole kinni pidanud seaduse nõudest teatada eluruumi puudusest Kostjale viivitamatult.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
12.Kohus on tuvastanud, et 20.03.2013 sõlmisid hageja üürileandjana ja kostja üürnikuna tähtajalise üürilepingu eluruumide aadressiga Katusepapi tn 34-4 kasutamiseks. Üürilepingu sõlmimisel 20.03.2013 ja eluruumide valduse üleandmisel üürnikule fikseeriti ka eluruumide inventar. 12.09.2013 teatas Hageja Kostjale e-kirja teel, et loeb üürilepingu tähtaja möödumise tõttu lõppenuks 15.09.2013. Pooled leppisid kokku valduse üleandmise ajaks 20.09.2013 kl 16:30. Esimesena saabus valduse üleandmisele kostja koos elukaaslase XXX. Hageja tuli valduse üleandmisele koos sõbra XXX ning enne hageja saabumist olid korteris XXX, kes oli hageja endine meestuttav ja sel hetkel kostja ema elukaaslane. Koos XXX olid kaasas kolm meesterahvast. Pärast hageja saabumist tuli korterisse politseipatrull, kes jäi sündmuskohale kuni vaidlusaluste sündmuste lõpuni. Hageja ja kostja allkirjastasid korteri valduse üleandmisevastuvõtmise akti ning seejärel kostja koos elukaaslasega lahkus. Korterisse jäid hageja koos oma sõbraga ning XXX koos temaga tulnud isikutega. XXX ja koos temaga olnud isikud viisid korterist ära hagiavalduses nimetatud esemed (8 nimetust) ning lahkusid.
13.Hageja palub välja mõista üüri 55 eurot perioodi 16.09.2013 – 20.09.2013 eest, kahjuhüvitise äraviidud asjade eest 868,96 eurot ning viivise.
14.Esmalt hindab kohus hageja üürinõude põhjendatust. Hageja väitel muutus üürileping tähtajatuks, sest kostja ei andnud üürieset üle tähtaja saabumisel 15.09.2013 ning leping lõppes 5 päeva hiljem poolte kokkuleppel 20.09.2013. Kohus on seisukohal, et hagejal ei ole üürinõuet VÕS § 310 lg 1 ja § 108 alusel. Vastavalt VÕS § 310 lg 1 kui pärast üürilepingu tähtaja möödumist jätkab üürnik asja kasutamist, loetakse, et üürileping on muutunud tähtajatuks. Nimetatud säte ei kohaldu aga siis, kui üürnik on teatanud lepingu lõpetamise soovist. Antud juhul üürnik teatas lepingu lõpetamise soovist 12.09.2013, seega ei pikenenud leping VÕS § 310 lg 1 alusel ning hagejale ei ole üürinõuet VÕS § 108 lg 1 järgi. Kohus leiab, et hagejal ei ole ka üürinõuet VÕS § 335 alusel. 3 (7)
Vastavalt VÕS § 335 kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline. Poolte kirjavahetusest nähtub, et pooled leppisid kokku valduse üleandmise viis päeva pärast lepingu tähtaja saabumist põhjusel, et hageja ei leidnud varasemalt sobivat aega (Üürikomisjoni toimik lk 56 jj). Üürikomisjon leidis õigesti, et valduse üleandmine lükati edasi hageja initsiatiivil. Sellist kokkulepet tuleb mõista VÕS § 119 valguses. Vastavalt VÕS § 119 võlausaldaja satub vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu. VÕS § 110 lg 2 p 2 järgi ei ole üürnikul vastuvõtuviivtuse korral §-st 335 tulenevaid kohustusi. Seega tuleb kohtu arvates poolte kokkulepet valduse üleandmise aja osas mõista selliselt, et pärast lepingu tähtaja lõppu puudus kostjal kohustus tasuda üüri. Et pärast lepingu tähtaja lõppu puudus kostjal kohustus tasuda üüri, jätab kohus hageja üürinõude ja sellega seotud viivisenõude rahuldamata.
