Võlaõigus › Võõrandamislepingud

MENETLUSE KÄIK

G. K. (hageja) esitas 1. mail 2011 Pärnu Maakohtule hagi E. A. (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt välja müügilepingust tulenev võlgnevus 102 500 eurot, viivis 7418 eurot 95 senti ja alates 2. maist 2011 seadusjärgne viivis. Samal päeval hageja esitas kohtule menetlusabi taotluse tema vabastamiseks hagi esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks. 25.05.2011 Pärnu Maakohus rahuldas G. K.i menetlusabi taotluse, vabastades hageja hagiavalduse esitamisel ettenähtud riigilõivu summas 6391,16 € tasumisest täielikult ning kohustades hageja tasuma hagi tagamise avalduselt riigilõivu 28,76 € 08.06.2011 määrusega kohus võttis hagi menetlusse. Samal päeval hagi tagamise määrusega kohus hagi tagamiseks seadis kostjale E. A.le kuuluvale kinnistule käsutamise keelmärke hageja kasuks.

2-11-20103 22.07.2011 määrusega kohus nõudis hagejalt kostjale menetlusdokumentide välismaal kätte toimetamiseks tõlketasu 513,68 € ja saatmistasu 10 € ettemaksu tasumist ja määras selleks tähtaja. 10.08.2011 G. K. esitas maakohtu 22.07.2011 määruse peale määruskaebuse ja menetlusabi taotluse juhuks, kui kohus määruskaebust ei rahulda. 20.09.2011 saabus kohtule kostja lepingulise esindaja T.R.i e-kiri, milles T. R. teatas esindusõigusest ning taotles edastada talle hagimaterjalid, e-kirjale on lisatud volikiri. 21.09.2011 on kohus teinud korralduse edastada hagimaterjalid kostja esindajale ning jätta hageja määruskaebus läbi vaatamata (resolutsioon I kd, l 86). Kuivõrd kostja esindaja menetlusdokumentide kättesaamist ei kinnitanud, teatas kohus 14.11.2011, et loeb dokumendid kättetoimetatuks ning annab kostjale vastamiseks täiendavalt 20 päeva (kuni 05.12.2011). 02.12.2011 saabus kohtule kirjalik taotlus kostja vastuse esitamise tähtaja pikendamiseks vandeadvokaadilt Tanel Mällaselt, kuivõrd kostja on pöördunud õigusabi saamiseks AB L. ja Päts advokaadibüroo poole ning on sõlmitud kliendileping kostja esindamiseks tsiviilasja nr 211-20103 menetluses. Kohus pikendas vastamise tähtaega kuni 30.12.2011. 30.11.2011 saabus kohtule kostja määruskaebus Pärnu Maakohtu 8.06.2011 hagi tagamise määruse peale. 22.12.2011 kohus määras edastada määruskaebuse lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 29.12.2011 määrusega Tallinna Ringkonnakohus jättis Pärnu Maakohtu 0.06.2011 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. 30.12.2011 kostja esitas kirjaliku vastuse hagiavalduse kohta ja taotles kohustada hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatist summas 3500 €. 13.01.2012 kostja esitas Riigikohtule määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 29.12.2011 kohtumääruse peale. 08.06.2012 Riigikohtu määrusega tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 29.12.201 määrus ja Pärnu Maakohtu 08.06.2011 määrus osaliselt hagi tagamise abinõu kohaldamise osas, kustutades kostja kinnistule seatud keelumärke ja asendades selle kohtuliku hüpoteegiga. 21.06.2012 kohus edastas kostja vastuse ja menetluskulude taotluse M. M.-L.ile, kelle kohta kohtul oli info, et ta esindab hagejat Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja tsiviilasjas 2-1113593. 09.07.2012 M. M.-L. esitas kohtule hageja kirjaliku seisukoha kostja vastuse ja tagatise andmise taotluse kohta. 17.10.2012 toimunud eelistungil kohus määras hagejale tähtaja tõendite esitamiseks ja teatas, et teeb määruse menetluskulude tagatise taotluse osas kirjalikult. 24.10.2011 määrusega kohus rahuldas kostja menetluskulude tagatise nõudmise taotluse osaliselt ning kohustas hagejat tasuma 45 päeva jooksul kostja menetluskulude katteks tagatist 1500 €. 12.11.2012 hageja esindaja M. M.-L. esitas kohtule määruskaebuse 24.10.2012 määruse tühistamiseks. Tallinna Ringkonnakohus 27.02.2013 määrusega jättis maakohtu 24.10.2012 määruse muutmata, kuid andis hagejale tagatise tasumise uueks tähtajaks 30 päeva ringkonnakohtu määruse teatavakstegemisest. Ringkonnakohtu määrus toimetati M. M.-L.ile kätte avaliku e-toimiku kaudu 04.03.2013. 04.04.2013 M. M.-L. saatis kohtule maksekorralduse, tõendamaks hageja poolt 1500 € tagatise tasumist. 05.04.2013 esitas adv Mällas kostja nimel kohtule taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks, kuna ringkonnakohtu määratud tähtpäevaks 03.04.2013 hageja tagatist ei tasunud.

