Jätta XXX hagi XXXAS-i vastu lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes summas 892,05 eurot rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Välja mõista XXX XXXAS-i kasuks menetluskuludena 2167 eurot (ilma käibemaksuta).
3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb XXX tasuda XXXAS-ile käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-14-54915
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud selgitus otsuse edasikaebamise korra ja tähtaja kohta ei ole käsitletav tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loana otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võib seetõttu jätta esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata, kui maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või rikutud menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnatud tõendeid või rikkumised maakohtu otsuse tegemisel küll esinesid, kuid ei võinud oluliselt mõjutada lahendust asjas (TsMS § 637 lg 21). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.XXX(hageja) esitas 25.07.2014 Harju Maakohtule hagi XXXAS-i (kostja) vastu sideteenuslepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes summas 892,05 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 06.09.2012 liitumislepingu nr 1965989, mille kohaselt kasutas hageja kostja poolt pakutavat sideteenust paketi „Eripakett 15“ raames. Hageja paketti kuulus kokku viis telefoninumbrit (XXX-XXX), mida kasutasid hageja ja tema pereliikmed. ”Eripakett 15” tingimuste järgi oli hagejal õigus kasutada kõneteenust kalendrikuus kõigi telefoninumbrite peale kokku kuni 1200 kõneminutit tasuta, iga seda piirmäära ületava minuti korral kohustus hageja tasuma aga kõneminutitasu 0,0125 eurot. Kõnede maht üldiselt ei olnud piiratud ei kõnede arvuga ega mahuga, tasuta 1200 minutilise kõneaja piirmäära ületamisel kohustus hageja nende eest vastavalt hinnakirjale tasuma. 13.12.2012 piiras kostja hageja võimalust sideteenuselepinguga hõlmatud numbritelt välja helistada XXX numbritele ning Smart kõnekaardiga seotud numbritele. Sellest tulenevalt pöördus hageja kostja klienditeenindusse ning seal esitatud päringule vastati, et kõned on piiratud teenuse ebamõistliku kasutamise tõttu. Kliendi soovi kõnede piiramise lõpetamiseks ei rahuldatud ning täpsemaid selgitusi hagejale ei jagatud. 01.01.2013 piirang lõpetati. Hageja väidab, et tema tegevus ei häirinud sidevõrgu tööd ega teisi sideteenuse kasutajaid. Seega on kostja rikkunud XXXAS teenuste kasutamise üldtingimuste p 6.2.2. ning jätnud täitmata kohustuse osutada hagejale lepinguga ettenähtud teenust. Hageja leiab, et käesoleval juhul ei esine asjaolusid, mis vabandaks kostja lepingurikkumist. XXXAS tüüptingimuste p 9.3. on tühine tulenevalt VÕS § 106 lg-st 2 ja § 42 lg 3 p-st 1 ning nimetatud tüüptingimuste punkti tuleb koostoimes p-ga 9.2. mõista selliselt, et saamatajäänud tulu hüvitamist on hagejal õigus nõuda, kui kostja on põhjustanud sellise kahju tahtlikult või raske hooletusega. Kostja on tekitanud hagejale lepingu rikkumisega kahju. Hagejal puudus kostja tegevuse tõttu võimalus kasutada kõneteenust ning muuhulgas teostada ”Eripakett 15” hõlmatud telefoninumbritelt XXX ja XXX perioodil 13.12.2012-31.12.2012 kõnesid XXX võrku. Selle
2-14-54915 tulemusena tasus hageja põhjendamatult paketitasu kogu kalendrikuu eest ning kaotas võimaluse korrapärase helistamise käigus teenida sellega kaasnevaid boonuseid, mis oli kõnede tegemisega loomulikult kaasnevaks tagajärjeks. Piirangu kehtivusperioodi ajal 13.12.2012-31.12.2012 oli hagejal võimalik teenida liitumislepinguga hõlmatud numbritelt XXX võrku helistamisega boonuseid. XXX korraldas kampaania, mille kohaselt oli iga XXX tehtud kõne kõneminuti eest kõne tegijal (vastava numbri lepingujärgsel omanikul) võimalik teenida 0,05 eurot ehk 5 eurosenti ning mille eest oli hagejal ja muudel kampaanias osalevatel isikutel võimalik soetada XXX poest vara. Boonuse teenimiseks piisas vaid kõne tegemisest XXX võrgus olevale telefoninumbrile. Kuna kostja on lepingut rikkudes piiranud hageja kasutuses olnud telefoninumbritelt kõnede tegemise XXX võrku, siis ei olnud hagejal võimalik nimetatud boonuseid perioodil 13.12.2012-31.12.2012 teenida. Kui kostja ei oleks XXX võrku helistamise võimalust piiranud, siis hageja oleks saanud boonuseid teenida ning tema varasem kõnede tegemise statistika tõendab, et ta oleks selliseid kõnesid ka teinud (põhjuslik seos). Kostja poolt hagejale väljastatud teenusearve kohaselt (perioodi 01.12.2012-31.12.2012 arve nr 2005887251) on tuvastatav, kui palju on hageja kõnepaketist olevalt viielt telefoninumbrilt kõnesid XXX võrku tehtud perioodil 01.12.2012-12.12.2012, s.o alates kalendrikuu algusest kuni sideteenuse piiramiseni. Selle alusel on tuvastatav, mil määral hageja antud kalendrikuul tavapäraselt telefoninumbreid XXX võrku helistamiseks kasutas ning milline oli hageja poolt XXX võrku helistamise intensiivsus antud kalendrikuul. Kuna hageja kõneteenuse kasutamist piirati perioodil 13.12.2012-31.12.2012, siis tuleb kõnede mahtu, mida hageja oleks eelduslikult antud perioodil teinud, hinnata hageja perioodi 01.12.2012-12.12.2012 kasutusmahtude põhjal. Hageja seisukoht põhineb eeldusel, et hageja oleks kasutanud kõneteenust piirangu ajal samas mahus ja samadesse võrkudesse suunatuna, millises mahus ja võrkudes hageja seda teenust samal kuul varasemalt kasutas. Võrdlused eelnevate kalendrikuude arvestusperioodidega ei ole siinkohal asjakohased ega võrreldavad, kuna eelnevatel kuudel puudus hagejal võimalus helistamisega boonuseid teenida, mis kahtlematult ka mõjutas hageja käitumist kõnede tegemisel. Seega leiab hageja, et kui kostja ei oleks hageja sideteenust õigusvastaselt piiranud, oleks hagejal olnud võimalik „Eripakett 15“ alusel tema valduses oleva viie telefoninumbri kaudu saada teenuse tavapärase kasutamise eest tulu summas 892,05 eurot. Kostja rikkus hagejaga sõlmitud teenuslepingu p 6.2.2. teadlikult ja tahtlikult või vähemalt raskest hooletusest.
