Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

kasuks korteriomandiga seonduvate majandamiskulude ja kommunaalteenuste võlg perioodi oktoober 2012 - juuni 2014 tasumata arvete eest 591 eurot 10 senti, mis koosnes tasumata küttetasust 465 eurot 11 senti, veetasust 46 eurot 96 senti ning osaliselt tasumata kahe arve eest 2014 aprilli ja mai eest 79 eurot 3 senti. Hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista viivise põhinõudelt, lähtudes KÜS § 7 lg-s 4 kehtestatud viivisemäärast 0,07% päevas alates hagi esitamisest 3.06.2014 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palus jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kostjatele kuulub ühisomandina Tallinnas, E. Vilde tee 56-XXX 3-toaline korter üldpinnaga 62,9 m2 ja nad on hageja liikmed. Kostjad on jätnud osaliselt tasumata hageja osutatud majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest. Kostjate võlg hagejale on tekkinud alates 2012 novembrist, kui kostjad alustasid 2012 oktoobri ja järgnevate arvete tasumist vähendatud kujul. Kostjad vähendasid esitatud arveid põhjendusega, et nad ei ole kohustatud tasuma kütte eest, ühel korral kostjad keeldusid tasumast külma ja sooja vee eest. Kostjad märkisid arvete vähendatud tasumisel maksekorraldusele, milliseid kululiike on vähendatud. Kostjate keeldumine arvete tasumisest oli vastuolus põhikirjaga ja korteriühistu üldkoosoleku otsustega kinnitatud majanduskavades määratud maksete suurustega. Kostjate vastuväited

Tuvastatud oli, et hageja üldkoosolekutel 24.04.2009 arutati küttesüsteemi rekonstrueerimist ja 14.04.2010 arutati küttesüsteemi renoveerimise jätkamist. Kohus ei tuvastanud, et üldkoosolekutel oleks vastu võetud otsuseid küttesüsteemi rekonstrueerimise kohta. Vaidlus puudus, et kostjate korteris 2012 kevadel küttesüsteemi täieliku väljavahetuse käigus kahte püstikuosa ei asendatud ja radiaatoreid kahel püstikul ei ühendatud kuni 24.04.2014. Korteriomanike poolt koostatud aktiga 01/12 ei saanud lugeda tõendatuks, et kostjad oleksid ignoreerinud üldkoosoleku otsust küttesüsteemi renoveerimiseks, millist vastu ei võetud, võimaldamata juurdepääsu küttetorustike ja radiaatorite vahetamiseks oma korterile. Nimetatud aktist nähtus, et kostjatele ei õnnestunud isiklikult teatada küttesüsteemi renoveerimistöödest hageja soovitud ajavahemikul. Kostjad said keskküttesüsteemi osalisest lahti ühendamisest teada 2012 sügisel. Hageja põhistas veenvalt, et küttesüsteemi ei õnnestunud kostjate korteris vahetada, sest korteris olid lammutatud kahe lodža ja toa ning köögi vaheline projektikohane sein, mistõttu puudus võimalus paigaldada radiaatoreid selleks ettenähtud asukohale, kuid kostjad keeldusid radiaatorite paigaldusest küttepüstikute juurde kõrvalseinale, mille kohta on ka renoveerimist teostanud OÜ AGR akt 22.02.2014. Hageja juhatuse koosoleku protokollist 31.12.2013 nähtus, et kostja II nõustus 31.12.2013 organiseerima juurdepääsu korterisse keskküttesüsteemi ekspertiisiks tingimusel, et ta viibib isiklikult juures ja teatas enda ärasõidust 6.01.2014. Kostjate väide, et küttesüsteemi paigaldamise korraldamiseks volitas kostja II 6.01.2014 poega IO, ei ole kooskõlas teiste tõenditega, kust nähtus, et IO volitasid kostjad esindama end vaid juriidilistes toimingutes. Kuna hageja teostas töid, millistest osa teostati korteriomaniku korteris, oli mõistlik eeldada, et kostjad võimaldavad