Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
9. märts 2015. a Tartu
Tsiviilasja number
2-13-19797
Tsiviilasi
OÜ KR Priit hagi Helger Halliku vastu 5841,77 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
5841,77 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 22. aprilli 2014. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KR Priit OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
17. veebruar 2015. a
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): KR Priit OÜ (registrikood: 10269536; asukoht: Tartumaa Rõngu Kesk 9), seaduslik esindaja Peeter Kroonberg Vastustaja (kostja): Helger Hallik (isikukood: XXXX; elukoht: XXXX), esindaja vandeadvokaat Siret Saks
RESOLUTSIOON
Jätta Tartu Maakohtu 22. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-19797 muutmata. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud KR Priit OÜ kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ KR Priit esitas 30.04.2013 Tartu Maakohtule hagi Helger Halliku vastu 5841,77 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja sõlminud 01.07.2009. a käenduslepingu. Hageja tegi 04.02.2013 kostjale ettepaneku nõude täitmiseks, kuid kostja leidis 06.02.2013 e-kirjas, et ta ei tea käenduslepingu olemasolust midagi. Muid vastuväiteid kostja ei esitanud. Hageja oli Rõngu Keskkooli renoveerimis- ja ehitustööde peatöövõtja. OÜ Hallik Grupp oli selle objekti alltöövõtja. Kostja oli OÜ Hallik Grupp juhatuse liige. AS Glaskek esitas 20.06.2009. a OÜ-le Hallik Grupp hinnapakkumise nr MR90202-3-5. Hinnapakkumine sisaldas mh vaheseinu, pakkumises tootekoodiga „KLS + number“ ning vaheseinte paigaldust. Hinnapakkumise lisade järgi oli vaheseinte tootekoodiga „KLS + number“ kogumaksumus 77 461 krooni. Seejärel esitas OÜ Hallik Grupp kostjale hinnapakkumise, vaheseinad olid hinnapakkumises koodiga 552. Vaheseinte (KLS + number) maksumus oli kokku 119 904 krooni. 01.07.2009 sõlmiti hageja ja OÜ Hallik Grupp OÜ vahel ehituse alltöövõtuleping nr 102, mille lisa nr 3 järgi paigaldas Hallik Grupp OÜ ka vaheseinad. Hageja ja OÜ Hallik Grupp vahel on allkirjastatud tööde üleandmisevastuvõtmise aktid vaheseinte kohta. Tegelikult aga Hallik Grupp OÜ vaheseinu ei paigaldanud, vaid seda tegi hageja tellimuse alusel AS Glaskek. Raamatupidamises on ekslikult OÜ-le Hallik Grupp vaheseinte eest makstud. Hageja ja AS-i Glaskek vahel sõlmiti 06.07.2009 müügileping nr RÕN9833, mille esilehel märgiti, et lepingu sõlmimise aluseks on mh hinnapakkumine nr MR90202-3-5 ehk sama hinnapakkumine, mis tehti AS-i Glaskek poolt Hallik Grupp OÜ-le. AS Glaskek paigaldas vaheseinad, töö anti hagejale üle teostatud tööde aktiga nr 1-9. Tööde üleandmise järel esitas AS Glaskek 30.09.2009 hagejale arve nr M00743, mis tasuti 12.08.2010 viisil, et võlausaldajad lugesid kokkuleppega nõuded lõppenuks. 01.07.2009 sõlmisid hageja, Peeter Kroonberg, OÜ Hallik Grupp ja kostja käenduslepingu, milles käendajateks olid nii kostja, kui hageja seaduslik esindaja Peeter Kroonberg. Käenduslepinguga sooviti saavutada olukord, et kui ühe lepingupoole töövõtukohustusi täidab teine lepingupool, siis tagab selle töö eest nõuetekohase tasumise selle lepingupoole seaduslik esindaja, kelle kohustuste hulka kuuluv töö tehti.
Hageja leidis, et tal on nõue kostja vastu, kuivõrd töövõtulepingu nr 102 esemeks olevad vaheseinad paigaldas hageja tellimusel AS Glaskek. Kostja peab käenduslepingu alusel hüvitama vaheseinte paigalduseks kulunud raha. Klaasvaheseinad markeeringuga „KLS + number“ on AS-i Glaskek hinnapakkumises märgitud kogumaksumusega 77 461 krooni, millele lisandus käibemaks 18%, seega oli klaasvaheseinte maksumus kokku 91 403,98 krooni (5841,77 eurot).
