Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Eesti Vabariigi nimel (hagi õigeksvõtul põhinev otsus)

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 04.03.2015, Rapla Tsiviilasja number 2-14-14162 Tsiviilasi Swedbank AS hagi Piret Kirise vastu kohustuse täitmiseks Tsiviilasja hind 1034,47 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Swedbank AS, reg nr 10060701, asukoht Tallinn, liivalaia 8, hageja esindaja Kerly Küünemäe, kostja Piret Kiris, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx, xxxxxxx x-x Kohtuistungi toimumise aeg 25.02.2015 Resolutsioon Välja mõista Piret Kiriselt 862,71 eurot ja viivis protsendina põhinõudelt 681,99 eurot alates 12.11.2014 kuni põhinõude täitmiseni hinnakirjas sätestatud määras 0,069% päevas Swedbank ASi kasuks. Menetluskulud jätta Piret Kirise kanda. Välja mõista Piret Kiriselt riigilõiv 100.- eurot Swedbank ASi kasuks. Välja mõista Piret Kiriselt viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras Swedbank ASi kasuks. Tagastada Eesti Vabariigil Swedbank AS arveldusarvele EE932200227000000016 riigilõiv 100.- eurot, selgitusega Swedbank ASi hagis Piret Kirise vastu, tsiviilasi 2-14-14162. Swedbank tasus 28.03.2014 riigilõivu 45.- eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE932200221023778606, viitenumber 2900072369.

Edasikaebamise kord Pooled loobusid edasikaebeõigusest. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ning § 103 lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 103 kohaselt on raha maksmise kohustuse rikkumisel vabandatavus välistatud, s.o raha maksmise ees vastutab võlgnik alati ja võlausaldaja võib täitmist alati nõuda. Kostja võtab hagi õigeks ning kohus kohaldab kohtuotsuse vormistamisel TsMS § 444 lg 3 sätteid. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 150 lg 2 p 3 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Pooled loobusid enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest, seega kuulub hagejale tagastamisele pool riigilõivust.