ühisele küttesüsteemile juurdepääsu. Kuna kostjad elavad välisriigis, korterit ise ei kasuta, kedagi ei ole volitanud korterisse pääsemiseks, ei olnud kostjate väited veenvad, et nende sooviks oli võimalikult kiiresti korteris lõpule viia küttesüsteemi renoveerimistööd. Asjaoluga, et kostja pole korteri soetamisest alates teinud korteris projektilisi muudatusi ja 2005 tegi hageja küttesüsteemi toimimise jaoks akti, ei saanud ümber lükata hageja väidet, et teostatavad tööd tuli teha projektikohaselt. Kostja esitatud avaldused 11.02.2014 Terviseametile ja Mustamäe Linnaosa Valitsusele, vastus Terviseametist, hagi koopia hageja vastu küttesüsteemi taastamise nõudega oktoobrist 2012, mida kohtus ei menetletud, kaaskiri määruse saatmisest tsiviilasjas nr 2-1250082 ei tõendanud, et kostjad lubasid korteris küttesüsteemi paigaldada vastavalt küttesüsteemi projektile ega lükanud ümber hageja väiteid, et küttesüsteemi osaline taastamata jätmine oli tingitud kostjate enda tegevusest. Kostjad ei nõustunud, et neile arvestatakse küttekulusid köetavale pinnale suurusega 66,9 m2. Kohus tuvastas, et 1.06.2006 korteriühistu üldkoosoleku otsuse p-s 6 kinnitati kord, kus kinniehitatud ja eluruumidega liidetud lodžade pindala, suurusega 4 m2 lodža kohta, on lülitatud köetava pinna koosseisu. Hageja põhikirja p-s 3.4 on sätestatud, et korteri kütteks kuluva soojusenergia kulu, arvestamise ja tasumise põhimõtted kehtestab üldkoosolek. Kuna kostjatele kuulub korter üldpinnaga 62,9 m2 ja korteri koosseisu kuuluvad lodžad, on hageja arvestus küttekulude arvestamiseks tulenevalt korteriühistu otsusest kooskõlas seadusega. Hageja tõendas, et kostjad pidid tasuma lodžade kütte eest täiendavalt 8 m2 eest. KOS § 13 lg 1 ja KÜS § 151 alusel ei saa kostjad vabaneda korteri küttekulude kandmise kohustusest põhjusel, et neid kulutusi nõutakse aja eest, kui kostjate korter oli osaliselt küttesüsteemist välja lülitatud. Puudus proportsionaalsest kulujaotusest küttekulude kandmisel kõrvalekaldumiseks kaasomanike kokkulepe või üldkoosoleku otsus. Kostjad ei tõendanud, et hageja oleks rikkunud kohustust tagada kostjatele keskküte, mistõttu oleks kostjatel õigus keelduda arvete tasumisest. Tuvastatud oli, et hageja arvestas kostjate korterile küttekulusid pinnalt 45,26, mitte arvestusliku 66,9 m2 (või 62,9+8=70,9 m2) eest. Ka oli tuvastatud, et hageja

pidas võimalikuks esitada küttearveid vähendatud suuruses 21,64 m2 võrra. Vähendamine toimus köögi 8,25 m2, elutoa 10,35 m2 ning köögi ja esiku kappide 3,04 m2 arvelt. Elutubades pindalaga 11,4 ja 19,2 m2 teostati renoveerimistöid varemalt ja paigaldati ka radiaatorid. Vannitoa, esiku, vaheruumi ja WC arvelt arvestati kostjale kütet 14,66 m2 osana, sest need on kaudselt köetavad ja vastavalt majandusministri määrusele nr 68, 24.12.2002 kuuluvad köetava pinna hulka. Seega põhistas hageja veenvalt, kuidas ta arvestas kostjatele tasumisele kuuluva kütte summad võttes arvesse, et korter oli osaliselt küttesüsteemist lahti ühendatud. Kostjatel ei ole hagejaga sõlmitud teistsugust kokkulepet küttekulude kandmisest kõrvalekaldumiseks, seetõttu ei hinnanud kohus kostjate arvestust, kuidas hageja oleks pidanud jaotama kostja korteri küttekulud võttes arvesse kütmata pindasid. Kostjad ei esitanud kohtule asjaolusid, mille alusel saaks tuvastada, et kostjatel oli õigus jätta tasumata neile arvestatud küttekulude eest. Vastavalt