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja leidis, et hageja nõue on tõendamata. Kostja on juba enne hagi esitamist viidanud sellele, et ta ei ole nimetatud käenduslepingut allkirjastanud. Kostja leidis, et allkiri käenduslepingul on võltsitud. Kostja leidis, et hagi lisadeks olevad AS-i Glaskek pakkumine, hageja ning AS-i Glaskek vaheline müügileping ning teostatud tööde akt, AS-i Glaskek arve ja teade nõude loovutamise kohta, OÜ Marepleks teade nõude loovutamise kohta, võlgniku ja võlausaldaja vaheline läbirääkimiste protokoll, seonduvad AS-i Glaskek ja hageja vaheliste suhetega. Nimetatud tõenditest ei tulene kohustusi kostjale, mistõttu on need tõendid käesolevas kohtumenetluses asjakohatud. Hageja on tasunud hagi lisas nr 2 märgitud tööde tegemise eest vastavalt hagi lisas nr 3 märgitud tingimustel. Tööd on tehtud ning selle kohta on hageja kinnitusel koostatud ka üleandmise-vastuvõtmise aktid. Puuduvad tõendid, millest lähtuvalt oleks kostjale tekkinud kohustusi.
3.Tartu Maakohus rahuldas 09.10.2013 määrusega kostja taotluse kohustada hagejat esitama käenduslepingu originaal ning maakohtu 10.12.2013 määruse alusel viidi läbi käekirjaekspertiis. Eksperdile esitati küsimuseks: „kas AS-i KR Priit, Helger Halliku, OÜ Hallik Grupp ja Peeter Kroonbergi vahel 01.07.2009 sõlmitud vastastikuse käenduslepingu on allkirjastanud Helger Hallik?“. Eesti Kohtuekspertiisi Instituut esitas Tartu Maakohtule 06.02.2014 ekspertiisiakti nr 13E-DK0196. Ekspertiisiakti kohaselt ei ole tõenäoliselt AS-i KR Priit, Helger Halliku, OÜ Hallik Grupp ja Peeter Kroonbergi vahel 01.07.2009 sõlmitud vastastikust käenduslepingut allkirjastanud Helger Hallik.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus jättis 22.04.2014. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja väitel ei ole OÜ Hallik Grupp paigaldanud Rõngu Keskkooli vaheseinu, mis oli 01.07.2009 töövõtulepingu lisas nr 3 kokku lepitud. Hageja väitel paigaldas vaheseinad AS Glaskek. Hageja tugineb oma nõudes kostja vastu 01.07.2009 hageja, Peeter Kroonbergi, OÜ Hallik Grupp ja kostja vahelisele käenduslepingule (tl 53), milles käendajateks olid nii kostja kui hageja seaduslik esindaja Peeter Kroonberg. Käenduslepingu p. 1.1 järgi kohustus kostja mh vastutama AS-i KR Priit ja OÜ Hallik Grupp vahel 01.07.2009 sõlmitud töövõtulepingu nr 102 mittenõuetekohasest täitmisest tuleneva kahju hüvitamise eest, mis võib tekkida, kui AS KR Priit teeb lepingutes näidatud töid OÜ Hallik Grupp eest. VÕS § 142 lg 1 järgi kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks võtnud endale käenduslepinguga kohustuse hageja ees vastutada OÜ Hallik Grupp kohustuse täitmise eest. 03.03.2014 menetlusdokumendis soovis hageja, et kohus langetaks asjas otsuse juba esitatud tõenditest lähtuvalt. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on oma nõuet kostja vastu tõendanud käenduslepinguga.