15.Järgnevalt hindab kohus hüvitisnõude põhjendatust. Hageja on esitanud hüvitisnõude VÕS § 334 alusel seoses sellega, et kostja ei ole korterit tagastanud samas koosseisus, mis üürile andmisel. Hageja on oma hüvitisnõuet põhjendanud sellega, et ta sai korteri valduse alles sel hetkel, kui hagiavalduses nimetatud esemed olid juba ära viidud. Hageja seisukoha järgi ei ole valduse üleandmisel määrav üleandmise akti allkirjastamine, vaid tegeliku võimu saamine asja üle.
16.Kohus märgib alustuseks, et hageja on küll õigesti mõistnud valduse ülemineku regulatsiooni, kuid hageja nõue sel alusel on siiski põhjendamatu.AÕS § 36 kohaselt on valdus faktiline võim asja üle. AÕS §-de 36 lg 3 ja 39 lg 3 kohaselt otsustakse selle üle, kas isik on kaotanud või saanud tegeliku võimu asja üle, asjaolude alusel (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-2-1160-01). VÕS § 334 järgi on oluline üürieseme tagasiandmine sõltumata sellest, kas selle kohta tehakse üleandmise-vastuvõtmise akt (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-2-1-14111). Üldiselt on kinnisasja valduse üleandmiseks on vajalik, et valdajal on tahe valdusest loobumiseks, see on äratuntav valduse omandajale ja et valdaja loobub faktilise võimu teostamisest. Valdaja peab loobuma nii otsest kui kaudsest valdusest (AÕS § 33 lg 2).
17.Asjas on tuvastatud, et hageja ja kostja allkirjastasid üleandmise-vastuvõtmise akti (tl 71) ja seejärel kostja ja tema elukaaslane lahkusid korterist ning korterisse jäid hageja koos oma sõbraga ja XXX koos temaga olnud isikutega. Akti kohaselt andis kostja hagejale üle ka kõik korterivõtmed. XXX ja temaga koos olnud isikud asusid asju ära viima pärast kostja ja tema elukaaslase XXX lahkumist. XXX kinnitas tunnistajana, et enne tema ja kostja lahkumist asju ära ei viidud. Hageja nõue eeldab seega, et hageja ei omandanud korteri valdust kostja lahkumise järgselt. Viimane oleks võimalik juhul, kui pärast kostja lahkumist jäi korteri valdajaks XXX kas kostja volitatud isikuna (kostja oleks olnud sel juhul kaudne valdaja) või omavolilise valdajana. Kohus leiab aga, et selliseid asjaolusid, mis võimaldaksid XXX pidada korteri valdajaks, ei esinenud. Kohus meenutab, et korteris viibis kogu sündmuse vältel politseipatrull ning nii hageja kui kostja väitel pretendeeris XXX vaid asjadele, mitte aga korterile. XXX ei olnud korteri võtmeid ning ta ei väljendanud ei teoga ega sõnaga, et ta peab korterit enda võimu all olevaks. Tunnistaja XXX ütlustest nähtub, et kostja ei kutsunud XXX ega lasknud teda korterisse oma külalisena. XXX sai mingil moel teada üleandmise ajast ning sisenes korterisse kellestki sõltumatult. Tõendamata on hageja väide, et kui ta palus politseil XXX ära ajada, siis kostja avaldas politseile, et XXX on koos kostjaga. Tunnistaja ütlustest nähtub, et kostja suhtles politseiga üksnes selleks, et teha teatavaks oma isikuandmed. Kostja ei volitanud ei otseselt ega kaudselt XXX korteri üleandmist lõpule viima. Seega ei saanud XXX omandada korteri valdust selliselt, et tema oleks olnud otsene valdaja ning kostja kaudne valdaja. Kohus leiab, et XXX puudus ka tahe korterit omavoliliselt korter oma valdusse võtta. Isegi kui vastab tõele, et hageja palus tulutult XXX korterist lahkuda, siis ei muutnud XXX sellega valdajaks. Sellisel juhul oleks XXX tegevus kindlasti piiranud hagejal vabalt valduse teostamist, kuid ei oleks tähendanud, et XXX on valdaja ja hageja enam ei ole valdaja. Kuivõrd XXX valdust ei omandanud, loeb kohus 4 (7)
tuvastatuks, et kostja lahkumise järgselt omandas korteri valduse hageja. Seega ei ole hagejal kostja vastu nõuet VÕS § 334 alusel seoses sellega, et kostja ei ole korterit tagastanud samas koosseisus, mis üürile andmisel.
