Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Anne Randjärv
Otsuse teatavakstegemise
5.03.2015 Rapla Kohtumaja kantselei kaudu
aeg ja koht Tsiviilasja number
2-13-45111
Hagi ese
Rahalise kohustuse täitmise nõue
Hagi hind
852.44 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Nordea Finance Estonia AS Tallinn, Liivalaia 45/47 Esindaja: Dagne Niit Intrum Justitia AS e-post: [email protected]
10237140
asukoht:
Kostja: Aira Koch xxxxxxxxxxx reg elukoht: xxxxx xxxxx x-xx e-post: xxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kohtuistungi toimumise aeg 4.02.2015
Rahuldada hagi osaliselt. Välja mõista Aira Koch’ilt (xxxxxxxxxxx) Nordea Finance Estonia AS (10237140) kasuks 658 (kuussada viiskümmend kaheksa) eurot ja 93 senti. Välja mõista Aira Koch’ilt viivis lepingus kokkulepitud määras, s.o 9,25% tasumata summalt (658.93 eurot) aastas alates nõude sissenõutavaks muutumisest 16.05.2013 kuni selle kohase
täitmiseni. Menetluskulude jaotus Menetluskulud kannab 20% ulatuses hageja ja 80% ulatuses kostja, kellelt tuleb välja mõista Nordea Finance Estonia AS kasuks 386 (kolmsada kaheksakümmend kuus) eurot ja 66 senti. Aira Koch on kohustatud tasuma viivist menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta asja arutamist kohtuistungil. Asjaolud ja hageja nõue 30.05.2008 sõlmisid pooled liisingulepingu sõiduauto Toyota Corolla kasutamiseks. Leping lõppes tähtaegselt 15.05.2013. Kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, jättes tähtaegselt tasumata arved perioodil 6.02.2013 kuni 3.05.2013 kogusummas 658.93 eurot. 21.05.2013 saatis hageja kostjale liisinguvara üleandmise ja võlgnevuse tasumise nõude. 22.05.2013 anti vara hageja valdusse. Vara valduse taastamisega tekkisid hagejal väljanõudmisega seotud kulud summas 191.75 eurot. Tagastatud sõiduki väärtuseks hinnati 2525 eurot, sõiduk võõrandati hinnaga 3333,33 eurot, seega tekkis müügikasum 232.33 eurot. Liisingueseme müügiga kaasnesid hagejal kulud kokku 200.27 eurot, s.o vahendustasu summas 166.67 eurot ja puhastusteenuse kulud summas 33,60 eurot. Hageja toetub eelkirjeldatud kulude hüvitamise nõudes Lepingu p 4.4 ja Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-112-06 väljendatud seisukohtadele eelkirjeldatud kulunõuete põhjendatuse osas. Hageja taotleb 818.62 euro väljamõistmist kostjalt (658.93+191.75+166.67+33.60-232.33), toetudes VÕS §-dele 8 lg 2, 76 lg 1, 101 lg 1 p.1,4 ja 6. Hageja on arvestanud kostjale viivist summalt 818.62 eurot lepingus kokkulepitud määras alates nõude sissenõutavaks muutumisest 29.08.2013. Hagi esitamise seisuga oli sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 33.82 eurot. Toetudes TsMS § 367 taotleb hageja tulevikus tekkida võiva viivise väljamõistmist kostjalt nii põhinõudelt kui menetluskuludelt. Kostja seisukoht Kostja kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud oma mitteilmumise põhjust. Kohtukutse tuleb kostjale TsMS § 314-1 lg 1 ja 2 järgi lugeda kättetoimetatuks 21.01.2015 /tl 119/. Hageja taotlusel lahendas kohus asja sisuliselt ilma kostja osavõtuta. Kirjalikus menetluses ei ole kostja hagi tunnistanud. Kostja on vaidlustanud tagastamisteenuse kulude (191.75 eurot) nõuet, hageja ja Amserv Auto käitumist pärast sõiduki tagastamist /tl 90/ ja nõuet tervikuna /tl 110/. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vaidlus puudub selles, et 30.05.2008 sõlmisid pooled liisingulepingu nr 520083823 (edaspidi Leping). Lepingu tingimustest nähtuvalt oli tegemist kasutusrendiga /tl 46-48/. Leping lõppes 15.05.2013 tähtaegselt. 21.05.2013 saatis hageja kostjale liisinguvara valduse üleandmise nõude /tl