3.Kostja vastuväited on vastuolulised ja paralleelselt mittekohaldatavad. Kahju hüvitamise nõude tekkimise eeldused on täidetud. Kostja on rikkunud sideteenuse lepingut ning see pole õigustatav väidetavate hagejapoolsete rikkumistega. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et kostjal esines õiguspärane alus sideteenuse lepingu osaliseks täitmiseks tulenevalt sellest, et hageja häiris kostja sidevõrgu tööd ning hageja tegevus on vastuolus heade kommetega. Kostja ei ole tõendanud seda, et hageja on kuidagi kostja sidevõrgu tööd häirinud. Kostja väited hageja põhjustatud häiringute kohta on eluliselt ebausutavad. Hageja tegevus ei ole vastuolus heade kommetega. Hageja kasutas kõnede tegemisel talle lepingust tulenevat õigust selliselt kõnesid teha. Kõnede ülemine piir ei olnud kostja poolt kehtestatud ning hagejal oli õigus seega teha kõnesid piiramatult. Hagejal on õigus kasutada sideteenust kokkulepitud tingimustel omal äranägemisel. Sideteenuslepingu põhjal ei saa teha järeldust, et hageja selline tegevus oli keelatud. Hagejal on õigus planeerida oma elutegevust selliselt, et ta saab arvestada tema poolt teenuse kasutamisel teiste turul olemasolevate teenustega. Kui kostja ei ole mõelnud oma teenuse tingimusi kujundades läbi seda, millised võivad olla selle tagajärjed temale, siis on see ainult kostjale etteheidetav asjaolu ning hageja ei vastuta selle eest. Kostja
2-14-54915 vastutus tahtlikult tekitatud kahju eest ei ole välistatud. Hagejale on tekkinud kahju ning selle tekkimise alused ja suurus on tõendatud. Hageja selgitab, et ta on telefoninumbrile XXX helistades varasemalt boonuseid teeninud. Müügiarvest nr 417578 nähtuvalt on hageja tasunud sama telefoninumbriga seotud boonuskontole kogunenud boonuspunktidega/rahaga telefoni Nokia C2-01 ostmise eest summas 60 eurot. Seega on tõendatud, et hageja oli antud XXX kõnekaardi numbri lepingujärgne kasutaja ning sellest tulenevalt teenis antud numbrile tehtavate kõnede arvelt boonuseid. Tekkinud kahju on kaetud lepingu eesmärgiga. Hageja võis andmesideteenust kasutada omal äranägemisel endale sobivatel eesmärkidel. Lepinguga ei olnud välistatud hageja õigus kasutada telefoninumbrit ärilisel eesmärgil. Kostja oli tarbijate poolt sellisest boonuste teenimise võimalusest teadlik ning kostja piiras andmeside eesmärgiga vältida tarbijate poolt sellise tegevuse teostamist. Seega oli kostja lepingu täitmisel teadlik, et kõneteenuse piiramisega kaotavad kliendid võimaluse boonuseid teenida, mistõttu ei saanud olla kostja jaoks tegemist ettenähtamatu asjaoluga. Hageja arvates võib loogiliselt lugeda ka lepinguga hõlmatud kaitseala hulka sellise sideteenuse kasutusviisi, nagu hageja seda tegi. Hageja seisukohalt ei oleks hagi rahuldamine vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja käitus kostjaga sõlmitud lepingulises suhtes vastavalt lepinguga kokku lepitud piirides. Kostja on lubanud (ja selliselt ka oma kõnepaketti reklaaminud) piiramatul arvul kõnede tegemist ning hageja on sellisest kostja lubadusest oma lepinguliste õiguste teostamisel ka lähtunud. Kui kostja asub väitma, et hagejal on võimalik helistada piiramatult, kuid siiski võib ta seda teha ainult 1200 minuti ulatuses, siis on üheselt tegemist kostja poolt eksitava reklaamiga oma teenuse ulatuse osas, mis on keelatud tarbijakaitseseaduse § 123 lg 2 p 3 järgi kui eksitav kauplemisvõte. Seega on kostja käitunud hageja suhtes pahauskselt, meelitades teda sõlmima „piiramatu kasutusmahuga“ teenuselepingut ning hiljem asudes kasutust piirama. Sellises olukorras puudub põhjus järeldada, et hageja käitumine ei ole vastanud ühiskonnas väljakujunenud moraalistandarditele ning nende valguses oleks hageja subjektiivsete õiguste teostamine kuidagi ebaõiglane. Kostja on ise oma ala professionaalina loonud endale majanduslikult ebasoodsa olukorra, milles ei saa süüdistada hagejat. Hagejal puudus igasugune võimalus mõjutada seda, et kostjale selline olukord tekkis, et klientide poolt boonuste teenimine muutus kostjale kahjulikuks. Kostja oleks sellises olukorras saanud näiteks taotleda VÕS § 97 alusel andmesideteenuse lepingu muutmist ning selle üles öelda, kuid kostja seda teha ei soovinud. Selle asemel hakkas kostja lepingut rikkuma. Seega ei ole õige kostja väide, et tal puudusid antud olukorras muud mõistlikud ja kättesaadavad tegevusalternatiivid. Hageja ei nõustu kostja tasaarvestusavaldusega ja sellel põhineva vastuväitega ning palub kohtul see jätta rahuldamata. Esiteks ei selgu kostja protsessuaalsest tasaarvestusavaldusest, millisest õiguslikust alusest tuleneb kostja väidetav nõue hageja vastu. Selline õiguslik alus antud juhul puudub. Hagejal ei ole kohustust tasuda kostjale XXX sidumistasu, kuna selline kohustus ei tulene hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingust ega ka lepinguvälisest suhtest. Sidumistasu ei ole hageja kohustatud tasuma sõltumata sellest, millisel eesmärgil kostja kõnesid tegi. Vastavalt hageja ja kostja vahel sõlmitud andmesideteenuse lepingule oli hagejal õigus kasutada teenust piiramatult ning kostja poolt nõude esitamine hageja vastu lepingust tulenevate õiguste kasutamisel oleks üllatav ja põhjendamatu.
