Tallinna Ringkonnakohus Tiit Kollom, Ulvi Loonurm, Ele Liiv
Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
10.03.015 Tallinnas 2-11-15492 Abi Kapital Grupp OÜ hagi JL vastu võla saamiseks
Tsiviilasja hind
1894,34 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.06.2013 otsus
Kaebuse esitaja, liik ja hind
JL apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Abi Kapital Grupp OÜ (registrikood 11308362), lepinguline esindaja Margus Rebane Kostja JL (IK XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Harju Maakohtu 28.06.2013 otsus tsiviilasjas nr. 2-11-15492 tühistada ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. JL apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,
kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Abi Kapital Grupp OÜ esitas 05.04.2011 maksekäsu kiirmenetluse avalduse JL vastu võlgnevuse 1205,37 euro väljamõistmiseks. Kuna võlgnik esitas vastuväite, anti asi üle Harju Maakohtule hagimenetluses jätkamiseks. Abi Kapital Grupp OÜ esitas 23.04.2012 Harju Maakohtule JL vastu hagi põhivõla 947,17 euro ja viivise 947,17 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid TT (TTÜ) ja JL õppekulude hüvitamise lepingu, mille p 2.1.1 järgi kohustus TTÜ osutama täiendusõppurile ajavahemikus 17.08.2010 kuni 21.01.2011 õppeteenust vastavalt täiendusõppuri õpingukavale. Lepingu p-s 2.3.1 leppisid TTÜ ja kostja kokku, et kostja kohustub tasuma osutatava õppeteenuse eest esitatud arve alusel 10 päeva jooksul arve väljastamisest. Tulenevalt lepingu p-st 3.1 koosneb täiendusõppuri õppeteenustasu registreerimistasust ja ainepunktide tasust, vastavalt täiendusõppuri õpingukavale ja TTÜ poolt kehtestatud tasumääradele. 05.10.2010 esitas TTÜ kostjale arve nr OIS1011967 summas 947,17 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 19.10.2010. Kostja nimetatud arvet tasunud ei ole. Lepingu p-s 4 sätestati poolte õigus leping lõpetada. Kostja lepingut ei lõpetanud, kuid ei tasunud ka TTÜ poolt esitatud arvet. Vastavalt hageja ja Abi Kapital Grupp OÜ vahel sõlmitud raamlepingule loovutas TTÜ 17.02.2011 nõude kostja vastu hagejale. Kostja ja TTÜ vahelisest lepingust tulenevalt oli kostjal kohustus tasuda registreerimistasu ja ainepunktide tasu. Kostja ei ole esitanud avaldust lepingu lõpetamiseks. Kostjal on hageja ees jätkuvalt võlgnevus summas 947,17 eurot (05.10.2010 arve). Lepingu p-s 3.2 lepiti kokku, et tasumisega viivitamisel on TTÜ-l õigus nõuda kostjalt viivist 0,5% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest. 23.04.2012 seisuga moodustab kostja viiviste võlgnevus 2 614,16 eurot. Hageja vähendab viiviste nõuet ja nõuab viiviseid põhivõla ulatuses. Seega on hageja nõue kostja vastu kokku 1894,34 eurot, millest 947,17 eurot on põhivõlgnevus ja 947,17 eurot viiviste võlgnevus. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. TTÜ ei teinud kostjale teatavaks, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale (hagejale). Hageja ei ole esitanud kostjale nõude loovutamise kohta välja antud dokumenti. Kuna loovutamine ei ole kostja suhtes toimunud, siis puudus hagejal õigus hagiavalduse esitamisel nõuda kostjalt TTÜ nõude tasumist. Võlgnik võib keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. TTÜ ei ole osutanud kostjale lepingu p-s 2.1 kokkulepitud teenust. Kuna TTÜ teenust ei osutanud, puudub tal alus nõuda osutamata teenuse eest tasu. Lepingus ei ole sätestatud, et kostja on kohustatud tasuma TTÜ-le ettemaksu. Lepingu p 2.2.2 kohaselt on TTÜ-1 õigus õppeteenust mitte osutada juhul, kui täiendusõppur ei ole tasunud õppeteenustasu punktis 2.3.1 märgitud tähtajaks. See tõendab, et TTÜ ei olnud kohustatud osutama kostjale teenust, kuna kostja ei ole tasunud ettemaksu. Seega on põhjendamatu TTÜ ja hageja nõue ning väide,
