AS Kiviõli Soojus hagi T. V. vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Hagihind
1085, 58 eurot
Menetlusosalised
Hageja:
AS Kiviõli Soojus (RK xxx, asukoht xxx)
Hageja lepinguline esindaja:
Marie Tsine (Condor Inkasso OÜ, epost: xxx)
Kostja:
T. V. (IK xxx, elukoht: xxx)
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AS Kiviõli Soojus hagi T. V.i vastu võlgnevuse ja viivise nõudes.
2.Välja mõista kostjalt T. V. ́ilt AS Kiviõli Soojus kasuks võlgnevus 1000 (üks tuhat) eurot ja hagi esitamise ajaks sisse nõutavaks muutunud viivis 5 (viis) eurot 28 senti.
3.Välja mõista kostjalt T. V. ́ilt AS Kiviõli Soojus kasuks viivis põhinõudelt (1000 eurot) alates 19.11.2014 kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
5.Välja mõista T. V. ́ilt AS Kiviõli Soojus kasuks menetluskulud 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot, sh. tasutud riigilõiv 200 eurot ja lepingulise esindaja tasu 160 eurot.
6.Välja mõista T. V. ́ilt AS Kiviõli Soojus kasuks viivis menetluskuludelt (360 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).
I HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt on kostja omandis korter asukohaga xxx. Hageja on võrguettevõtjana elamut asukohaga Kiviõli, xxx, sh kostja korterit kütnud ja esitanud arveid. Korteriomanik on kohustatud kütteteenuse (soojusenergia) kasutamise eest tasuma vastavalt hageja poolt esitatud arvetele. Kostjal on tekkinud 29.06.2003 üleandmise-vastuvõtmise akti seisuga võlgnevus 711, 14 eurot. Lisaks on kostja jätnud osaliselt tasumata ajavahemikul 31.10.2003 kuni 30.09.2014 esitatud arved kogusummas 288, 86 eurot.
2.Hageja tugineb võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 76 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 108, 113 lg 1, 1018 lg 1, 1023 ja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 1000 eurot, sisse nõutavaks muutunud viivise 5, 28 eurot ja viivise põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt menetluskuludena riigilõiv 200 eurot, esindaja tasu 160 eurot ja viivis menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
II KOSTJA VASTUS
3.Kostja hagi ei tunnista. Summa 711, 14 eurot tekkis enne 30.06.2003, mis on näha Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ soojuse võlgnike nimekirjast seisuga 30.06.2003. See tähendab rohkem kui 10 aastat enne Pärnu Maakohtu menetlust (02.12.2013). Teine summa 288, 86 eurot tekkis pärast 30.06.2003. Palun kohtul arvesse võtta võlgnevuse aegumist (tsiviilseadustiku üldosa seadus § 146 p 4).
4.Peale vana võla tekkimist maksab kostja Kiviõli Soojusele regulaarselt, mis on näha erinevate aastate valikuliselt lisatud arvete koopiatest. Arvestada tuleb ka seda, et võlg ei tekkinud sellepärast, et kostja ei tahtnud maksta, vaid põhjusel, et Kiviõli Soojuse arved olid suured. Kostja sai maksta mõnikord ainult osaliselt ja sellepärast, et teatud ajal ei olnud tööd ning kostja kasvatas tol ajal kahte väikest last. Olid ka teised eluraskused. Kostjale pole esitatud dokumente, millest nähtuks Condor Inkasso OÜ õigus nõuda võlgnevust enda kontole. Kostjal ei ole Condor Inkasso OÜ-ga sõlmitud mitte ühtegi lepingut. Kõik menetluskulud mõista välja hagejalt.