56/ ja kostja tagastas vara 22.05.2013 /tl 57/. Lepingu kehtivuse perioodil oli kostjal tekkinud hageja ees võlgnevus seoses tasumata liisingumaksetega kogusummas 658.93 eurot. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kuna tasumata liisingumaksete puhul on tegemist täitmata kohustusega, on hageja nõue 658.93 euro väljamõistmiseks põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et hageja nõuded vara tagastamise kulude (191.75 eurot) ja vara müügikulude (vahendustasu 166.67 eurot ja puhastusteenus 33.60 eurot) hüvitamiseks ei ole õiguslikult põhjendatud. Hageja toetub tagastamis-ja müügikulude hüvitamise nõudes Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-112-06 ja Lepingu p 4.4. Viited Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-112-06 ei ole asjakohased. Nimatatud lahendis on Riigikohus selgitanud, millised võivad olla liisinguandjale hüvitamisele kuuluvad lisakulud VÕS § 367 lg 4 tähenduses, s.o lisakuludega, millised on põhjustatud liisingulepingu ülesütlemisest. Kõnesoleval juhul ei ole hageja lepingut üles öelnud, vaid see on tähtaegselt lõppenud. Lepingu p 1.4 sätestab, et juhul, kui liisinguvõtja ei kasuta lepingu lõppemisel Lepingu p 1.2 sätestatud ostueesõigust ega täida Lepingu p 1.3 sätestatud kohustust, leida liisinguvarale oma kulul ostja, „siis on liisinguvõtjal kohustus tagastada vara Lepingu tähtpäeval Liisinguandja poolt ettenähtud paika Eesti piires ning liisinguandjal on õigus müüa vara oma äranägemisel kolmandale isikule. Liisinguandjal on õigus nõuda liisinguvõtjalt hinnavahe katmist, kui vara müügihind on madalam kui Lepingu p 1.2 sätestatud vara hind. Liisinguvõtja on kohustatud tasuma eelnimetatud hinnavahe seitsme päeva jooksul Liisinguandja nõude esitamisest“ /tl 47/. Kuna kostja Lepingu p-des 1.2 ja 1.3 sätestatud ostueesõigust ja müügiõigust ei kasutanud, oli tal kohustus vara tagastada liisinguandja poolt näidatud kohta, mida kostja vahetult peale vastava teate saamist ka tegi /tl 56,57/ ning hüvitada vara jääkväärtuse ja müügihinna vahe, kui viimane on jääkväärtuses madalam. Kõnesoleval juhul oli müügihind jääkväärtusest 232.33 euro võrra suurem. Lepingu p 7 sätestab, et vara tagastamisel peab liisinguvõtja järgima alljärgnevaid tingimusi: tagastama vara koos kõigi varaga seotud dokumentidega komplektsuses, milles liisinguvõtja selle sai või hüvitama mittekomplekse vara üleandmisega tekitatud kahjud. Lepingu p-s 4.4 käsitletakse Lepingu sõlmimise ja täitmisega seotud kulude kandmist. Nimetatud säte on asjakohane tasumata liisingumaksete sissenõudmisel, kuid mitte muude hageja poolt kõnesolevas asjas esitatud nõuete puhul. Seega puudub kostjal Lepingust või seadusest tulenev kohustus hüvitada liisinguandjale pärast lepingu lõppemist vara tagastamise ja edasimüügiga seotud kulusid. Samuti puudub kohtu hinnangul õiguslik põhjendus müügikasumi mahaarvamiseks kostja võlgnevusest, kuna Lepingu p 1.4 liisinguandjale sellekohast kohustust ei pane. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi ehk viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, kui lepingus ei ole ette
nähtud kõrgemat intressimäära. Lepingus kokkulepitud viivise määraks oli 9,25% aastas. Hiljemalt lepingu lõppemisel, s.o 15.05.2013 pidid liisingumaksed olema tasutud, mistõttu on kostja rahalise kohustuse (658.93 eurot) täitmisega viivituses 16.05.2013 alates. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hagi 80% ulatuses, kannab 80% menetluskuludest kostja ja 20% menetluskuludest jääb hageja enda kanda. Hageja menetluskulud koosnevad tasutud riigilõivust 125 eurot, õigusabikuludest 350 eurot ja sõidukuludest 8.32 eurot, kokku 483.32 eurot. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kuulub kostjalt väljamõistmisele 386.66 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) Anne Randjärv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.