2-14-54915
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
4.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Sideteenust kasutatakse teiste inimestega suhtlemiseks, mitte sideettevõtjate arvel raha teenimiseks. Selliselt oli ka hagejaga sõlmitud liitumislepingu eesmärk võimaldada hagejal helistada teistele inimestele, saata neile lühisõnumeid ja kasutada muul sarnasel viisil kostja võrku signaalide edastamiseks. Sideteenusest tuleb eristada sisuteenust, mis seisneb sideettevõtja võrgu kasutamises erinevate sisuteenuste osutamiseks. Sisuteenuse osutamine ja saamine toimib eraldiseisvate numbriteenuse lepingute alusel, mille osutamiseks kasutatakse spetsiaalseid teenusnumbreid. Sisuteenuse kasutamiseks tulnuks hagejal kasutusele võtta eritariifiga number sideteenuse osutamiseks või eritariifita number masshelistamise teenuse osutamiseks. Seda hageja ei teinud. Hagiavaldusest nähtuvalt oli hageja eesmärgiks aga teenida sideteenuse lepingu alusel tulu, kusjuures kostjat hageja oma eesmärgist lepingu sõlmimisel ei teavitanud. Tulu teenimine pidi hagiavalduse kohaselt toimuma selliselt, et kostjaga sõlmitud lepingu alusel saadud kõneminuteid kasutatakse XXX võrgus boonuste teenimiseks. Tulu teenimise protsess oleks välja näinud järgmiselt: hageja tekitab kostja võrgus kunstliku kõneliikluse, tehes talle kuuluvatelt perepaketiga ühendatud telefoninumbritelt XXX võrku kõnesid, saades iga kõneminuti eest XXX -lt 5 eurosendi väärtuses boonuseid, mida hiljem XXX e-poes kasutada. Kogu hageja „tulu“ oleks kinni maksnud kostja, kuna kostjal lasus Konkurentsiameti otsuse kohaselt kohustus tasuda XXX -le igalt hageja tehtud kõneminutilt 6 eurosenti. Hageja oli nimetatud kohustusest teadlik. Järelikult tekitanuks hageja kostjale iga teenitud 5 eurosendi suuruse boonuse arvel teadlikult 6 eurosenti kahju. Lisaks koormab kirjeldatud protsess põhjendamatult kostja võrku. Niisiis seisneb väidetav saamata jäänud tulu sisuliselt võimaluse kaotamises rikastuda kostjale kahju tekitamise arvelt. Kuivõrd hageja koormas oma „äritegevusega“ kostja sidevõrku ning tekitas kostjale sellega ebamõistlikult kahju olles ainuüksi 12 päevaga kasutanud üle 1200 kõneminuti, piiras kostja osaliselt hageja kõneteenust perioodil 13.12-2012-31.12.2012. Kostja on seisukohal, et hageja nõue kahju hüvitamiseks ei ole põhjendatud. Hageja ei ole tõendanud, et talle oleks rikkumise tagajärjel tekkinud kahju, st et tal oli reaalselt õigus ja võimalus tulu saada. Samuti ei ole asjas täidetud ka muud kahju hüvitamise nõude eeldused. Saamata jäänud tulu ei ole hõlmatud väidetavalt rikutud lepingulise kohustuse kaitseeesmärgiga, kuna mobiilside lepingu täitmise eesmärgiks ei ole tulu teenimine teenuse saajatele, vaid mobiilteenuste kasutamine. Seega ei ole hageja väidetav kahju boonustest ilmajäämise näol hõlmatud sideteenuse lepingu kaitse-eesmärgiga. Samuti ei pidanud kostja tulenevalt pooltevahelise lepingu eesmärgist ette nägema, et sideteenuse osutamise piiramine toob hagejale kaasa saamata jäänud tulu boonuspunktidest ilmajäämise näol. Lisaks sellele, et käesolevas asjas ei ole täidetud kahju hüvitamise nõude rahuldamise kohustuslikud eeldused, on nõue vastuolus ka hea usu põhimõttega. Kahjunõude rahuldamine oleks kostja suhtes ebaõiglane. Kostja esitab menetlusliku vastuväite (avalduse) juhuks, kui kohus peaks hagi rahuldama. Hagiavalduse p 3.19 kohaselt on hageja perioodil 01.12.2012-12.12.2012 teinud kostja võrgust kõnesid 11 308 minuti ulatuses (9710 + 490 + 370 + 476 + 262). Kuivõrd arvele tekivad tarbimispõhised kirjed alates 1201 minutist, ei sisaldu hageja osutatud minutites 1200 tasuta kõneminutit, mis talle paketijärgselt kuus võimaldati. Kostja on pidanud tasuma mitte tavakasutamiseks nagu võiks eeldada, vaid tegelikult boonuse teenimiseks tehtud kõneminutitelt XXX -le sidumistasu arvestusega 0,0632 eurot/minut. Seega on kostja tasunud XXX -le lisaks ettenähtud 1200 minutilt tasutud sidumistasule nende kõneminutite pealt veel 714,66 eurot (0,0632 x 11 308). Enda õiguste kaitseks esitab kostja protsessuaalse
2-14-54915 tasaarvestuse vastuväite ja tasaarvestuse avalduse nimetatud rahalise nõude tasaarvestamiseks. Kostja tasaarvestab oma 714,66 euro suuruse nõude hageja saamata jäänud tulu nõudega.