2-11-20103 08.04.2013 määrusega Pärnu Maakohus jättis hagi läbi vaatamata. 26.04.2013 saabus kohtule G. K.i enda poolt allkirjastatud määruskaebus maakohtu 8.04.2013 määruse peale. Määruskaebuse kohaselt 22.03.2013 lõppesid hageja lepingulise esindaja M. M.L.i volitused seoses tähtaja möödumisega ning tal puudus volitus Tallinna Ringkonnakohtu 27.02.2013 määruse vastuvõtmiseks 04.03.2013; hageja tasus tagatise ringkonnakohtu määratud tähtaja jooksul, arvestades hageja poolt kohtumääruse isiklikult kättesaamise aega. 07.06.2013 Tallinna Ringkonnakohus tühistas Pärnu Maakohtu määruse hagi läbivaatamata jätmise kohta ning saatis tsiviilasja tagasi menetluse jätkamiseks maakohtule, kus tsiviilasi jagati automaatse jagamissüsteemi poolt menetlemiseks teisele kohtunikule. 25.03.2014 korraldavale kohtuistungile hageja ei ilmunud, kohtul ei õnnestunud hagejale postiasutuse vahendusel kohtukutset kätte toimetada, kuna kostja olevat kolinud elama Rootsi; eposti teel saadetud kohtukutse kättesaamise kohta hageja kohtule kinnitust ei saatnud. Samal päeval kohus tegi kirjaliku määruse asja lahendamise kohta kirjalikus menetluses, määrates pooltele tähtajad tõendite ja seisukohtade esitamiseks ning teatas kohtulahendi teatavakstegemise aja. Kohtu määratud tähtpäevaks 15.04.2014 hageja esitas kohtule taotluse tunnistajate ülekuulamiseks ja kosta vande all ülekuulamiseks. Samuti hageja taotles täiendavat tähtaega tõendite ja kirjalike seisukohtade esitamiseks, sest soovis selleks endale palgata esindaja. 28.04.2014 kohus rahuldas hageja taotluse, pikendas tõendite ja seiskohtade esitamise tähtaega 12.mani 2014, kohus jättis hageja tunnistajate ülekuulamise taotluse käiguta ja kohustas taotlust täiendavalt põhistama, samuti kohus tühistas menetlusliku olukorra muutumise tõttu kohtuotsuse teatavakstegemiseks määratud ja pooltele teatatud aja. 12.05.2014 saabus kohtule hageja lepinguliselt esindajalt M. M.ilt täpsustatud taotlus tunnistajate ülekuulamiseks, taotlusele on esindusõiguse tõendamiseks lisatud 27.02.2013 välja antud kahe aastase kehtivusega volikiri. 02.12.2014 kohus määrusega rahuldas hageja taotluse A.T. tunnistajana ülekuulamiseks, kohus jättis rahuldamata taotluse kuulata tunnistajatena üle R. F. T.ja M. L.. 20.01.2015 eelistungile hageja ei ilmunud, vahetult istungile eelneval tööpäeval teatas M. M., et hageja on talle teatanud esindaja vahetamisest. Samal päeval hiljem teatas ka hageja G. K. ise, et M. M. ei ole enam tema esindaja, G. K. ise aga ei saa eelistungist 20.01.2015 osa võtta, kuna on haigestunud xxxxxx xxxxxxxxxxx. Kohtu nõudmisele tõendada haiguse tõttu istungile ilmumise võimatust, hageja ei reageerinud. 20.01.2015 kostja esindaja esitas korraldaval kohtuistungil suuliselt ja hiljem samal päeval ka kirjalikult vormistatud taotluse hageja nõude põhjendatuse tuvastamiseks vaheotsuse tegemiseks, samuti kostja menetluskulude nimekirja. 21.01.2015 kohus otsustas rahuldada vaheotsuse tegemise taotluse, kohus määras hagejale tähtaja taotluse kohta seisukoha esitamiseks ning määras vaheotsuse teatavakstegemise aja. 05.02.2015 esitas adv H. I. hageja G. K.’i esindajana kohtule seisukoha vaheotsuse tegemise taotluse ja kostja menetluskulude nimekirja suhtes. Kohtu nõudmisel kostja esitas 25.02.2015 täiendavad tõendid ja selgituse menetluskulude kohta, 26.02.2015 saabus kohtule hageja seisukoht kostja menetluskulu tõendite kohta. Kuna menetluskulude kohta esitatud vastuväidete tõttu nõudis lõpplahendi vormistamine plaanitust rohkem aega ning kohus ei pidanud selles asjas õigeks jätta TsMS § 174 lg 2 alusel menetluskulusid kindlaks määramata, teeb kohus lõpplahendi teatavaks 2 tööpäeva pooltele teatatust hiljem.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Hagiavalduse kohaselt 03.06.2010 sõlmisid nõude loovutaja ja kostja Pärnu notar M.M. poolt