III KOHTU PÕHJENDUSED
5.Arvestades hagi hinda 1085, 58 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. Kostja on esitanud vastuses hagile aegumise vastuväite, mille kohaselt on 10 aastane aegumistähtaeg möödunud (TsÜS § 146 lg 4). Kuna nõude kvalifikatsioonist sõltub see, millise tähtaja jooksul hageja nõue aegub, tuleb nõude aegumise tuvastamiseks esmalt kvalifitseerida hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt varustas hageja kostjat soojusenergiaga ja esitas kostjale arveid, mida kostja ei tasunud nõuetekohaselt. Hageja viitab õigusliku alusena võlaõigusseaduse (VÕS) käsundita asjaajamise sätetele. Toimiku materjalides puuduvad tõendid, mis viitaksid poolte vahelisele lepingulisele suhtele. Järelikult on tegemist lepinguvälise võlasutega. Riigikohus on leidnud, et kui korteriomanikud tarbivad ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuseid ja teisi korteriomandi kasutamiseks vajalikke teenuseid (nt küte) lepinguta, siis on tegemist käsundita asjaajamisega, mis vastab korteriomanike kui soodustatud isikute huvile ja tegelikule tahtele VÕS § 1018 lg 1 p 2 järgi (RKTKo 3-2-1-33-13 p 13). Seega saab hageja nõude kvalifitseerida VÕS § 1023 lg 2 alusel kui käsundita asjaajaja tasunõude.
6.Käsundita asjaajamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 149 esimese lause järgi kümme aastat nõude sisse nõutavaks muutumisest (RKTKo 3-2-1-57-13 p 13). Käsundita asjaajamisest tulenevat nõuet ei saa lugeda seadusest tulenevaks korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõudeks TsÜS § 154 mõttes, olgugi et hageja tugines oma nõudes nö. iga kuu esitatud arvete tasumata jätmisele (RKTKm 3-2-1-44-11 p 35). TsÜS § 158 lg-te 1 ja 2 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Kohus leiab, et hageja nõue ei ole aegunud, kuna toimiku materjalide järgi (tl. 17-26), sh. kostja vastuse kohaselt on kostja alates 2003 aastast võlgnevust osaliselt tasunud, mis on käsitletav nõude tunnustamisena. Aegumise katkemine tähendab sisuliselt aegumistähtaja uut algust tervikuna ning seni kulgenud aegumist ei arvestata. Seega on nõude 10 aastane aegumistähtaeg korduvalt katkenud ja alanud uuesti ning nõue ei ole käesolevaks ajaks aegunud.
7.Hageja soojusettevõtjana nõuab kostjalt tasu tarbitud soojusenergia eest. Kostja soojusenergiat tarbimist ei eita. Järelikult on kostja, kui soodustatud isik selle heaks kiitnud ja see vastab kostja kui soodustatud isiku huvile ja tegelikule tahtele. Samuti on korteriomanike varustamine soojusenergia elutähtis teenus (avalikes huvides oluline) ja soojusettevõtja on üldhuviteenuse osutaja. Eeltoodu alusel leiab kohus, et VÕS §-s 1018 sätestatud eeldused käsundita asjaajamise regulatsiooni kohaldamiseks on täidetud. VÕS § 1023 lg 1 järgi võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikuks. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsenud käsundita asjaajaja nõuda soodustatult asjaajamise eest mõistlikku tasu. Seega saab hageja VÕS § 1023 järgi nõuda kostjalt mõistliku tasu käsundita asjaajamise eest. Kohus leiab, et hageja nõuab mõistlikku tasu, kuna soojusettevõtjale on kehtestatud müüdava soojuse piirhind, millest kallimalt soojusettevõtja soojust müüa ei tohi. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1000 eurot.
8.Hageja nõuab kostjalt viivist seadusjärgses määras. Ka käsundita asjaajamisest tuleneva hüvitiskohustuse täitmata jätmise korral peab soodustatu maksma asjaajajale viivist VÕS § 113 järgi. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja viivisenõudele vastuväiteid esitanud ei
ole. Kuna kostja ei ole tarbitud soojuse eest tasunud, on hageja õigustatud viivist nõudma ja see tuleb kostjalt välja mõista nõutud ulatuses, so. 5, 28 eurot. Samuti nõuab hageja viivist edasi põhinõudelt (1000 eurot) alates 19.11.2014 kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostjalt tuleb välja mõista viivis, mis ei olnud veel hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 19.11.2014 kuni kostja poolt võlgnevuse täieliku tasumiseni. Ülaltoodud põhjendustel tuleb hagi rahuldada täies ulatuses.
MENETLUSKULUD
Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). TsMS §-de 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtsustatud korras hagi menetlemisel näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud esindaja kulud. Kuna hagi rahuldatakse tuleb hageja menetluskulud kostjalt välja mõista. Hageja on kandnud menetluskulusid 360 eurot, millest riigilõiv on 200 eurot ja lepingulise esindaja tasu 160 eurot.
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.