5.Saamata jäänud tulu eest hüvitise saamiseks peab isik tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada. Hageja esitatud müügiarve nr 4175787 ei tõenda, et hagejal oli reaalselt õigus ja võimalus tulu saada. Arvelt ei nähtu, et hageja on tasunud telefoni Nokia C2-01 ostmise eest boonuspunktidega. Pigem selgub esitatud arvelt, et ühtegi boonuspunkti kliendi boonuskontolt maha ei lähe. Seega jääb kostjale arusaamatuks, mida hageja arve esitamisega püüab tõendada. Esitatud arve ei tõenda seda, et hageja on mobiiltelefoni Nokia C2-01 eest tasunud oma kontole kogunud boonuspunktide eest. Vastupidi, arvelt nähtub, et hageja tasus ise telefoni eest 60 eurot. Seejuures on telefoni Nokia C2-01 hind ca 60 eurot. XXX on juba 2011. a jaganud sedasama mobiiltelefoni Nokia C2-01 kampaania korras tasuta (kampaania raames „Tule üle, saad Nokia telefoni tasuta“) ja soodushinnaga 49 eurot. Kuna arve kohaselt tasus hageja ise selle telefoni eest 60 eurot, tekib küsimus, milles seisnes boonuspunktide näol väidetavalt saadud tulu. Kahju suurusega seonduvalt juhib kostja tähelepanu sellele, et hageja on boonuste kasutamise kohta esitanud ainult ühe arve. Seejuures oli hageja kõneminutite maht tema enda väitel perioodil 01.12.2012-12.12.2012 kokku 11 308 minutit. Boonuste summa sellelt mahult on 565,40 eurot (0,05 x 11 308) (kostja poolt ilmselt ekslikult märgitud 585 eurot). Arvelt ei nähtu, et hageja oleks boonuste eest midagi reaalselt saanud ega seda, mis kampaaniaga seoses või mis perioodi eest on kliendile nr XXX boonust arvestatud. Seega on võimalik, et boonuskontol olevad boonused ei ole tekkinud mitte kõnealuse Smart kampaania vaid mõne muu kampaania raames. Samuti ei nähtu arvelt, kas boonust on arvestatud kostja võrgust tehtud kõnede pealt või näiteks EMT võrgust saabunud kõnedelt. Arvelt ei selgu, milliselt numbrilt tehtud kõnede eest boonust arvestati. See aga tähendab, et boonused võisid koguneda ka mõne teise kostja kliendi numbrilt tehtud kõnede pealt. Eelnevale tuginedes leiab kostja, et hageja võimalus tulu teenida on endiselt täielikult tõendamata.
MENETLUSE KÄIK
6.Asja läbivaatamise käigus 06.02.2015 toimunud kohtuistungil jäi hageja esindaja senises menetluses esitatud väidete ja nõude juurde ning palus hagi rahuldada. Kostja esindaja vaidles hagile vastu, paludes jätta selle rahuldamata. Kohus teatas, et teeb kohtuotsuse avalikult teatavaks 27.02.2015 Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kantseleis ja e-toimikus.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
8.Hageja poolt esitatud nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 115 lg 1 alusel. Vastava nõudenormi kohaselt saab kuuluda kahju hüvitamisele juhul, kui hageja ja kostja vahel oli võlasuhe, millest tulenes kostja kohustus hageja suhtes, mida kostja on rikkunud. Hagejale peab olema tekkinud kahju (saamata jäänud tulu), mis VÕS § 128 lg 4 kohaselt on eelkõige kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Samuti peab kahju olema hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, välja arvatud kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3). Kahju kuulub hüvitamisele üksnes juhul, kui kohustuse rikkumise ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos VÕS § 127
2-14-54915 lg 4 tähenduses. Nõude rahuldamine sõltub samuti sellest, kas esineb kostja vastutus VÕS § 103 mõttes.
9.Pooltel puudub vaidlus selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid 06.09.2012 liitumislepingu nr 1965989, mille kohaselt kasutas hageja kostja poolt pakutavat sideteenust paketi „Eripakett 15“ raames ning sellesse paketti kuulus kokku viis telefoninumbrit (XXX-XXX). Nimetatud liitumislepingu lisatingimustest nähtuvalt on poolte õigused ja kohustused kindlaks määratud XXXAS teenuste kasutamise üldtingimustega, XXXAS interneti teenuste kasutamise tingimustega ja hinnakirjaga, mis on liitumislepingu lisadeks ning mida pooled liitumislepingut alla kirjutades kohustuvad täitma. Samuti puudub vaidlus selles, et perioodil 13.12.2012-31.12.2012 piiras kostja hageja teenuse kasutamist osaliselt, s.o XXX võrku tehtavate masskõnede osas.
10.Hageja väidete kohaselt on kostja rikkunud XXXAS teenuste kasutamise üldtingimuste p 6.2.2., kuivõrd kostja jättis täitmata kohustuse osutada hagejale lepinguga ettenähtud teenust ning tekitas sellega hagejale kahju saamata jäänud tulu näol. Kostja väidetel ei ole ta oma lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, ta piiras hageja teenuse kasutamist üksnes osaliselt ja tingituna asjaolust, et hageja ei kasutanud teenust eesmärgipäraselt ning häiris teenuse kasutamisega kostja sidevõrgu tööd. Seega on pooltel õiguslik vaidlus küsimustes, kas kostja on oma lepingulisi kohustusi hageja ees rikkunud (VÕS § 100) ning kas võimaliku kohustuse rikkumise ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Seejuures vaidlevad pooled kõigi kahju hüvitamise eelduste täitmise üle.