2-11-20103 tõestatud kinnistu müügilepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse (notari ametitoimingute R.atu nr xxx), mille alusel võõrandas hageja kostjale xxxx maakonnas Xxxx vallas Xxxx alevikus asuva XXXXX kinnistu (registriosa nr xxxxxx). Lepingu punkti 2.1 kohaselt oli kinnistu müügihinnaks 102 500,00 (ükssada kaks tuha viissada) eurot. Lepingu punkti 2.3 kohaselt oli müügihind 102 500,00 eurot tasutud järgnevalt:

KOSTJA VASTUS

30.12.2011 kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja ja OÜ Xxxxxxxx, registrikood 11323769 vahel sõlmiti 03.06.2010.a kinnistu müügileping ning asjaõigusleping (edaspidi Leping). Lepingu punkti 1.1. kohaselt oli Lepingu esemeks Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu maakonna kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr xxxxxx kantud Xxxxx kinnistu, aadress xxxx xxx xx, Xxxx alevik, Xxxx vald, xxxxx maakond. Lepingu punkt 2.1. kohaselt leppisid pooled kokku müügihinnas, milleks oli 102 500 eurot. Lepingu punktis 2.3. kinnitasid pooled, et ostuhind 102 500 eurot on Müüjale (OÜ Xxxxxxxx) tasutud (seejuures 70 000 eurot Müüja pangakontole ning ülejäänud summa Müüjale sularahas) enne käesoleva lepingu sõlmimist. Müüja esindaja kinnitab eelnimetatud summa kätte saamist käesolevale lepingule alla kirjutades. Lepingu punkt 2.3. on käsitatav täitmise kviitungina VÕS § 95 järgi. Tegemist on dokumendiga, millega võlgnik saab tõendada oma kohustuse täitmist ja mis muudab tavalist tõendamiskohustust võlasuhtes. Sellise dokumendi väljaandmisel eeldatakse, et võlgnik on kohustuse täitnud, ning tõendamiskoormus selle tõendamiseks, et täitmist ei toimunud, läheb üle võlausaldajale. Kostjat Lepingu sõlmimisel esindanud isik on kinnitanud, et Lepingus toodud raha tasumise kohustuse enne Lepingu sõlmimist OÜ Xxxxxxxx ees täitnud. Kõik hageja poolt väidetud M. L..i ja R. F. T.kinnitused on aga paljasõnalised ning tõendamata ning seetõttu tuleb need jätta tähelepanuta. ei ole eluliselt usutav, et OÜ Xxxxxxxx, kes tegutses kinnisvara ettevõttena võõrandas kinnistu xxxxxxx Vabariigi kodanikule 102 500 euroga, andes üle kinnistu omandiõiguse ning kinnituse, et on kätte saanud ostuhinna, kuid tegelikkuses seda siiski ei saanud. Kostja on seisukohal, et hageja käitumine ei vasta tsiviilõiguses tunnustatud hea usu põhimõttele ning hageja soovib kostja arvel alusetult rikastuda. Kuivõrd kostja ei nõustu hageja poolt esitatud põhinõudega ei nõustu kostja ka hageja poolt esitatud viivisenõudega.

