Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
22. aprill 2014, Tartu kohtumaja kantselei 2-13-19797
Hagi ese
OÜ KR Priit hagi Helger Hallik vastu 5841 euro 77 sendi nõudes
Tsiviilasja hind
5841 eurot 77 senti Hageja: osaühing KR Priit (registrikood: 10269536; aadress: Kesk 9, Rõngu alevik, Rõngu vald, 61001 Tartumaa), esindaja advokaat Sulev Tammemäe (Advokaadibüroo Hansa Law Offices; epost: [email protected] ) Kostja: Helger Hallik (isikukood: 37211262755; aadress: XXXX; e-post: XXXX ), esindaja advokaat Siret Saks (Advokaadibüroo Kasak & Missik, Kaluri 2, 51004 Tartu, e-post: [email protected])
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda. Otsust toimetada kätte pooltele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.OÜ KR Priit (hageja) esitas 30. aprillil 2013 Tartu Maakohtule hagi Helger Halliku (kostja) vastu 5841 euro 77 sendi saamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja sõlminud 1. juulil 2009. a käenduslepingu. Hageja tegi 4. veebruaril 2013 kostjale ettepaneku nõude täitmiseks, kuid kostja leidis 6. veebruari 2013 e-kirjas, et ta ei tea käenduslepingu olemasolust midagi. Muid vastuväiteid kostja ei esitanud. Hageja oli Rõngu Keskkooli renoveerimis- ja ehitustööde peatöövõtja. OÜ Hallik Grupp oli selle objekti alltöövõtja. Kostja oli OÜ Hallik Grupp juhatuse liige. AS Glaskek esitas 20. juunil 2009. a OÜ-le Hallik Grupp hinnapakkumise nr MR90202-35. Hinnapakkumine sisaldas mh vaheseinu, pakkumises tootekoodiga „KLS + number“ ning vaheseinte paigaldust. Hinnapakkumise lisade järgi oli vaheseinte tootekoodiga „KLS + number“ kogumaksumus 77 461 krooni. Seejärel esitas OÜ Hallik Grupp kostjale hinnapakkumise, vaheseinad olid hinnapakkumises koodiga 552. Vaheseinte (KLS + number) maksumus oli kokku 119 904 krooni. 1.juulil 2009 sõlmiti hageja ja OÜ Hallik Grupp OÜ vahel ehituse alltöövõtuleping nr 102, mille lisa nr 3 järgi paigaldas Hallik Grupp OÜ ka vaheseinad. Hageja ja OÜ Hallik Grupp vahel on allkirjastatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid vaheseinte kohta. Faktiliselt aga Hallik Grupp OÜ vaheseinu ei paigaldanud, vaid seda tegi hageja tellimuse alusel AS Glaskek. Raamatupidamises on ekslikult OÜ-le Hallik Grupp vaheseinte eest makstud. Hageja ja AS Glaskek vahel sõlmiti 6. juulil 2009 müügileping nr RÕN9833, mille esilehel märgiti, et lepingu sõlmimise aluseks on mh hinnapakkumine nr MR90202-3-5 e sama hinnapakkumine, mis tehti AS Glaskek poolt Hallik Grupp OÜ-le. AS Glaskek paigaldas vaheseinad, töö anti hagejale üle teostatud tööde aktiga nr 1-9. Tööde üleandmise järel esitas AS Glaskek 30. septembril 2009 hagejale arve nr M00743, mis tasuti 12. augustil 2010 viisil, et võlausaldajad lugesid kokkuleppega nõuded lõppenuks. 1. juulil 2009 sõlmisid hageja, P.K., OÜ Hallik Grupp ja kostja käenduslepingu, milles käendajateks olid nii kostja, kui hageja seaduslik esindaja P.K.. Käenduslepinguga sooviti saavutada olukord, et kui ühe lepingupoole töövõtukohustusi täidab teine lepingupool, siis tagab selle töö eest nõuetekohase tasumise selle lepingupoole seaduslik esindaja, kelle kohustuste hulka kuuluv töö tehti. Hageja leiab, et tal on nõue kostja vastu, kuivõrd töövõtulepingu nr 102 esemeks olevad vaheseinad paigaldas hageja tellimusel AS Glaskek. Kostja peab käenduslepingu alusel hüvitama vaheseinte paigalduseks kulunud raha. Klaasvaheseinad markeeringuga „KLS + number“ on AS Glaskek hinnapakkumises märgitud kogumaksumusega 77 461 krooni, millele lisandus käibemaks 18%, seega oli klaasvaheseinte maksumus kokku 91 403 krooni 98 senti (5841 eurot 77 senti).