Hageja on menetluses esitanud veel AS-i Glaskek hinnapakkumise Hallik Grupp OÜ-le, mis maakohtu seisukoha järgi ei tõenda hageja ja kostja vahelist võlasuhet. Maakohus nõustus kostjaga, et hageja ning AS-i Glaskek vaheline müügileping ja teostatud tööde akt, AS-i Glaskek arve ja teade nõude loovutamise kohta, OÜ Marepleks teade nõude loovutamise kohta ning võlgniku ja võlausaldaja vaheline läbirääkimiste protokoll seonduvad AS-i Glaskek ja hageja vaheliste suhetega ning maakohus leidis, et esitatu ei tõenda kostja võimaliku vastutuse alust. Nimetatud tõendid võivad näidata, et AS Glaskek on teinud hagejale töid. Kostja on kogu menetluse kestel vaielnud 01.07.2009 käenduslepingule vastu, hageja ise on kohtule esitanud kostja 06.02.2013 (tlk 38) kirja, milles kostja teatab, et ta ei mäleta, et ta oleks kunagi kirjutanud alla kostja viidatud käenduslepingule. Kostja leidis lisaks, et kokkulepitud tööd on tehtud ning kostjale ei saanud kohustusi tekkida. Kostja tugines oma vastuväidetes Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi Tartu Maakohtule 06.02.2014 esitatud ekspertiisiaktile (tl 130), milles jõuti järeldusele, et tõenäoliselt ei ole kostja vaidlusalusele käenduslepingule alla kirjutanud. Eksperdi arvamus (TsMS § 293 jj) on üks tõenditest. Maakohus leidis, et 01.07.2009 käenduskokkulepe ei olnud eelduslikult tarbijakäendusleping VÕS § 143 lg 1 (enne 5. aprilli 2011 kehtinud redaktsioonis) kohaselt. Asja materjalide järgi võis kostja sõlmida käenduslepingu oma majandustegevuse raames. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja oli Hallik Grupp OÜ juhatuse liige, seega isik, kellel oli huvi ühingu majandustegevuse vastu, ning ta ei tegutsenud mitte üksnes töösuhtest lähtudes. Hageja ei ole aga menetluses muid tõendeid võimaliku kehtiva võlasuhte kohta hageja ja kostja vahel peale 01.07.2009 allakirjutatud käenduslepingu esitanud. Kostja on oma allkirjale sellel lepingul vastu vaielnud ning kostja vastuväiteid tõendab eksperdi arvamus, mille kohaselt ei ole kostja tõenäoliselt vaidlusalusele käenduslepingule alla kirjutanud. Maakohus leidis, et hageja esitatud tõendid AS-i Glaskek ja hageja vahelise võlasuhte kohta omaksid tähendust juhul, kui on tõendamist leidnud kostja vastutuse õiguslik alus. Hageja ei ole menetluses tuginenud ka muudele asjaoludele, millest võiks tuleneda kostja vastutus hageja ees muul õiguslikul alusel. Eeltoodule tuginedes ei oma praeguses menetluses tähtsust hageja võimaliku 01.07.2009 töövõtulepinguga tekitatud kahju ja selle suuruse tuvastamine.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.OÜ KR Priit esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellant palub menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellant esitab taotluse teha täiendav ekspertiis selgitamaks välja, kes on lepingu allkirjastanud. Käekirjaekspertiis tuleb teha A.A., A.A., E.K., K.H. ja J.J. osas. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on kohus jätnud asjas tähtsust omavad asjaolud olulises ulatuses välja selgitamata ning andnud asjaoludele ebaõige hinnangu. Ekspertiisiakt nr 13E-DDK0196 tegemiseks on valitud kahekümne kahest dokumendist neli võrdluseks. Leping sõlmiti 01.07.2009, kuid võrdlusmaterjalid on 2012. ja 2013. a. Valitud ei ole praktiliselt ühtegi dokumenti 2009. a ning mis on Rõngu Keskkooli ehitusega seotud. Apellant taotleb kordusekspertiisi tegemist, kus on võrreldud võrdlusmaterjalid 14; 15; 16; 17; 18; 19; 20; 21 nende võrdlusmaterjalidega, mida on aktis 13E-DK0196 võrreldud. Kui Helger Hallik ise kooliga seonduvatele aktidele, arvetele ja lepingutele alla kirjutanud ei ole ja laseb seda tõenäoliselt kellelgi teisel teha, siis ei saa need olla tühised. Fakt on see, et Hallik Grupp OÜ jäi võlgu KR Priit OÜ-le, kuid esindajatel ei ole kellegagi suhelda ning tuleb välja, et ka antud omavahelise käenduslepingu allkiri on tõenäoliselt