et kostja on kohustatud tasuma ettemaksu õppeteenuse eest vaatamata sellele, et õppeteenust ei olnud osutatud. Selline nõue on vastuolus ka hea kommete põhimõttega. Põhjendamatu on viivise nõue. TTÜ 05.10.2010 arvel nr OIS1011967 ei ole märgitud, et TTÜ nõuab kostjalt viivise tasumist juhul, kui arve ei ole tasutud tähtajaks. Teisi tõendeid hageja esitanud ei ole. Seega on hageja viivisenõue vastuolus hea usu põhimõttega ja põhjendamatu. Kostja palub jätta hageja nõude viivise väljamõistmiseks rahuldamata. Maakohtu otsus Harju Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 947,17 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise ning jättis menetluskulud kostja kanda. Asja materjalidest nähtuvalt sõlmisid 25.02.2008 võlausaldaja TT ja uus võlausaldaja Abi Kapital Grupp OÜ nõuete loovutamise raamlepingu nr 104397. Nõuete loovutamise raamlepingu puntki 2.3 kohaselt lähevad nõude loovutamisel uuele võlausaldajale üle ka võlausaldaja õigused kõrvalnõuetele ning muudele summadele, mis tulenevad õigusaktidest või võlausaldaja ja võlgnike vahel sõlmitud lepingustest ja/või muudest kokkulepetest. Nõuete loovutamise raamlepingu punkti 2.4 kohaselt antakse nõue üle sõltumata võlgniku kaastegevusest ja nõusolekust. Nõude üleminekul uuele võlausaldajale on viimasel õigus nõuda võlgnikelt nõude täitmist uuele võlausaldajale täies ulatuses eesõigusega endise võlausaldaja muude nõuete, õiguste ja tagatiste suhtes, mida ei loovutatud. Lepingust tulenevate nõuete loovutamise lepingu vormi puhul tuleb arvestada VÕS § 11 lg-ga 3, et lepingust tuleneva nõude loovutamisleping peab olema samas vormis, milles sõlmiti põhileping. Põhileping, milleks on õppekulude hüvitamise leping nr C100713, sõlmiti kirjalikus vormis. Samuti on nõuete loovutamise raamleping nr 104397 sõlmitud kirjalikus vormis. Kostjale on 17.02.2011 saadetud nõude loovutamise teade. 17.06.2013 toimunud kohtuistungil täpsustas hageja, et nõude loovutamise teade saadeti kostjale aadressil XXXXX XX-X, Tallinn. Sama aadressi on ka kostja enda vastuses hagile esile toonud. Kohus märgib, et kui kostja varasemalt ei teadnud TTÜ poolt nõude loovutamisest hagejale, siis hiljemalt 19.05.2011, st kostja poolt antud tsiviilasja menetluses makseettepanekule vastuväite esitamisest, oli kostja teadlik nõude loovutamisest hagejale. Seega on TTÜ kostja vastu suunatud nõude kehtivalt loovutanud hagejale. Kostja täpsustas 17.06.2013 toimunud kohtuistungil, et lõpetas TTÜ-ga lepingu. Kaks nädalat pärast õppeperioodi algust läks kostja TTÜ sekretäri juurde ning ütles sekretärile, et ei saa enam õppida, kuna puudub materiaalne võimalus. Kostja leidis, et eelnevaga on tõendatud kostja poolt lepingu lõpetamine TTÜ-ga. Kostja väide selle kohta, et ta ei ole TTÜ-lt teenust saanud, on paljasõnaline, kuna TTÜ-l oli lepingu nr C100713 punkti 2.2.2 kohaselt õigus mitte osutada kostjale õppeteenust, kui kostja ei ole tasunud õppeteenustasu arvel märgitud tähtajaks. Kostja kinnitas, et ta ei ole tasunud TTÜ poolt esitatud arvet. Leping nr C100713 tuli p 4.4 kohaselt üles öelda kirjalikult. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et ta on vaidlusaluse lepingu kirjalikult üles öelnud. Ainuüksi ülikooli sekretäri võimalik suuline teavitamine kostja poolt ei lõpeta TTÜ ja kostja vahelisi lepingulisi suhteid ning seega on kostjal jätkuvalt hageja ees võlgnevus summas 947,11 eurot, mis tuleneb TTÜ poolt 05.10.2010 esitatud arvest nr OIS1011967.