11.VÕS § 100 kohaselt loetakse võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumiseks kohustuse täitmata jätmist või mittekohast täitmist, sealhulgas täitmisega viivitamist. Poolte vahel sõlmitud lepingu esemeks on mobiiltelefoni sideteenuse osutamine (müük) telekommunikatsioonivõrgu kaudu, mistõttu tuleb lepingule vastavalt VÕS § 208 lg-le 3 kohaldada asja müügi kohta seaduses sätestatut, niivõrd kui seadusest ei tulene teisiti või see ei ole vastuolus müüdava teenuse olemusega. VÕS § 208 lg 3 järgi piirduvad müüja kohustused üksnes ostjale vastava hüve või selle kasutusvõimaluse faktilise loomisega. Samuti tuleneb XXXAS teenuste kasutamise üldtingimuste p-st 6.2.2., et kostja on kohustatud osutama või vahendama hagejale teenuseid kooskõlas liitumislepingu tingimustega ning lähtudes hinnakirjas fikseeritud tasumääradest. Teenuse osutamise piiramise kord on fikseeritud XXXAS teenuste kasutamise üldtingimuste 4. punktis ning kliendi (hageja) õigused ja kohustused 5. punktis.
12.Kohtu hinnangul ei saa hageja nõuet kahju hüvitamiseks rahuldada juba seetõttu, et hageja ei ole tõendanud väidetava kahju tekkimist (ning ka kahju suurust). Hagis välja toodud asjaolu, et hagejal oli võimalik piirangu kehtivusperioodi ajal (13.12.2012-31.12.2012) teenida liitumislepinguga hõlmatud numbritelt XXX võrku helistamisega boonuseid (tulu) XXX poolt korraldatud kampaania raames, on tõendamata. Hagiavaldusest (p-st 3.19) ja selle lisana esitatud arvest nr 2005887251 (tl 32-34) nähtub küll hagejale kuuluvatelt mobiiltelefoni numbritelt helistamine XXX võrku (perioodil 01.12.2012-12.12.2012). Samas ei ole hageja esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta viidatud (mass)kõnede eest (hageja arvestuse kohaselt 11 308 minutit kõnesid) üldse boonuseid sai ja kui palju. Samuti ei ole hageja tõendanud, et temale kuuluvatelt viielt mobiiltelefoni numbrilt helistati üksnes hagejale kuuluvale XXX mobiiltelefoni numbrile (XXX ). Seega ei ole välistatud, et kõned tehti mõnele teisele isikule kuuluvale XXX numbrile. Sellist kahtlust toetab hageja poolt istungil antud kinnitus, et kõik viis numbrit paketis olid küll tema nimel, kuid neid kasutasid ka tema pereliikmed (vt tl 152). Kohus on nimetatud asjaoludele pööranud hageja tähelepanu ja
2-14-54915 küsinud tõendeid 06.02.2015 toimunud kohtuistungil, kuid tõendeid hagejal esitada ei olnud (vt tl 153).
13.Hageja väitel oli kõneminutite maht XXX võrku perioodil 01.12.2012-12.12.2012 kokku 11 308 minutit. Sellelt mahult boonuste summa oleks 565,40 eurot (s.o 0,05 x 11 308). Hageja on esitanud kohtule varasemalt boonuste teenimise tõendamiseks müügiarve nr 4175787 (tl 134). Kohtu hinnangul ei tõenda nimetatud arve hageja väiteid varasemalt teenitud boonuste kohta ega ka seda, et hagejal oli võimalus tulu saada. Arvelt nähtuvalt on kliendi boonuskonto summaks 0 ja arusaadav ei ole, et hageja oleks telefoni Nokia C2-01 eest tasunud olemasolevate boonuspunktidega. Lisaks on kostja oma täiendavas seisukohas välja toonud, et XXX on juba 2011. a jaganud sedasama mobiiltelefoni Nokia C2-01 kampaania korras täiesti tasuta (kampaania raames „Tule üle, saad Nokia telefoni tasuta“) ja soodushinnaga 49 eurot. Seega ei ole esitatud arvelt üheselt võimalik aru saada, kas ja mis kampaaniaga seoses või mis perioodi eest on hagejale (kliendile nr XXX ) boonuseid arvestatud.
14.Seonduvalt XXXAS teenuste kasutamise üldtingimuste p 6.2.2. väidetava rikkumisega kostja poolt märgib kohus järgmist. Iseenesest puudub vaidlus selles, et perioodil 13.12-201231.12.2012 piiras kostja hageja teenuse kasutamist osaliselt. Kostja väidetel oli tema tegevus tingitud asjaolust, et hageja ei kasutanud teenust eesmärgipäraselt ning häiris teenuse kasutamisega kostja sidevõrgu tööd. XXXAS teenuste kasutamise üldtingimuste p 5.2.1. kohaselt on hageja kohustatud täitma liitumislepingut, selle lisasid ning kehtivate õigusaktide nõudeid ning p 5.2.16. järgi on hageja kohustatud mitte kastutama teenust tegevuseks, mis on vastuolus Eesti Vabariigi õigusaktidega või heade kommetega. Vastavalt üldtingimuste p-le 1.3.9. hõlmas liitumisleping poolte vahel sõlmitud lepingut koos üldtingimuste, hinnakirja, konkreetsete teenuste kasutusjuhendite ka kasutamise tingimuste ning võimalike liitumislepingu lisadega. Hagiavaldusest nähtuvalt oli hageja eesmärgiks teenida sideteenuse lepingu alusel tulu. Vaidlus puudub, et hageja ei teavitanud lepingu sõlmimisel kostjat oma sellisest eesmärgist. Tulu (väidetavaks) teenimiseks tekitas hageja kostja võrgus kunstliku kõneliikluse, tehes talle kuuluvatelt perepaketiga ühendatud telefoninumbritelt XXX võrku kõnesid samuti väidetavalt talle kuuluvale XXX telefoninumbrile, et saada iga kõneminuti eest XXX -lt 5 eurosendi väärtuses boonuseid. Kogu sellise tulu oleks kinni maksnud kostja, kuna temal lasus Konkurentsiameti 22.05.2012 otsuse nr 8.3-1/12-001 järgi kohustus tasuda XXX -le igalt hageja tehtud kõneminutilt 6 eurosenti (vt tl 110-111). Hageja oli nimetatud kohustusest teadlik (vt hagiavalduse lisa 6 ja tl 30-31). Elisa kõnepakettide tingimustest nähtuvalt kehtib Elisa võrgust välja helistamisel mõistliku kasutamise põhimõte (vt tl 51, samuti