võltsitud. Viimane võimalus on rõhuda 01.07.2009 aastal sõlmitud firmade omanike isiklikule käendusele. KR Priit OÜ ja Peeter Kroonberg täitsid esimesena peale Rõngu Keskkooli ehituse lõpetamist oma kohustused ja seejärel pidi Hallik Grupp OÜ ja Helger Hallik oma kohustused täitma KR Priit OÜ ees, kuid Helger Hallikul ei olnud see kunagi plaanis, sest Helger Hallik teadis, mille peale välja minna ehk siis müüs ettevõtte ära välismaalasele, keda isegi kohus ei suuda leida. Apellant soovib käekirjaekspertiisi korraldamist Helger Halliku äripartnerite, endise raamatupidaja, tema tuttava, kes ostis ära Tier OÜ ning tema abikaasa osas ehk A.A., A.A., E.K., V.S. ning K.H. osas; 2) soovib apellant täiendavat ekspertiisi, kus võrreldakse 01.07.2009 sõlmitud käenduslepinguga allkirju Rõngu kooli ehitusega seonduvate dokumentidega, mille esitas KR PRIIT OÜ kohtule ekspertiisiks ning mille alusel sai ettevõte Hallik Grupp OÜ, mis kuulus Helger Hallikule ning kus oli juhatuse liige, endale summad ehitusperioodi ajal ehk siis 20092011. aastal. Ekspertiisi tulemusel selgub, mitmele arvele ja aktile Helger Hallik tõenäoliselt alla ei kirjutanud.
6.Helger Hallik vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on nõuded, mis tulenevad või võivad tuleneda (vastustaja ei mööna, et apellandil oleks nõudeid) 01.07.2009. a lepingutest hagi esitamise ajaks aegunud, nii Hallik Grupp OÜ kui ka Helger Halliku vastu esitatud nõuded; 2) ei ole Hallik Grupp OÜ käesolevas asjas kostja ega menetlusosaline. Juhul, kui apellandil on pretensioone Hallik Grupp OÜ ja/või ettevõttega seotud lepingute täitmise/mittetäitmise üle, siis tuleb esitada hagi Hallik Grupp OÜ, mitte Helger Halliku vastu. Vastustaja palub jätta kohtul kõrvale töövõtulepinguga nr 102 seotud argumentatsiooni. Eluliselt on väheusutav see, et 2009. a tehtud eksliku kande alusel tehtud makset ei ole tänaseni tagasi nõutud. Vastustaja on tõendanud omapoolse lepinguliste kohustuste täitmise lepingu nr 102, üleandmise- vastuvõtmise akti esitamisega ning raha tasumise tõendamisega. Vastustaja ei saa ega peagi tõendama, et Hallik Grupp OÜ ei oleks nimetatud töid teostanud. Vastustaja leiab, et apellant pole omapoolsete tõendite esitamisega tõendanud seda, et lepingulised kohustused oleks täitnud keegi kolmas isik, mistõttu puudub nõue ka muul lepingulisel alusel; 3) nõustus apellandi esindaja 03.03.2014. a esitatud ekspertiisiga, vastuväiteid ekspertiisile esimese astme menetluses apellant ei esitatud. Samuti puudus igasugune analüüs, et ekspertiis oleks olnud ebakorrektne ja/või ebakohane. Apellant on taotlenud täiendava ekspertiisi teostamist ringkonnakohtus. Lisaks ei ole taotlenud apellant eksperdi ülekuulamist käesolevas tsiviilasjas esimese astme menetluses. Käesoleval juhul ei ole apellant 03.03.2014. a menetlusdokumendis viidanud sellele, et ekspertiis oleks ebaselge, vasturääkiv või puudulik. Vastustaja on seisukohal, et ekspertiis on korrektne, kuid isegi juhul, kui ekspertiis oleks mingis osas vasturääkiv (vastustaja ei mööna), on apellant menetluslikult minetanud õiguse taotleda kordusekspertiisi. Käesolevaga pole apellant põhjendanud tõendi esitamise lubatavust ning taotlust uue tõendi kogumiseks. Lisaks pole usutavalt apellant välja toonud põhjuseid, miks ekspertiis on ebaõige või vastuoluline; 4) vaidleb vastustaja vastu apellandi taotlusele korraldada ekspertiis Helger Halliku äripartnerite, endise raamatupidaja, tema tuttava ja abikaasa osas. Taotlus on esitatud
hilinenult, hilinemist ei ole põhjendatud ning taotlusel ei ole puutumust käesoleva tsiviilasja ega selles vajaliku tõendamiskoormusega.
7.Apellant esitas 30.06.2014. a vastuse vastustaja vastusele. Vastuse kohaselt: 1) teostas AS KR Priit alltöövõtjana lepingust nr 102 tulenevad tööd ja Hallik Grupp OÜ ei ole ise neid töid teostanud ega ka nende tööde eest tasunud; 2) ei ole nõuded aegunud, kuna lepingud lõpevad kokkulepitult garantiidega. Hallik Grupp OÜ ehk Tier OÜ on korrektne menetlusosaline; 3) on ekspertiis ebaselge. Ekspertiisis on palju ebamäärasust, näiteks on selgitatud, et osa tähti on sarnased.
8.Vastustaja esitas 12.08.2014. a täiendavad seisukohad. Seisukohtade kohaselt: 1) on apellant esitanud uue väite selles, et töid teostas AS KR Priit. Apellant ei ole nimetatud tõendanud. Väide tuleb jätta tähelepanuta; 2) on apellandi argumentatsioon seoses lepinguga nr 102 vastuoluline ja asjasse puutumatu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ja TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus kaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata.
10.Apellandi väited, et maakohus jättis asjas tähtsust omavad asjaolud piisavas ulatuses välja selgitamata ning andis esitatud asjaoludele ebaõige hinnangu, ei ole õiged. Apellant ei ole ka täpsustanud, millistele asjaoludele ebaõige hinnangu andmist ta maakohtule ette heidab. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel TsMS § 652 lg 1 p-i 1 arvestades aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
11.Apellandi väited ei anna alust ka asjas täiendava ekspertiisi ega menetlusväliste isikute suhtes ekspertiisi teostamiseks. Asja materjalidest nähtub, et kostja esitas taotluse kostja allkirja ehtsuse kontrollimiseks ekspertiisi läbiviimiseks ning kostja vande all üle kuulamiseks (I kd lk 69). Hageja vaidles nendele taotlustele vastu (I kd lk 77). Maakohus rahuldas taotluse ja määras ekspertiisi küsimuses „kas AS-KR Priit, Helger Halliku, OÜ Hallik Grupp ja Peeter Kroonbergi vahel 1. juulil 2009 sõlmitud vastastikuse käenduslepingu on allkirjastanud Helger Hallik“. 10.02.2014 teatas hageja kohtule, et „kuivõrd EKI ekspertiis asetab hageja keerukasse menetluslikku positsiooni“, soovib hageja oma lõpliku seisukoha avaldada hiljemalt 25.02.2014. (I kd lk 139). 03.03.2014 teatas hageja kohtule, et taotleb kirjalikku menetlust asjas juba esitatud tõendite alusel ning uusi asjaolusid ja tõendeid hagejal esitada ei ole (I kd lk 149). Maakohus määras 18.03.2014 pooltele tähtaja avalduste ja tõendite esitamiseks kuni 2.04.2014 (I kd lk 150). Pooled uusi asjaolusid ega tõendeid esitada ei soovinud.
Ringkonnakohus leiab, et hagejale, keda esindas õigusteadmistega isik oli maakohtus tagatud õigus esitada taotlusi, sh täiendava ekspertiisi läbiviimiseks, kuna ekspertiisi tulemused oli enne tõendite esitamiseks määratud tähtaega teatavaks tehtud. Hageja seisukohti ega taotlusi ei esitanud. Ringkonnakohus on seisukohal, et puudub alus maakohtule ette heita menetlusnormide rikkumist, seetõttu puudub menetlusosalisel alus esmakordselt apellatsioonimenetluses uute taotluste esitamiseks.
12.Ringkonnakohus jätab maa- ja ringkonnakohtus kantud menetlusosaliste kulud hageja kanda TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel. Ringkonnakohus selgitab, et kuna käesolevas asjas on lõpplahend tehtud enne 1. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja või ei teata, et ta kulude hüvitist ei soovi, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv).
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.