KOSTJA TAOTLUS VAHEOTSUSE TEGEMISEKS

20.01.2015 kostja esindaja esitas korraldaval kohtuistungil suuliselt ja hiljem samal päeval ka kirjalikult vormistatud taotluse hageja nõude põhjendatuse tuvastamiseks vaheotsuse tegemiseks. Pooltel on vaidlus rahalisenõude osas, mis tuleneb 03.06.2010.a sõlmitud notariaalsest müügi -ja asjaõiguslepingust. Asjas on uue kohtuniku määramise järgselt toimunud kaks eelistungit, kuid asja sisuliselt arutada ei ole õnnestunud. Kostja on tuginenud eelkõige vastuväitele, et eelviidatud

2-11-20103 notariaalses lepingus on antud kinnitus raha tasumise osas. Hageja sellega nõustunud ei ole. Hageja soovib tõendada oma seisukohta eelkõige tunnistajate ütlustega, kellest ükski kostja esindajale teadaolevalt ei viibi alaliselt Eesti Vabariigis. Samuti on hagejal võimalik tõendada oma väiteid lepingu sõlminud OÜ Xxxxxxxx R.atupidamisdokumentidega, kuid kostja on saanud aru, et ka see on raskendatud ning võib osutuda keeruliseks, kuna OÜ Xxxxxxxx on äriregistrist kustutatud. Seega on kostja arvates alused vaheotsuse tegemiseks olemas. Hageja nõude põhjendamatust põhjendab kostja järgnevalt. Hagile lisatud materjalide kohaselt on hageja saanud kostja vastu nõude läbi 24.04.2011 nõudeõiguse loovutamise OÜ Xxxxxxxx ja G. K. vahel. VÕS § 11 lg 3 sätestab, et kui leping tuleb sõlmida teatud vormis, tuleb selles vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta, samuti lepingust tulenevate nõuete loovutamise või kohustuste ülevõtmise kohta, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. 03.06.2010 sõlmitud lepingus puudub mis tahes viide nõudeõiguse loovutamisele ning pole sõlmitud ka muud täiendavat kokkulepet nõudeõiguse loovutamise osas. Seega tuleb lähtuda seadusest, mille kohaselt pidi nõudeõiguse loovutamine toimuma notariaalses vormis. Seda aga toimunud ei ole. TsÜS § 83 lg 1 sätestab, et tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega on 24.04.2011.a sõlmitud nõudeõiguse loovutamise leping Xxxxxxxx OÜ ja hageja vahel vormi järgimata jätmise tõttu tühine ning hageja ei ole saanud seetõttu ka nõuet kostja vastu. Sellest tulenevalt on hageja nõue kostja vastu ilmselgelt ka põhjendamatu ning kostja palub selles osas kohtul teha vaheotsus. Kostja lisas taotlusele juurde nimekirja menetluskuludest, mille palub hagejalt välja mõista.

HAGEJA VASTUS VAHEOTUSE TEGEMISE TAOTLUSELE

05.02.2015 saabus kohtule vandeadvokaadilt H. I.lt hageja G. K.i kirjalik seisukoht vaheotsuse tegemise taotluse osas ning kostja menetluskulude nimekirja osas, milles G. K. esitas vastuväited vaheotsuse tegemise otstarbekuse kohta, kuid ei andnud omapoolset arvamust kostja taotluses nõude põhjendamatuse kohta esitatud sisuliste vastuväidete kohta. Vaheotsuse tegemine ei ole hageja hinnangul otstarbekas ega põhjendatud. Hageja leiab, et kohus ei saa nõude põhjendatust hinnata vaheotsuses, kui tunnistajad on veel üle kuulamata ning pole teada, millist tõendusteavet tunnistajate ülekuulamise tulemusena saadakse. Vaheotsuse tegemine ei lihtsusta antud asjas kohtumenetlust, liiati olukorras, kus asja lahendamis seisukohalt olulised asjaolud saab tõendada tunnistajate ütlustega. Hageja on arvamusel, et käesoleval juhul ei anna vaheotsuse tegemine mingit lisandväärtust menetluse selgusele. Mõlemad pooled on esitanud tunnistajate ülekuulamise taotluse, tunnistajate ütlused võivad asja sisulisel lahendamise seisukohalt olulist mõju avaldada ning sellest tulenevalt on ebaotstarbekas kohtul teha vaheotsust olukorras, kus menetlus on jätkuvalt eelmenetluse staadiumis.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

2-11-20103 Kui kohus tuvastab, et hagejal on nõudeõigus, tuleb jätta kostja taotlus vaheotsuse tegemiseks rahuldamata.