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja leidis, et hageja nõue on tõendamata. Kostja on juba enne hagi esitamist viidanud sellele, et ta ei ole nimetatud käenduslepingut allkirjastanud. Kostja leidis, et allkiri käenduslepingul on võltsitud. Kostja leiab, et hagi lisadeks olevad AS Glaskek pakkumine, hageja ning AS Glaskek vaheline müügileping ning teostatud tööde akt, AS Glaskek arve ja teade nõude loovutamise kohta, OÜ Marepleks teade nõude loovutamise kohta, võlgniku ja
2/5
võlausaldaja vaheline läbirääkimiste protokoll, seonduvad AS-i Glaskek ja hageja vaheliste suhetega. Nimetatud tõenditest ei tulene kohustusi kostjale, mistõttu on need tõendid käesolevas kohtumenetluses asjakohatud. Hageja on tasunud hagi lisas nr 2 märgitud tööde tegemise eest vastavalt hagi lisas nr 3 märgitud tingimustel. Tööd on tehtud ning selle kohta on hageja kinnitusel koostatud ka üleandmise- vastuvõtmise aktid. Puuduvad tõendid, millest lähtuvalt oleks kostjale tekkinud kohustusi. Kostja esitas järgmised Rõngu keskkooli renoveerimise akteerimise arved: nr 5 koos 27. juuli 2009 aktiga, aktidelt nähtub vaheseinte maksumus (434 474 krooni); 27. augusti 2009 arve nr 9 koos aktiga, millega on kostja väitel akteeritud täiendavad 120 000 krooni vaheseinte töid; 30. mai 2010 arve nr 10015 (millele kostja lisas 5.märtsi 2010 akti), mille alusel on kostja väitel akteeritud täiendavad 14 474 krooni vaheseinte töid ning 27. augusti 2009 arve nr 20 koos aktiga, millega on kostja väitel akteeritud täiendavad 250 000 krooni vaheseinte töid. Aktid on allkirjastatud ligikaudu aasta jooksul, neljal korral.
3.Tartu Maakohus rahuldas 9. oktoobri 2013 määrusega kostja taotluse kohustada hagejat esitama käenduslepingu originaal ning maakohtu 10. detsembri 2013 määruse alusel viidi läbi käekirjaekspertiis. Eksperdile esitati küsimuseks: „kas AS-i KR Priit, Helger Halliku, OÜ Hallik Grupp ja P.K. vahel 1. juulil 2009 sõlmitud vastastikuse käenduslepingu on allkirjastanud Helger Hallik (isikukood 37211262755)?“. Eesti Kohtuekspertiisi Instituut esitas Tartu Maakohtule 6. veebruaril 2014 ekspertiisiakti nr 13E-DK0196. Ekspertiisiakti sõnastuse kohaselt ei ole tõenäoliselt AS-i KR Priit, Helger Halliku, OÜ Hallik Grupp ja P.K. vahel 1. juulil 2009 sõlmitud vastastikuse käenduslepingu allkirjastanud Helger Hallik (isikukood 37211262755). Hageja leidis maakohtule 3. märtsil 2014 saadetud menetlusdokumendis, et tal ei ole uusi asjaolusid ning tõendeid kohtule esitada. 18. märtsi 2014 menetlusdokumendis leidis kostja täiendavalt, et eluliselt on väheusutav, et 2009 tehtud eksliku kande alusel tehtud makset ei oleks tänaseni tagasi nõutud. Lepinguline kohustus on täidetud. Kostja leidis, et hageja ei ole kohtu nõuet täitnud ega selgitanud, mil moel on hageja kahju kannatanud ning seda, mis on kahju suuruseks.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus leiab, et hageja nõue tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda.
5.Kohus loeb poolte esitatud väidete ja tõenditega tuvastatuks ning pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: • Hallik Grupp OÜ on teinud Rõngu Keskkooli rekonstrueerimise hinnapakkumise, milles sisaldus ka vaheseinte hinnapakkumine; • hageja (endise ärinimega aktsiaselts KR Priit) ja OÜ Hallik Grupp vahel on 1. juulil 2009 sõlmitud ehitise töövõtuleping nr 102, mille p. 2.1 järgi on lepingu esemeks Rõngu Keskkooli renoveerimis- ja ehitustööd • hageja on Hallik Grupp OÜ-le vaheseinte paigaldamise eest maksnud
6.Hageja väitel ei ole OÜ Hallik Grupp paigaldanud Rõngu Keskkooli vaheseinu, mis oli
1.juulil 2009 töövõtulepingu lisas nr 3 kokku lepitud. Hageja väitel paigaldas vaheseinad AS Glaskek. Hageja tugineb oma nõudes kostja vastu 1. juuli 2009 hageja, P.K., OÜ Hallik
3/5
Grupi ja kostja vahelisele käenduslepingule (tlk. 53), milles käendajateks olid nii kostja, kui hageja seaduslik esindaja P.K.. Käenduslepingu p. 1.1 järgi kohustus mh kostja vastutama AS KR Priit ja OÜ Hallik Grupp 1. juuli 2009 sõlmitud töövõtulepingu nr 102 nõuetekohasest mittetäitmisest tuleneva kahju hüvitamise eest, mis võib tekkida, kui AS KR Priit teeb lepingutes näidatud töid OÜ Hallik Grupp eest.