tl 37). Seejuures eeldab Elisa klientide poolt paketi mõistlikku kasutamist, mille kohaselt klient kasutab temale väljastatud SIM-kaarti eesmärgipäraselt üksnes Elisa poolt pakutavate sideteenuste tavapärases mahus tarbimiseks, ei sega teisi sideteenusete kasutajaid ega tekita häireid Elisa võrgus. Paketi kasutamine on mõistlik ja eesmärgipärane üksnes juhul, kui seda kasutatakse isiklikul otstarbel suhtlemise eesmärgil samaaegselt kahe inimese vahelise dialoogi pidamiseks. Kõik muud kasutusviisid (sh, kuid mitte ainult alljärgnevad näited) on käesolevate tingimuste kohaselt paketi ebamõistlik kasutamine ja käsitletav liitumislepingu olulise rikkumisena, mis annab Elisale muuhulgas õiguse muuta kliendile sideteenuste osutamise tingimusi (sh kehtestada täiendavaid tasusid), piirata sideteenuste osutamist ja/või öelda kliendiga sõlmitud liitumisleping üles. Elisal on õigus Elisa võrku ja kõnekanaleid koormavaid ülipikki kõnesid katkestada ja/või muuta paketi tingimusi ja kehtestada võimalikke piiranguid üldiselt või iga
2-14-54915 konkreetse kliendi suhtes eraldi, kes on paketti ebamõistlikult kasutanud. Kuivõrd antud pakett on mõeldud eraisikutest klientidele, siis lisaks eeltoodule käsitletakse paketi ebamõistliku kasutamisena paketi kommertskasutust ja mis tahes viisil raha teenimise eesmärgil kasutamist ülipikkade või korduvate kõnede tegemine sisevõrkude vahelistelt kõnede lõpetamise tasudega manipuleerimiseks vms ning SIM-kaardi kasutamist või ühendamist seadmetega, mis ei ole mõeldud vahetu häälkõne teostamiseks või mida kasutatakse mehaaniliselt/automaatselt SMS-de saatmiseks ja/või kõnede teostamiseks. Elisa võrgust väljahelistamisel kehtib mõistliku kasutuse piir 1000 minutit kalendrikuus.
15.Ülaltoodust tulenevalt ei ole hageja kohtu arvates kasutanud teenust eesmärgipäraselt (kooskõlas hea usu põhimõttega) ning hageja teenuse kasutamise osaline piiramine oli õigustatud XXXAS teenuste kasutamise üldtingimuste p 4.7.8. alusel. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hagejal puudus õigus nõuda sideteenuse lepingu täitmist hea usu põhimõtte eiramise tõttu, kuna hageja ei kasutanud teenust mitte suhtlemiseks, milleks teenus ette on nähtud, vaid tulu teenimise eesmärgil. Hagejale tulu teenimine ei ole aga kooskõlas sideteenuse lepingu olemusega ega vasta lepingu eesmärgile.
16.Kostja väitel häiris hageja oma tegevusega ka Elisa sidevõrgu tööd, mis on XXXAS teenuste kasutamise üldtingimuste p 4.9. kohaselt aluseks teenuse koheseks piiramiseks. Seega ei rikkunud kostja hagejale osutatavaid teenuseid osaliselt piirates XXXAS teenuste kasutamise üldtingimuste p 6.2.2. Kostja kõneteenust piirati üksnes XXX võrku tehtavate masskõnede osas. Hageja korduv viide, et kostja peab tõendama sellist asjaolu, et just hageja tegevus häiris sidevõrgu tööd või teisi sideteenuse kasutajaid, on iseenesest õige, kuid hagi esitamise aega arvestades võimatu. Kostja on juba 14.02.2014 Tarbijakaitseametile esitatud selgitustes märkinud, et sideteenuse piiramise aluseks olnud Elisa võrguandmebaasi väljavõtteid ei ole võimalik enam kontrollida ega esitada, kuna 2012. a detsembri osas on tugijaamade ja kärgede liiklusandmed sh aset leidnud ülekoormusi kajastavad võrguandmed juba kustunud (vt tl 46). Elektroonilise side seaduse (ESS) § 1111 lg-te 2 ja 4 alusel kustutatakse mobiiltelefoniteenuse osutamise käigus tekkinud andmed (sh tugijaama ja kärge läbiva liikluse andmed) ühe aasta möödumisel side toimumise ajast. Eelneva tõttu on kostja samas Tarbijakaitseametile esitatud seisukohas selgitanud, et tugijaama piirkonnas tekivad klientidel probleemid kõne kvaliteediga siis, kui tugijaamas toimub järsk koormuse tõus, seda näitavad tugijaama sektorite koormusandmestikud. GSM tugijaama saatjal tekib klientide jaoks ülekoormus alates 6-7 Erlangist ja sel ajal saavad osad kliendid kõnet alustades võrku kinnioleku teavituse, kõnede tegemine ei õnnestu, kõned hakkavad katkema jne. Kui võrgu keskusesse saabub häireteade mingi tugijaama all aset leidva lokaalse ülekoormuse kohta, rakendatakse kõneliikluse toimepidevuse tagamiseks lokaalset ülekoormust põhjustavate kõnede blokeerimist või piiramist. Kostja kõnesolevat väidet toetab ka hageja poolt kostjale saadetud nõudekirjas märgitu, et hagejale tuli veateade: „Mobiiltelefon asub ülekoormatud ala piirkonnas, palun proovige mõne momendi pärast uuesti“ ning Elisa infotelefonis öeldi, et tegemist on tehnilise rikkega ja selle kõrvaldamisega tegeletakse (vt tl 30). ESS § 98 lg 1 p 3 ja XXXAS teenuste kasutamise üldtingimuste p 4.7.7. alusel võib kostja piirata kliendile (hagejale) sideteenuste osutamist, kui klient häirib terminalseadme kasutamisega kostja sidevõrgu tööd või teisi sideteenuste kasutajaid. Nimetatud üldtingimuste p 4.9. järgi võib kostja p-s 4.7.7. sätestatud juhul piirata teenuse osutamist koheselt. Hageja on oma 18.12.2012 nõudekirjas märkinud, et ta käis Elisa esinduses 11.12.2012 (vt tl 30). Kuivõrd helistamine piirati alles 13.12.2012, on võimalik, et Elisa esinduses teavitati hagejat ja selgitati talle piiramise asjaolusid. Vastavad teavitamise andmed on ESS § 106 lg 2 tuleneva kohustuse täitmise raames kostja poolt kustutatud.