Kostja on jätnud täitmata oma kohustuse tasuda talle osutatud ja vahendatud teenuste eest (VÕS § 76 lg 1). VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Rahalise kohustuse täitmise nõue tuleneb VÕS § 108 lg-st 1. Õppekulude hüvitamise lepingu nr C100713 punkti 3.2 kohaselt on TTÜ-l tasumisega viivitamise korral õigus nõuda täiendusõppurilt (kostjalt) viivist 0,5 % tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest. Seega tuleneb viivisenõude esitamise õigus õppekulude hüvitamise lepingust, mitte arvest. Seisuga 23.04.2012 on viivise nõude suuruseks 2 614,16 eurot, mida hageja vähendas 947,17 euroni. Apellatsioonkaebus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ja jätta hagi rahuldamata. TTÜ ei ole kostjale õppeteenust osutanud. Õppeteenuse osutamist ei tõenda ka TTÜ arve. Kostja ei pidanud tõendama negatiivset asjaolu, et temale õppeteenust ei osutatud. Lähtuvalt TsMS § 486 lg-st 4 tuleb lugeda, et hageja esitas hagiavalduse 05.04.2011. Kuna hageja ei esitanud kostjale nõude loovutamise kohta dokumenti, ei ole VÕS § 170 kohaselt loovutamist toimunud ja kostjal oli õigus keelduda kohustuse täitmisest VÕS § 172 alusel. Kostja sai loovutusest teada alles 15.05.2012. Hageja teavitas kostjat nõude loovutamisest makse-ettepanekus, kuid ei edastanud nõude loovutamise dokumenti. Hageja ei tõendanud, et kostja sai TTÜ 17.02.2011 nõude loovutamise teate kätte. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja asi saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumist. Maakohus on leidnud, et ainuüksi ülikooli sekretäri suuline teavitamine kostja poolt ei lõpeta TTÜ ja kostja vahelisi lepingulisi suhteid. Maakohus ei ole arvestanud aga VÕS §-is 13 lg. 3 sätestatuga, mille kohaselt kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmisega või lõpetamisega teistsuguses vormis. Seega oleks maakohus pidanud kostja vastuväite osas, mille kohaselt ta lõpetas kahe nädala möödudes arvates õppetöö algusest lepingu, tehes sellekohase tahteavalduse TTÜ töötajale, milline ka vastu võeti, selgitama, et kostjana peab tõendama, et lepingupool käitus selliselt, et kostja võis aru saada, et teine pool oli nõus lepingu lõpetamisega teistsuguses vormis. Maakohus oleks pidanud eelmenetluses tegema kostjale ettepaneku nimetatud asjaolusid tõendada, seejuures seda, et ta teatas lepingu lõpetamisest isikule, kes omas volitust sellist tahteavaldust vastu võtta ja nõustuda lepingu lõpetamisega. Vastavalt õppekulude hüvitamise lepingule oli õppuril õigus lepingust taganeda, millisel juhul, kui see toimus enne 1.
novembrit sügissemestril, oli TTÜ-l õigus nõuda õppeteenustasu tasumist poole summa ulatuses. Sellisel juhul oleks hagi rahuldamine terves ulatuses alusetu, samuti tõusetuks küsimus viivise ülemäärases suuruses. Nõude ülemineku osas, koos viivise nõude õigusega, nõustub ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendustega. Selles mõttes rahuldatakse apellatsioonkaebus osaliselt. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel.
/allkirjastatud digitaalselt/
Tiit Kollom
Ulvi Loonurm
Ele Liiv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.