2-14-62651
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Pille Aver
Määruse tegemise aeg ja koht
25. veebruar 2015, Narva kohtumaja
Kohtuasja number
2-14-62651
Kohtuasi
S S hagi V F vastu kahju hüvitamise nõudes
Menetlustoiming
Menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja:
S S (ik XXX)
Kostja:
V F (sünd XXX)
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
S S esitas Viru Maakohtule hagi V F vastu varalise kahju hüvitamise nõudes.. Viru Maakohus leidis, et esitatud avaldus ei vasta seaduses hagiavalduse vormile ja sisule sätestatud nõuetele ning seda ei ole võimalik menetlusse võtta. Kohus 10.11.2014 määrusega jättis avalduse käiguta ning andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks 20 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Hageja sai kohtumääruse kätte 08.01.2015. Kohtu 1(3)
2-14-62651 määratud tähtajaks ei ole ta puuduseid kõrvaldanud. Kohtule ei ole esitatud ühtegi dokumenti.
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 9, 10, 12 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui: hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud olulisi hagiavalduse vorminõudeid (p 9); hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu (p 10); õigustatud isiku nimel hagiavalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu (p 12). TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hagiavalduses esitas hageja kahju hüvitamise nõude alaealise isiku vastu. Kohus tuvastas, et hagiavaldus ei vasta seaduse nõuetele, sest hagiavaldusel puudub hageja S S allkiri, esitamata on hagiavaldusele allkirjastanud isiku D S esindusõigust tõendavad dokumendid, esitamata on kostja elukoha andmed, puudub hageja selgelt väljendatud nõue (kahju liik ja summa), esitamata on nõude põhjendused ja seda tõendavad dokumendid ning on tasumata riigilõiv. Hagiavalduse käiguta jätmise määruses selgitas kohus hagejale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 338 lg 1 p 1 sätestatud menetlusdokumendi allkirjastamise nõuet. Hagiavaldusel puudub hageja originaalallkiri ning dokument pole allkirjastatud ka digitaalselt. Hagiavaldusel on D S allkiri, kuid ei ole esitatud andmeid ega tõendavaid dokumente, et tal on allkirjastamise õigus. Kohus selgitas hagejale, et lähtuvalt TsMS § 338 lg 1 p 1, lg 2 ja 3 peab hagis olema märgitud menetlusosaliste ning nende võimelike esindajate nimed ja aadressid ning sidevahendite andmed; füüsilise isiku kohta tuleb hagis märkida ka tema isikukood, selle puudumisel sünniaeg. Kui menetlusosaline ei tea teise menetlusosalise aadressi või muid andmeid, tuleb menetlusdokumendis märkida, mida ta on andmete teadasaamiseks teinud. Hagiavalduses on kostjaks nimetatud V F, sünd 15.02.2002. Hagiavalduse põhjendustes on märgitud, et alaealise isiku eestkostja vastutab alaealise tekitatud kahju eest. Sellest võib järeldada, et kahju hüvitamist taotletakse alaealise vanema/telt või eestkostjalt. Kellelt nõutakse kahju hüvitamist peab hagiavalduses selgelt märkida ning esitada kostja/te andmed. Märkida tuleb ka kostja/te elukohaandmed või oma tegevus selle teadasaamiseks. Nõude osas selgitas kohus hagejale, et peab hagiavalduses olema märgitud kahju liik ja suurus. Vastavad selgitused (kahju liikide ja hüvitamiskohustuse kohta) on määruses toodud (võlaõigusseaduse § 128 lg 1, lg 5, § 1043). Hageja pidi täpsustama hagi nõuet, märkides selgelt millise kahju ja millises suuruses ta nõuab ning pidi ka esitama vastavad põhjendused. Hageja pidi välja tooma neid asjaolusid, millest nähtuks kostjapoolne õigusvastane tegevus, st et pidi ta tõendama, et just kostjapoolse tegevuse tagajärjel on hagejale tekitatud kahju. 2(3)
2-14-62651 Kohus selgitas hagejale, et hagis esitatud nõudelt tuleb tasuda riigilõiv vastavalt TsMS § 139 lg 1 ja 2. Riigilõivu suurus sõltub hagihinnast, mis peab olema märgitud hagiavalduses TsMS § 363 lg 1 p 5 järgi. TsMS § 124 kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Riigilõivu määrad on sätestatud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisas 1. Hageja ei ole hagihinda nimetanud ega esitanud andmeid, mis võimaldaksid kohtul seda kindlaks määrata. Hagejal tuli nimetada hagihind ning tasuda riigilõiv vastavalt hagihinnale. Kooskõlas TsMS § 3401 lg 1 andis kohus hagejale tähtaja hagiavalduses puuduste kõrvaldamiseks. Hagejal tuli esitada kohtule korralik eestikeelne hagiavaldus, mis vastab TsMS-s sätestatud nõuetele, s.t muuhulgas peab olema märgitud õiged menetlusosalised, hageja selgelt väljendatud nõue, hagi aluseks olevad faktilised asjaolud ning tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse, nimetada hagihind ja tasuda riigilõiv. Hageja ei ole kohtunõuet täitnud ning hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 1 p 9, 10, 12 ja 371 lg 2 p 2 alusel. Vastavalt TsMS § 372 lg 4, hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.
Vastavalt TsMS § 173 lg 3 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus leidis, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Pille Aver kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.