2-14-54915
Seoses hageja väitega, et tema poolt kostja andmevõrgu häirimine (mass)kõnede tegemisel XXX võrku ei ole eluliselt usutav, märgib kohus, et kostja on selgitanud, et mitmed kostja kliendid tegid sel ajal, kui XXX pakkus kuni 31.12.2012 oma klientidele võimalust saada iga Elisast vastuvõetud kõneminuti eest boonust, massiliselt XXX suunal ülipikki kõnesid, tekitasid läbi massiliste samaaegsete konverentsikõnede kunstlikult XXX suunal liiklust jne. Selle tulemuseks olid kostja võrgukeskusesse laekuma hakanud teated võrgu osalise ülekoormuse kohta, mis hakkas mõjutama ka tavapärases mahus sideteenuseid tarbivaid kliente nii, et nad ei saanud enam osade tugijaamade või kärgede piirkonnas kõnesid teha (kõnekanalid olid hõivatud) või nende kõned hakkasid katkema.
17.Isegi kui kostja oleks XXXAS teenuste kasutamise üldtingimuste p 6.2.2. rikkunud, ei vastutaks ta kohtu hinnangul hagejale tekitatud väidetava kahju eest hea usu põhimõttest lähtuvalt (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 ja VÕS § 6). Saamata jäänud tulu hüvitamise instituudi eesmärk ei ole hageja rikastumise võimaldamine olukorras, kus hageja kasutab vastuolus hea usu põhimõttega ära lepingust, Konkurentsiameti otsusest ja kolmandate isikute tegevusest tekkinud võimalust kostja arvel tulu teenida.
18.Lisaks märgib kohus, et selline saamata jäänud tulu ei ole hõlmatud ka väidetavalt rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga. Poolte vahel on sõlmitud mobiilside teenuse leping, mille eesmärgiks on mobiilteenuse kasutamine, mitte tulu teenimine teenuse saajatele. VÕS § 127 lg 2 kohaselt ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Samuti ei saanud kostjale olla ettenähtav, et teenuse osutamise piiramine toob hagejale kaasa saamata jäänud tulu boonuspunktidest ilmajäämise näol. VÕS § 127 lg 3 järgi peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu.
19.Lähtudes eeltoodust jätab kohus hagi rahuldamata ning seetõttu puudub vajadus käsitleda otsuses kostja tasaarvestusavaldust ja selle kohta esitatud vastuväiteid. Samal põhjusel ei analüüsi kohus otsuses ka hageja väidet XXXAS teenuste kasutamise üldtingimuste p 9.3. tühisuse kohta.
20.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta asjas hageja kanda.
21.Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
22.Kostja on kohtule 06.02.2015 ja 11.02.2015 esitanud taotlused menetluskulude väljamõistmiseks, mis on esitatud koos õigusabikulude nimekirjade ja arvetega. Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskulud kokku summas 4078,40 eurot (ilma käibemaksuta) ning viivise hüvitamisele kuuluvalt menetluskulu summalt alates menetluskulude suurust
2-14-54915 kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teisest lausest tulenevas määras. Kostja ei nõua menetluskuludelt käibemaksu hüvitamist ja menetluskulude summa on esitatud ilma käibemaksuta. Kostja kinnitab, et ta on käibemaksukohustuslane. Samuti kinnitab kostja, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga.
23.Hageja esitas 10.02.2015 ja 18.02.2015 vastuväited kostja menetluskulude nimekirjadele. Hageja leiab, et kostja menetluskulude suurus ei ole põhjendatud. Hageja arvates ei ole kostja menetluskulud, mis puudutavad hagiavaldusele vastuse koostamist kuupäevadel 26.08.2014 kuni 29.08.2014 ajakuluga kokku 14,2 h ulatuses põhjendatud, vajalik ega mõistlik. Mõistlik ajakulu on hagiavaldusele vastamiseks käesolevas vaidluses maksimaalselt 7 h. Samuti ei ole hageja arvates kostja menetluskulud, mis puudutavad seisukoha koostamist hageja 11.09.2014 seisukohale kuupäevadel 16.09.2014 kuni 24.09.2014 ajakuluga kokku 2,5 h mõistlik ega põhjendatud. Lühike seisukoht ei sisalda endas juriidilist argumentatsiooni vaid on tegemist pelgalt vastuväitega hageja tõendile. Mõistlik aeg konkreetse vastuse koostamisel on 1 h. Hageja peab kostja esindaja tunnihinda ebamõistlikult kõrgeks arvestades asjaoluga, et kostja esindajaks on olnud vandeadvokaadi vanemabi. Hageja esindajaks on vandeadvokaat ning käesoleva asja puhul on esindaja tunnihind 92,04 eurot (koos käibemaksuga), mida hageja peab mõistlikuks arvestades, et tegemist ei ole keeruka ja mahuka tsiviilasjaga. Hageja peab maksimaalseks tunnihinna suuruseks kostja esindaja puhul 100 eurot. Kuivõrd tegemist ei ole õiguslikult keeruka ja mahuka vaidlusega, siis peab hageja maksimaalseks mõistlikuks ajaks 4 h istungiks ettevalmistamiseks.
