lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-13-19797/61

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 15.12.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-13-19797/61
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
15.12.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1701
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174 lg 9Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 138 lg 2Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 146 lg 1Menetluskulude kandjadTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 176 lg 6Menetluskulude dokumentide esitamine ja kättetoimetamineTsMS § 178 lg 3Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 218 lg 1

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-13-19797/28Tartu Maakohus Tartu kohtumaja22.04.20142-13-19797/45Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium09.03.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

15. detsember 2015. a Tartu

Tsiviilasja number

2-13-19797

Tsiviilasi

OÜ KR Priit hagi Helger Halliku vastu 5841,77 euro väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 27. juuli 2015. a määrus Menetluskulude kindlaksmääramine

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Helger Halliku määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (kostja): Helger Hallik (isikukood:

XXXXXXXXXX;

elukoht:

XXXXXX),

esindaja vandeadvokaat Siret Saks Vastustaja (hageja): OÜ KR Priit (registrikood: 10269536; asukoht: Tartumaa Rõngu Kesk 9), esindaja juhatuse liige Peeter Kroonberg

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Maakohtu 27. juuli 2015. a määrus osaliselt menetluskulude suuruse osas ning teha uus määrus, millega määrata kindlaks Helger Halliku menetluskulud õigusabile summas 1700 eurot ja ekspertiisitasu 282 eurot, kokku 1982 eurot (ilma käibemaksuta).
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 23.09.20262-26-10022/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Lepinguline esindaja
TsMS § 659Apellatsioonimenetluse sätete kohaldamine
3.Lugeda Tartu Maakohtu 27. juuli 2015. a määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:
3.1.Rahuldada Helger Halliku menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt ja määrata kindlaks Helger Halliku menetluskulud summas 1982 eurot (ilma käibemaksuta).
3.2.Mõista OÜ-lt KR Priit välja Helger Halliku kasuks menetluskulude katteks 1982 eurot (ilma käibemaksuta).
3.3.Määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb OÜ-l KR Priit tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1.Tartu Maakohus jättis 22.04.2014 otsusega rahuldamata OÜ KR Priit hagi Helger Halliku vastu 5841,77 euro väljamõistmiseks, menetluskulud jättis maakohus hageja kanda (I kd, tlk 161). Tartu Ringkonnakohus jättis 09.03.2015 otsusega hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda (II kd, tlk 59) 22.04.2015 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulu järgmine: lepingulise esindaja kulu maakohtus 1725 eurot (ilma käibemaksuta) ja ringkonnakohtus 1325 eurot (ilma käibemaksuta), ekspertiisi läbiviimise eest tasutud 282 eurot. Kostja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (II kd, tlk 70-74). Kostja esitas 10.07.2015 kohtule lepingulise esindaja kulu tõendavad dokumendid ning palus mõista hagejalt välja viivise menetluskuludelt.
2.Hageja palus 19.06.2015 vastuses vähendada kostja õigusabikulusid vähemalt 50% ulatuses. Lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks ei ole alust, sest esitatud ei ole kulutuste tegelikku kandmist tõendavaid dokumente.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus rahuldas 27.07.2015. a määrusega avalduse osaliselt ja mõistis OÜ-lt KR Priit Helger Halliku kasuks välja ekspertiisikulu 282 eurot. Kohus jättis avalduse rahuldamata lepingulise esindaja kulu 3050 euro osas. Kohus määras, et OÜ-lt KR Priit tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja on kandnud käekirjaekspertiisi kulu 282 eurot (I kd, tlk 99, 104, 124, 133). Tegemist on TsMS § 138 lg-s 2, § 143 p-is 1 märgitud menetluskuluga. Käekirjaekspertiisi kulu tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Kostja nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks ka lepingulise esindaja kulu kokku 3050 eurot (ilma käibemaksuta). Kostjat esindas antud asjas TsMS § 218 lg 1 p-ile 1 vastav lepinguline esindaja, vandeadvokaat Siret Saks.