hageja põhikirja p-le 4.2.3 kuulub majandusaasta eelarve kinnitamine üldkoosoleku pädevusse ja hageja kulude arvestamise aluseks on iga-aastaselt kinnitatud majanduskava. Kulud 2012.a-ks kinnitati 20.03.2012 üldkoosoleku otsusega ja kulud 2013.a-ks 27.06.2013 üldkoosoleku otsusega. Hageja elamu korterite üldpind moodustab 9630,3 m2 ning korterite köetav üldpind koos kinniehitatud lodžadega moodustab 9828,16 m2. Ühistu 2012-2014 küttekulude koondist nähtus, et küttekulud jaotati korterite vahel arvestades kinniehitatud lodžasid. Hageja tõendas, kui palju ta oli AS Tallinna Küttele perioodil oktoober 2012 - mai 2014 kohustatud tasuma ja oli tasunud igakuise soojuse kulu eest, samuti näitas hageja, kuidas arvestati kostjate korterile küttetasu vastavalt 45,26 m2 ja 66,9 m2. Kütte osalise puudumise tõttu kostjate köögis ja toas teostas hageja kostjate korterile küttekulude arvestuse köetavale pinnale 45,26 m2 ning hageja tegi kostjatele jaanuaris 2013 arvest oktoobri-detsembri 2012 kütte osas ümberarvestuse samadel tingimustel, tagastades 101 eurot. Tuvastatud oli, et vaidlusalusel perioodil arvestati kostjale kütte eest arvete alusel tasumiseks 1094 eurot 51 senti, millest kostja tasus 629 eurot 40 senti, seega jätsid kostjad tasumata kütte eest 465 eurot 11 senti. Kostjad jätsid tasumata 2013 jaanuaris 10 m3 külma ja 6 m3 vee soojendamise eest 46 eurot 96 senti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma korteriühistu põhikirja p 3.4 järgi veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest. Vee ja kanalisatsiooni ning vee soojendamise kulud arvestatakse vastavalt korteris mõõtjate poolt mõõdetud vee kogustele. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnaks on Tallinnas kehtestatud 2 eurot 8 senti vee kuupmeetrilt ning vee soojendamise hind tuleneb Tallinna Kütte igakuulisest soojuse hinnast ja normatiivsest soojuse hulgast 1 m3 vee soojendamiseks. Pooled ei vaielnud külma vee ja vee soojendamise tasu hinna üle, kuid kostjad ei nõustunud neile arvestatud üldvee arvega 46 eurot 96 senti, sest nemad korteris sel ajal ei elanud ja vett ei tarbinud. Hageja leidis, et kostjate väide, et kostjad ei tarbinud vett, oli vastuolus kostjate esitatud veemõõtjate näitudega, mida hageja tõendas 2013 jaanuari arvega. Kohus ei nõustunud hagejaga, et 2013 jaanuari arve tõendas, et kostjad esitasid detsembris 2012 hagejale veemõõtjate 4 (soe vesi) ja 5 (külm vesi) lõppnäitudeks vastavalt 147 ja 137, kuid hinnates tõendeid kogumis, kus kostjad olid 2013 detsembris veemõõtjate 4 ja 5 lõppnäitude alusel vastavalt 148 ja 138 esitatud arve ja 2014 jaanuaris veemõõtjate 4 ja 5 lõppnäitude alusel vastavalt 149 ja 139 esitatud arve tasunud, oli mõistlik eeldada, et veemõõtjate näidud kronomeetriliselt kasvavad ja vett tarbiti. Kostjad ei vaielnud vastu, et 2012 detsembri veemõõtjate näidud olid vastavalt 141 ja 133 ja nende andmete alusel tarbitud vee eest tasuti. Usutav ei ole, et veemõõtjate näidud 148 ja 138 ning 149 ja 139 on õiged, kuid nendele eelnevate näitude 147 ja 137 eest ei pea maksma, sest selliseid andmeid hagejale ei esitatud. Juhul kui 2014 jaanuaris olid veemõõtjate näidud vastavalt 149 ja 139 (detsembris 2013 olid veel 148 ja 138), siis tuleb nende näitudeni tasuda ka tarbitud vee eest. Kostjad ei vaielnud vastu, et näidud 148 ja 138 2013 detsembris ja 149 ja 139 jaanuaris 2014 kostjate poolt esitati.