24.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtule esitatud õigusabikulude nimekirjast ja arvetest nähtub, et tsiviilasja menetluse käigus on kostjale osutatud õigustoiminguid kokku 29,40 h ulatuses, tunnihinnaga 131,53 eurot (ilma käibemaksuta) ja 162,54 eurot (ilma käibemaksuta). Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt, millele saab ka maakohus tugineda, on menetluskulude väljamõistmisel ja vajalike ning põhjendatud menetluskulude suuruse hindamisel oluliseks peetud järgmisi kriteeriume: avalduse koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukus; avalduse koostamise keerukus ja aeganõudvus; kohtumenetluse ajaline kestus; tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude erakordselt suur maht; istungite arv; kui palju korratakse varasemaid seisukohti; jõupingutused tõendamisel; kirjalik või suuline menetlus; vaidluse olemus (vt nt Riigikohtu määrus haldusasjas nr 3-3-1-26-13, p 14, otsus haldusasjas nr 3-3-1-53-11, p 31; otsus haldusasjas nr 3-3-1-20-11, p 18; otsus haldusasjas nr 3-3-1-17-11, p 18; otsus haldusasjas nr 3-3-1-36-10, p 34). Samuti on Riigikohtu tsiviilkolleegium asjas nr 3-2-1-143-11 (p 14) rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega.
25.Kohtu hinnangul ei ole antud juhul tegemist tavapärasest keerulisema menetlusega. Menetluse käigus toimus üks kohtuistung. Kohtuasja materjalide kogus ei ole suur (1 köide) ning vaidlus ei ole kestnud kaua.
26.Kohus on seisukohal, et esindaja toimingud olid kostja esindamiseks vajalikud ja toimingute ajakulu vastab tsiviilasja sisule ja mahule ning on põhjendatud alljärgnevalt.
2-14-54915
26.1.Arve nr 2425/14EE – 9,40 h seoses ajavahemikus 22.08.2014-29.08.2014 tehtud toimingutega, millest 1,40 h moodustab hagiavalduse analüüs ja kohtumine XXX ning 8 h vastuse koostamine hagiavaldusele (sh selle täiendamine, viimistlemine, digitaalallkirjastamine, edastamine kohtule ja vastaspoolele, samuti vastuse koostamisel osalemine). Kohtu hinnangul on hagiavaldusele vastuse koostamiseks kulunud aeg (18 h) selgelt ülepaisutatud. Kohtu hinnangul võiks menetlusdokumendi 1-lehekülje koostamisele professionaalsel esindajal kuluda aega 30 minutit kuni 1 h. Kostja 29.08.2014 vastus on koostatud 8-lehel, mida kohus arvestab põhjendatud ajakulu hindamisel.
26.2.Arve nr 2582/14EE – 2 h seoses ajavahemikus 16.09.2014-24.09.2014 tehtud toimingutega, millest 1 h moodustab hageja seisukoha analüüs ja e-kiri kliendile ning 1 h seisukoha koostamine hageja 11.09.2014 seisukohtade osas (sh täiendamine, digitaalallkirjastamine ja edastamine kohtule). Seisukoha koostamise ajakulu osas arvestab kohus mh selle sisulist mahtu (1 lehekülg).
26.3.Arve nr 0236/15EE – 5 h seoses ajavahemikus 05.02.2015-06.02.2015 tehtud toimingutega, millest 4 h moodustab toimikus olevate materjalide analüüs ja kohtuistungiks valmistumine ning 1 h istungil osalemine. Ülejäänud kulu kohtuistungiks valmistumiseks on ülepaisutatud ning 05.02.2015 kajastatud toiming (menetluskulude taotluse koostamine) ei ole põhjendatud. Riigikohus on oma 11.11.2014 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14 (p-s 12) leidnud, et põhjendamatu on panna menetlusosalisele kohustust hüvitada teisele poolele menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ja menetluskulude nimekirja koostamise eest kantud menetluskulusid. Riigikohtu hinnangul ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes.
27.Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 13.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Riigikohtu tsiviilkolleegium on senises praktikas pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu 01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; 02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13; 09.12.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13). 14.10.2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13 tehtud määruses luges Riigikohus tavapäraseks tunnitasu 147,49 eurot (käibemaksuga) ning 11.02.2015 tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 tehtud määruses mõistlikuks ja põhjendatuks tunnitasu 153 eurot ilma käibemaksuta. Kostja poolt 06.02.2015 esitatud õigusabikulude nimekirjast ja arvetest nähtuvalt on esindaja tunnitasu suuruseks 131,53 eurot (ilma käibemaksuta) ning 11.02.2015 esitatud õigusabikulude nimekirjast ja arvest nähtuvalt 162,54 eurot (ilma käibemaksuta). Isikutel on omavahel õigus kokku leppida ja tasuda õigusabi eest vabalt valitud tunnitasu määrade alusel, kuid arvestades mh menetluskulude ettenähtavuse printsiipi, ei tähenda kokkuleppevabaduse austamine ja kasutamine, et teised menetlusosalised peaksid hüvitama õigusabikulusid turu keskmist ületavate tunnitasu määrade alusel (seda enam, et teistel menetlusosalistel puudub võimalus vastaspoole õigusabi tunnitasu määrasid mõjutada). Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et kostja esindajaks on olnud vandeadvokaadi vanemabi, peab kohus mõistlikuks ja põhjendatuks tunnitasu 131,53 eurot (ilma käibemaksuta).
2-14-54915
28.Kohus selgitab, et menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel tuleb TsMS § 175 lg-ga 1 kooskõlas hinnata, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht on mõistlikud ja põhjendatud eraldiseisvalt, mitte võrrelduna samas asjas hageja esindaja kulude või töömahuga (vt nt Riigikohtu 18.05.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 17).
29.Lähtudes eelnevast ja vastavalt esitatud arvetele on kostja esindaja põhjendatud õigusabikulude rahaliseks suuruseks 2157,10 eurot (s.o 16,40 h x 131,53 eurot) (ilma käibemaksuta). Esindaja õigusabikuludele lisandub sõidukulu seoses menetlusega summas 9,90 eurot (ilma käibemaksuta), mida kohus peab samuti vajalikuks ja mõistlikuks. Kostja ei taotle õigusabikulude väljamõistmist koos käibemaksuga.
30.Kokkuvõttes mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskuludena õigusabikulud (sh sõidukulu) summas 2167 eurot (ilma käibemaksuta).
31.Menetluskulude kindlaksmääramise avalduses soovis kostja ka hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmist. TsMS § 177 lg 4 järgi peab hageja kostjale maksma käesoleva kohtuotsusega väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses viivist alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse täitmiseni.
32.TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.