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 142 lg 1 järgi kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Maakohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks võtnud endale käenduslepinguga kohustuse hageja ees vastutada OÜ Hallik Grupp kohustuse täitmise eest.
3.märtsi 2014 menetlusdokumendis soovib hageja, et kohus langetaks asjas otsuse juba esitatud tõenditest lähtuvalt. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on oma nõuet kostja vastu tõendanud käenduslepinguga. Hageja on menetluses esitanud veel AS Glaskek hinnapakkumise Hallik Grupp OÜ-le, mis maakohtu seisukoha järgi ei tõenda hageja ja kostja vahelist võlasuhet. Maakohus nõustub kostjaga, et hageja ning AS Glaskek vaheline müügileping ja teostatud tööde akt, AS Glaskek arve ja teade nõude loovutamise kohta, OÜ Marepleks teade nõude loovutamise kohta ning võlgniku ja võlausaldaja vaheline läbirääkimiste protokoll seonduvad AS-i Glaskek ja hageja vaheliste suhetega ning maakohus leiab, et esitatu ei tõenda kostja võimaliku vastutuse alust. Nimetatud tõendid võivad näidata, et AS Glaskek on teinud hagejale töid. Kostja on kogu menetluse kestel vaielnud 1. juuli 2009 käenduslepingule vastu, hageja ise on kohtule esitanud kostja 6. veebruari 2013 (tlk 38) kirja, milles kostja teatab, et ta ei mäleta, et ta oleks kunagi alla kirjutanud kostja viidatud käenduslepingule. Kostja leiab lisaks, et kokkulepitud tööd on tehtud ning kostjale ei ole saanud kohustusi tekkida.
8.TsMS § 229 lg 1 järgi on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Tõendiks võib TsMS § 229 lg 2 järgi olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdi arvamus. Kostja tugineb oma vastuväidetes Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi Tartu Maakohtule 6. veebruaril 2014 esitatud ekspertiisiaktile (tlk. 130) milles jõuti järeldusele, et tõenäoliselt ei ole kostja vaidlusalusele käenduslepingule alla kirjutanud. Eksperdi arvamus (TsMS § 293 jj) on üks tõenditest. Maakohus leiab, et 1. juuli 2009 käenduskokkulepe ei olnud eelduslikult tarbijakäendusleping VÕS § 143 lg 1 (enne 5. aprilli 2011 kehtinud redaktsioonis) kohaselt. Asja materjalide järgi võis kostja sõlmida käenduslepingu oma majandustegevuse raames. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja oli Hallik Grupp OÜ juhatuse liige, seega isik kelle oli huvi ühingu majandustegevuse vastu, ning ta ei tegutsenud mitte üksnes töösuhtest lähtudes. Hageja ei ole aga menetluses muid tõendeid võimaliku kehtiva võlasuhte kohta hageja ja kostja vahel peale 1. juulil 2009 allakirjutatud käenduslepingu esitanud. Kostja on oma allkirjale sellel lepingul vastu vaielnud ning
4/5
kostja vastuväiteid tõendab eksperdi arvamus, mille kohaselt et tõenäoliselt ei ole kostja vaidlusalusele käenduslepingule alla kirjutanud. Maakohus leiab, et hageja esitatud tõendid AS Glaskek ja hageja vahelise võlasuhte kohta omaksid tähendust juhul, kui on tõendamist leidnud kostja vastutuse õiguslik alus. Hageja ei ole menetluses tuginenud ka muudele asjaoludele, millest võiks tuleneda kostja vastutus hageja ees muul õiguslikul alusel. Eeltoodule tuginedes ei oma praeguses menetluses tähtsust hageja võimaliku 1. juuli 2009 töövõtulepinguga tekitatud kahju ja selle suuruse tuvastamine.
9.TsMS § 162 lg 1 järgi tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.