18.Kuivõrd kostja andis korteri valduse üle selliselt, et korteri viibis XXX, kes takistas hagejal vabalt valduse teostamist, siis peab kohus hindama, kas XXX kohalviibimine ise on hinnatav üürieseme puudusena VÕS § 334 mõttes. Vastavalt VÕS § 334 üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kõrvalise isiku viibimine kinnisasjal on kahtlemata asjaolu, mis mõjutab kinnisasja omaniku õigust oma asja vabalt vallata ja seetõttu on omanikul huvi, et kinnisasi antaks üle ilma kõrvaliste isikuteta. Isik on kõrvaline, kui ta viibib kinnisasjal ilma omaniku loata. Kui üürnik annab lepingu lõppedes kinnisasja üürileandjale üle selliselt, et kinnisasjal viibib kõrvaline isik, võib üürileandja nõude sellega talle tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 115 ja § 334 alusel, kui kahju tekkimine on kõrvalise isiku sealviibimisega põhjuslikus seoses (VÕS § 127 lg 4) ning kahju tekkimine on üürniku jaoks ettenähtav (VÕS § 127 lg 3). Nõude maksmapaneku eelduseks on ka, et üürileandja on üürnikule puudusest õigeaegselt teatanud VÕS § 336 lg 1 kohaselt. Vastavalt VÕS § 336 lg 1 üüritud asja tagastamisel peab üürileandja kontrollima asja seisundit ja viivitamata teatama üürnikule asja puudustest, mille eest üürnik vastutab.
19.Kohus leiab, et XXX korterisviibimist ei saa käsitada üürieseme puudusena, sest hageja ei ole tõendanud, et XXX viibis korteris ilma hageja nõusolekuta. Kohus märgib, et vaidlust ei ole selles, et XXX oli hageja endine meestuttav. XXX hoidis hageja väitel asju hageja korteris ning XXX käes on hageja auto. Vaidlust ei ole ka selles, et XXX pretendeeris vaidlusaluses korteris olevatele asjadele väites, et need kuuluvad talle. Seega ei olnud XXX hagejale võõras isik. XXX ja hageja koostasid ühiselt protokolli (tl 73), kuhu märkisid üles asjad, mida XXX soovis ära viia ja asjad, mis ta ära viis, protokollile kirjutasid alla ka hageja sõber XXX ja XXX kaasas olnud XXX. Protokolli koostamine näitab, et vähemalt teatud määral pidi hageja omama koostöövalmidust XXX suhtes. Kui hageja oleks algusest peale tingimusteta soovinud XXX lahkumis, ei oleks ta tõenäoliselt protokolli koostama hakanud. Kindlasti aga oleks hageja avaldanud politseile, et XXX on korteris sissetungija ning palunud isiku eemaldada. KarS § 266 lg 1 kohaselt on omavoliline sissetung ja lahkumisnõude täitmata jätmine väärtegu. Korrakaitseseaduse § 4 lg 2 järgi oleks politsei sissetungi korral korrarikkuja eemaldanud. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et tõendamata on hageja väide, et kui ta palus politseil XXX ära ajada, siis kostja avaldas politseile, et XXX on koos kostjaga. Seega peab kohus usutavaks hoopis seda, et hageja ise ei avaldanud vastuväiteid XXX korteris viibimisele. Et hageja ei avaldanud vastuväiteid XXX korteris viibimisele, ei olnud XXX korteris kõrvaliseks isikuks ning tema korterisviibimist ei saa käsitada üürieseme puudusena.