Seega põhistas hageja veenvalt, et kostjad tarbisid vett hageja näidatud suuruses. Kuna kostjad ei tasunud 2013 jaanuari arve alusel 46 eurot 96 senti vee eest, siis oli hageja nõue tõendatud. Pooled ei vaielnud, et kostjad jätsid osaliselt tasumata 2014 aprilli ja mai eest 79 eurot 3 senti. Lähtudes eeltoodust oli hageja nõue tõendatud ja kostjatelt tuli solidaarselt välja mõista hageja kasuks võlg perioodi oktoober 2012 - juuni 2014 tasumata küttekulu 465 eurot 11 senti, veekulu 46 eurot 96 senti ning 2014 aprilli ja mai arvete tasumata osa 79 eurot 3 senti eest, s.o kokku 591 eurot 10 senti. VÕS § 101 lg 1 p 6, TsMS § 367, KÜS § 7 lg 4 ja hageja põhikirja p 2.6.4 kohaselt tuli kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt 0,07% päevas alates hagi esitamisest 3.06.2014 kuni põhinõude täitmiseni. Apellatsioonkaebus

muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Apellatsioonkaebus põhineb samadel väidetel, mida kostjad esitasid maakohtu menetluses. Kostjad on endiselt seisukohal, et hageja nõuab neilt ebaõigesti kütte ja vee tarbimise eest tasu ja et neil puudub võlgnevus ühistu ees. Maakohus on otsuses käsitlenud kostjate seisukohti ning selgitanud vajaliku selguse ja põhjalikkusega hagi rahuldamist, milliste põhjendustega apellatsioonikohus nõustub. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et kostjad ei vabane KOS § 13 lg 1 ja KÜS § 151 lg 1 alusel korteri küttekulude kandmise kohustusest ainuüksi põhjusel, et neid kulutusi nõutakse aja eest, kui kostjate korter oli osaliselt küttesüsteemist välja lülitatud. Tõendamist leidis, et kostjate korteris ei õnnestunud radiaatoreid vahetada, sest puudus võimalus küttesüsteemi asenduse käigus paigaldada radiaatoreid selleks ettenähtud asukohale. Ekslik on apellandi väide, mille kohaselt ei olnud korteris tehtud muudatusi, mis takistasid küttekehade asendamist. Tõendamist leidis, et kostjate korteris olid lammutatud kahe lodža ja toa ning köögi vaheline projektikohane sein ja kostjad olid keeldunud radiaatorite paigaldusest küttepüstikute juurde kõrvalseinale. Nimetatud asjaolu kohta esitas hageja küttesüsteemi renoveerimist teostanud OÜ AGR 22.02.2014 akti. Nõustuda ei saa apellandiga, et tegemist on kehtetu tõendiga. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid põhjendavad asjaolud. Akt ja kirjavahetus (I kd, lk 61-63) on kirjalikud tõendid (TsMS § 272 lg 1), milliseid maakohus on TsMS § 232 lg 1 kohaselt koos teiste tõenditega kogumis hinnanud. Vaidlust ei olnud, et reaalselt saadi renoveerimistöid teostada alles aprillis 2014 ja et küttesüsteemi osaline taastamata jätmine oli tingitud kostjate enda tegevusest. Kaasomanike kokkulepet või korteriühistu üldkoosoleku otsust küttekulude kandmisel proportsionaalsest kulujaotusest kõrvalekaldumiseks ei olnud. Kostjatele küttekulu arvestamine toimus kooskõlas hageja 01.06.2006 üldkoosoleku otsuse p-s 6 kinnitatud korrale, mille kohaselt lülitati köetava pinna koosseisu kinniehitatud ja eluruumidega liidetud lodžade pindala suurusega 4 ruutmeetrit ühe lodža kohta. Nimetatu on kooskõlas hageja põhikirja p-ga 3.4, mille kohaselt oli korteri kütteks kuluva soojusenergia kulu, arvestamise ja tasumise põhimõtete kehtestamine hageja üldkoosoleku pädevuses. Samas on hageja kütte osalist puudumist kostjate korteris arvestanud. Hageja ei nõudnud kostjatelt kütte eest tasumist köetava pinna järgi, vaid vähendas nõuet köögi, ühe elutoa ja esiku kappide arvelt. Seega ei ole arutlustel lodža pinna arvestusel käesoleva vaidluse asjaolude arvestades tähendust, kuna hageja vähendas kostjate poolt tasumisele kuuluvaid küttekulusid köetava pinna 21,64 ruutmeetri võrra ja arvestas 45,26 ruutmeetrit köetavat pinda. Hageja on arvestanud, et kostjate korter oli osaliselt küttesüsteemist lahti ühendatud. Poolte teine vaidlusalune küsimus oli seotud veearvete tasumata jätmisega 46 euro 96 sendi ulatuses. Kostjate kohustus tasuda veearveid tulenes hageja põhikirja p-st 3.4, mille kohaselt kohustusid ühistu liikmed tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest. Arvestuse aluseks oli kostjate korteris mõõtjate poolt mõõdetud vee kogus. Maakohus on otsuses seda asjaolu kirjeldanud, tõendeid hinnanud ja kohtu arutluskäik

on selge ja ei vaja kordamist. Lisaks rahuldas kohus põhjendatult hageja nõude kostjate poolt 2014 aprillis ja mais tasumata jäetud majandamiskulude tasumata jäetud 79 eurot 03 sendi osas. Ringkonnakohus ei korda TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu otsuse põhjendusi viivise väljamõistmise osas ja nõustub täielikult esimese astme kohtuga ning otsus on kooskõlas seaduse ja hageja põhikirja p-ga 2.6.4.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.