TsMS § 176 lg 6 I lause kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohus palus kostjal esitada lepingulise esindaja kulu tõendavad dokumendid. Kostja esindaja edastas 10.07.2015 kohtule Advokaadibüroo Kasak ja Missik OÜ, Advokaadibüroo Rask OÜ ja Advokaadibüroo LMP OÜ arved, kus maksjaks on märgitud Tartumets OÜ. Kostja esindaja kaaskirja kohaselt on arved tasunud arvel märgitud ettevõte nimetatud tsiviilasja raames. Riigikohus on leidnud, et oluline ei ole, kas arved on tasutud või kes need tasus. Õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, et poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus (vt Riigikohtu 3. juuni 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Menetluskulu tõendavaks dokumendiks on lisaks kulu kandmist tõendavale dokumendile ka menetlusosalisele esitatud arve (vt Riigikohtu 14. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13, p 13). Kohtule tõendina edastatud arved ei ole esitatud kostjale, samuti ei ole kostja arveid tasunud. Seega ei ole kostja tõendanud kulu kandmist või õigusabi eest tasumise kohustust. Eeltoodut arvestades ei tule hagejal kostjale lepingulise esindaja kulu hüvitada. Kostja avaldus lepingulise esindaja kulu osas tuleb jätta rahuldamata.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4.Helger Hallik esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist osaliselt ja selles osas uue määruse tegemist, millega rahuldada menetluskulude kindlaksmääramise avaldus täies ulatuses. Kostja palub võtta asja materjalide juurde OÜ Tartumets juhatuse liikme kinnituskirja. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) jättis maakohus kohaldamata TsMS § 174 lg-s 9 sätestatud põhimõtte; 2) ei palunud maakohus tõendada kostjal õigusabi eest tasumise kohustust. Määruskaebuse esitaja esitab OÜ Tartumets juhatuse liikme kinnituskirja, milles kinnitatakse, et OÜ Tartumets on tasunud õigusabikulud tsiviilasjas nr 2-13-19797 ning kostjal on tekkinud kohustus tasuda õigusabikulude eest OÜ-le Tartumets.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5.KR Priit OÜ vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei kandnud kulusid Helger Hallik, vaid ettevõte Tartumets OÜ, kellel on ka endal märkimisväärseid kohtuasju samast perioodist ning mis juhuslikult kattuvad tsiviilasjaga nr 2-13-19797 ajaliselt ja sisuliselt; 2) on vandeadvokaat esitanud kolmest büroost arveid koos käibemaksuga ning Tartumets OÜ on saanud nendelt käibemaksu tagasi. Eraisikule arveid tehes käibemaksu tagasi ei saa. Helger Hallik on saanud tulu; 3) ei lähe 22.04.2015 esitatud kuluaruanded ning 17.02.2015 (lisas) esitatud kuluaruanded kokku; 4) ei olnud kohtuasi keerukas ega aeganõudev. Kohtu istungite kestust (maakohtu ja ringkonnakohtu istungid kokku 1,5 h) ja sisu arvestades ei ole osaliselt põhjendatud ka istungiteks ettevalmistamise ajakulu. Menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu ning asja

keerukust arvestades leiab hageja, et vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista on tunduvalt väiksem; 5) tuleb tähelepanuta jätta AB Rask arved; 6) palub vastustaja mitte võtta vastu OÜ Tartumets juhatuse liikme kinnituskirja, kuna see ei oma antud asjas tähtsust ning on esitatud hilinemisega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 27. juuli 2015. a määrus tuleb tühistada osaliselt menetluskulude suuruse osas ning teha uus määrus, millega määrata kindlaks Helger Halliku menetluskulud summas 1982 eurot (ilma käibemaksuta). Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Maakohus mõistis hagejalt välja kostja kasuks ekspertiisikulu summas 282 eurot, kuid jättis välja mõistmata kostja lepingulise esindaja kulud. Kostja on esitanud määruskaebuse, vaidlustades lepingulise esindaja kulude välja mõistmata jätmise. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 659 ja § 651 lg 1 alusel maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
7.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga hageja õigusabikulude välja mõistmata jätmise osas. Ringkonnakohus märgib, et kui kostja esindaja esitas arved menetlusvälisele isikule, siis oleks ta pidanud TsMS § 146 lg 1 p-i 2 kohaselt hiljemalt menetluskulude nimekirjas sellest kohut teavitama. TsMS § 146 lg 1 p-st 2 tulenevalt võib menetluskulusid kanda isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. Kostja esitas esmakordselt koos määruskaebusega Tartumets OÜ juhatuse esimehe kinnituse, milles Tartumets OÜ kinnitab, et ta on tasunud tsiviilasjas nr 2-13-19797 õigusabi kulude eest ning et Helger Hallikul on tekkinud kohustus tasuda tsiviilasjas nr 2-13-19797 kantud õigusabikulude eest OÜ-le Tartumets. Ringkonnakohus leiab, et esitatud kinnituskiri tõendab seda, et kostja õigusabikulude eest on tasunud Tartumets OÜ ning kostjal on tekkinud kohustus tasuda õigusabikulude eest Tartumets OÜ-le. Kostja on tõendanud õigusabi kulude kandmist ja õigusabi eest tasumise kohustust. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole see, et kostja eest on tasunud lepingulise esindaja kulud menetlusväline isik, käesoleval juhul aluseks jätta lepingulise esindaja kulud hagejalt välja mõistmata.
8.Kostja esindaja on 22.04.2015. a esitatud menetlusdokumendis toonud välja menetluskulude detailse nimekirja. Maakohtu nõudmisel esitas kostja 10.07.2015. a maakohtule lepingulise esindaja kulusid tõendavad arved. Ringkonnakohus märgib, et nimekirjas toodud kulud ja arvete alusel tasutud summad peaksid olema omavahel kooskõlas, kuid käesoleval juhul esineb menetluskulude nimekirjas ja arvetes ebakõlasid. Samas ei ole esinevad ebatäpsused aluseks jätta kostja õigusabile tehtud kulud üldse kindlaks määramata. Ringkonnakohus lähtub menetluskulude põhjendatuse hindamisel 22.04.2015. a esitatud menetluskulude nimekirjast ja arvestab ka 17.02.2015 esitatud kolme erinevat menetluskulude nimekirja. Menetlusosaline peaks esitama kõikide eelnevate menetluskulude kohta ühe nimekirja, millele saab lisanduda istungiga seotud kulude nimekiri. Käesolevas asjas on kostja esitanud viis menetluskulude nimekirja.