20.Täiendavalt märgib kohus, et hageja ei ole ka kostjat teavitanud sellest, et peab XXX korterisviibimist üürieseme puuduseks ning kostja ei saanud ette näha, et korterisse jäämisel asub XXX korterist asju ära viima. Puuduvad tõendid selle kohta, et hageja oleks kostjale avaldanud, et peab XXX korterisviibimist üürieseme puuduseks ja kostjat selle puuduse eest vastutavaks. Kohus rõhutab siinkohal, et enne kostja ja elukaaslase lahkumist küsis patrull, kas kellelgi on vastuväiteid, et need kaks isikut lahkuvad ja keegi seepeale vastuväiteid ei avaldanud (tunnistaja XXX ütlused). Kui hageja oleks pidanud kostjat vastutavaks XXX kohalviibimise eest, siis oleks hageja tõenäoliselt esitanud vastuväite sellele, et kostja lahkub jättes XXX korterisse. Samuti ei märkinud hageja ühtegi pretensiooni üleandmise akti. VÕS § 336 lg 1 järgi oleks hageja pidanud XXX korterisviibimise kohta esitama pretensiooni kohe üleandmisel. Antud asjaoludel ei saanud kostja iseseisvalt hinnata, milline on hageja suhtumine XXX sealviibimise suhtes ja seetõttu oli kostja jaoks äärmiselt oluline, et kui hageja pidas XXX korterisviibimise eest vastutavaks kostjat, siis oleks hageja sellest kostjat koheselt teavitanud. Et hageja ei teavitanud kostjat koheselt, et peab XXX korterisviibimist üürieseme puuduseks ja kostjat selle puuduse eest vastutavaks, siis 5 (7)
VÕS § 336 lg 1 järgi kaotas ta õiguse puudusele tugineda. Samadel asjaoludel võib järeldada, et kostja ei saanud ette näha, et korterisse jäämisel asub XXX korterist asju ära viima. Esiteks ei pidanud kostja eeldama, et XXX asub asju ära viima hageja nõusolekuta, sest see oleks omavoliline ja pahauskne käitumine. Teiseks oli kostja lahkumise ajal kohal politsei ning kohus on eelnevalt viidanud, et seaduse kohaselt oli hagejal õigus nõuda politsei abi XXX eemaldamiseks. Et mitte miski ei olnud osutanud sellele, et XXX võiks asju ära viia ebaseaduslikult ning ta poleks seda saanud teha politsei kohalviibimise tõttu, siis ei saanud kostja ette näha, et korterisse jäämisel asub XXX korterist asju ära viima. Et kostja ei saanud ette näha, et korterisse jäämisel asub XXX korterist asju ära viima, ei kuuluks sellest tekkiv võimalik kahju hüvitamisele VÕS § 127 lg 3 kohaselt juba seetõttu, et ei olnud kostja jaoks ettenähtav.
21.Eeltoodud põhjustel asub kohus seisukohale, et hagejal puudub kahjunõue kostja vastu põhjusel, et kostja ei ole üürilepingut rikkunud ning et hageja ei ole kostjale õigeaegselt teatanud asjaoludest, mida ta puuduseks pidas ning sellest asjaolust tekkiv kahju ei saanud kostjale olla ettenähtav. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine.
22.Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
23.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
24.Kostja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt moodustub kostja õigusabi kulu järgmiselt: • 27.08.2014 kohtumine kliendiga (1h, tunnihinnaga 110 eurot); • 10.09.2014 kostja vastuse koostamine (5h, tunnihinnaga 110 eurot); • 06.11.2014 kostja vastus hageja 04.11.2014 seisukohale (2h, tunnihinnaga 110 eurot); • 07.11.2014 valmistumine kohtuistungiks (1h, tunnihinnaga 110 eurot); • 10.11.2014 osalemine kohtuistungil (2h, tunnihinnaga 110 eurot); • 11.11.2014 kirjavahetus e-maili teel (0,5h, tunnihinnaga 110 eurot); • 27.01.2015 vaidluse materjalide analüüs ja õigusliku positsiooni koostamine (1,5h, tunnihinnaga 140 eurot); • 02.02.2015 istungiks ettevalmistumine (1h, tunnihinnaga 140 eurot); • 03.02.2015 istung (3h, tunnihinnaga 140 eurot). • XXX kinnitab, et ei saa eeltoodud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
25.Hageja esitas kostja õigusabi kuludele vastuväite, leides, et tunnihind 140 eurot, ei ole põhjendatud.
26.Juhindudes Riigikohtu lahendist 3-2-1-93-13, vähendab kohus kostja õigusabi kulu 120 eurot tunnis ületavas osas 120 euroni tunnis. Ülejäänud osas on õigusabi kulu esitatud põhjendatud ja 6 (7)
vajalikus ulatuses ja need kuuluvad hagejalt väljamõistmisele. Kostja põhjendatud ja vajalikud õigusabi kulud on koos käibemaksuba (11,5*110+5,5*120)+20%=2310 eurot.
27.TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.