2-11-20103

2-11-20103 - Põhjendatud ei ole kostja esindaja 09.04.2012 menetluskulu seoses Riigikohtu 09.04.2012 kohtumäärusega tutvumise osas. Professionaalsete õigusteadmistega advokaat ei vaja kohtumääruse lugemiseks tervelt ühte tundi. Juriidilise tekstiga tutvumine käimasolevas kohtumenetluses, mille asjaolusid advokaat teab, ei ole ajamahukas. Samuti ei ole kostja esindaja nimetatud kohtudokumendi baasil ühtegi teist dokumenti koostanud, mis oleks põhjendanud suuremat ajakulu. Mõistlik ajakulu viidatud määruse lugemiseks ei ole kindlasti mitte üle 0,3 tunni. - Viidates Riigikohtu lahendile 3-2-1-65-13, on hageja seisukohal, et ei ole põhjendatud hüvitada kostja esindaja ajakulu seoses transpordile kulunud ajaga 25.03.2014. Kuivõrd TsMS § 217 lg 6 kohaselt on esindaja käitumine ja teadmine võrdsustatud menetlusosalise käitumise ja teadmisega ning TsMS § 144 p 2 järgi ei ole menetluskuluks menetlusosalise sõidukulu, siis ei ole seda ka esindaja kohtuistungile sõitmise kulu. - põhjendatuks ei saa lugeda esindaja 20.01.2015 ajakulu 4,5 h summas 621 €. Spetsifikatsioon ei võimalda hinnata ajakulu tõepärasust, ei ole loogiline, et kohtuistungiks ettevalmistumisel on samasuguse ajakulu, mis asja materjalidega esmakordselt tutvumisel. - 29.11.2011 arvest nr 360t ei nähtu, et tegemist oleks selle tsiviilasja R.es osutatud õigusteenuse arvega, arve ei seondu kuidagi kostja 20.01.2015 esitatud menetluskulude nimekirjaga. Ei saa välistada, et kostjal on oma esindajaga mitmeid kliendilepinguid ja nende R.es osutatud õigusteenuste eest on väljastatud arveid. - kostja 25.02.2015 menetluskulude nimekiri e-kirjana ei vasta vormilt ega sisult TsMS § 176 lg 1 nõuetele, kostja ei ole sisustanud 25.02.2015 e-kirjas menetluskulusid, ei ole näidatud kulude koosseis.

2-11-20103 üksnes otsene sõidukulu, s.o transpordikulu, milleks on nt bussipileti või autokütuse maksumus. TsMS §-d 174 ja 175 ega § 144 p 1 ning korra § 1 ei võimalda aga mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. TsMS § 217 lg 6 kohaselt on esindaja käitumine ja teadmine võrdsustatud menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Kuivõrd TsMS § 144 p 2 järgi ei ole menetluskuluks menetlusosalise sõidu ajakulu, ei ole seda ka esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu. 20.01.2015 istung kestis 15 minutit. Arvestades, et sõit Tallinnast Pärnusse ühel suunal kestab minimaalselt 1 h 50 minutit, on kuluarvestuses esindaja arvestatud edasi-tagasi sõidu ajakulu kokku 3 tundi ja 40 minutit. Selles osas ei ole tegemist õigusabikuluga. Esindaja otsese sõidukulu hüvitamiseks kuludokumente ei ole kostja esitanud. Kostja lepingulise esindaja menetluskulude kindlaksmääramisel arvestatavaks ajakuluks seoses 25.03.2014 istungiga jääb seega 50 minutit. Arvestades istungi kestust (15 minutit) on istungiks ettevalmistamise ajakulu 35 minutit, mis on kohtu hinnangul mõistlik.

2-11-20103

/Allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.