Ringkonnakohus leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse läbivaatamisel tuleb kontrollida lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust TsMS § 175 lg 1 alusel. Ringkonnakohus ei pea mõistlikuks hinnata iga toimingu ajakulu põhjendatust eraldi.

9.Kostja esindaja tunnihind 100 eurot (ilma käibemaksuta) ei ole ringkonnakohtu arvates ülemäärane. Kostja esindaja poolt märgitud aega õigusabile - 30 h - peab ringkonnakohus ülemääraseks. Tsiviilasjas ei ole esitatud mahukaid ja sisult keerulisi menetlusdokumente, samuti ei läbinud menetlus kolme kohtuastet. Arvestades asja keerukust, tsiviilasjas esitatud menetlusdokumentide vajalikkust ja sisu, peab ringkonnakohus põhjendatuks kostja lepingulise esindaja kulu 17 tunni ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tasu summas 1700 eurot on TsMS § 175 lg 1 alusel põhjendatud ja mõistlik. Ringkonnakohtu hinnangul ei pea hageja hüvitama kostja lepingulise esindaja kulusid, mis kaasnesid selliste menetlusdokumentide koostamisega, mida kohus kostjalt ei küsinud ja mida kostja koostas omal algatusel. Kui kohus edastab teise poole menetlusdokumendi ning ei määra, et sellele tuleb vastata, siis peab menetlusosaline arvestama, et omal algatusel vastamise kulud jäävad tema enda kanda, välja arvatud juhtudel, kus dokumendist tulenes asja lahendamisel tähtust omav õiguslik tagajärg. Käesolevas asjas on kostja korduvalt koostanud dokumente, mis asja sisulisele arutamisele lisaväärtust ei andnud ja mida kohtud ei palunud koostada. Põhjendatud ei ole ka ajakulu iga menetlusdokumendiga tutvumise eest eraldi. Ringkonnakohus on seisukohal, et üldjuhul peaks asja materjalidega tutvumisele ning esmasele õiguslikule analüüsile, aga ka kliendiga suhtlemisele ning talle õigusliku olukorra selgitamisele kuluv aeg olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Seega arvestas ringkonnakohus menetluskulude väljamõistmisel eelkõige sellega, millises ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, s.o kohtule menetlusdokumentide esitamisega ja kohtuistungitel osalemisega. Samuti ei pea ringkonnakohus põhjendatuks kogu kostja märgitud ajakulu, mis kulus kostja esindajal kahe kohtuistungi ettevalmistamiseks ja kohtuistungil osalemiseks. Nii maa- kui ka ringkonnakohtus toimunud istungid kestsid 25 minutit. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu mõlema istungi eest kokku 2 tundi. Ringkonnakohus määrab kindlaks kostja menetluskulud summas 1982 (1700+282) eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
10.TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.

/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja

/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp

/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.09.20262-25-127300/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja