Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hageja nõue

2-14-16328

Hageja Mäo PÜ ja kostja Denis Davõdov on kinnisasja aadressiga xxxxx xxx xx xxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxx xxxxxxx kaasomanikud. Hageja tellis xxxx xx maja katusekatte vahetuse ja lae soojustustööd. Nimetatud tööd olid hädavajalikud, kuna katusekate oli amortiseerunud ja lasi vett läbi, mistõttu hallitasid maja seinad ning osade korterite laed ja põrandad mädanesid. Seega eksisteeris oht kaasomandi kahjustumiseks ja osaliseks või täielikuks hävimiseks. Katuse ainult osaline parandamine ei oleks kõrvaldanud kaasomandis oleva korterelamu kahjustumise ja osalise või täieliku hävimise ohtu, kuivõrd juba varasemalt tehtud parandustööd ei olnud tulemuslikud ja katus lasi endiselt vett läbi. Eelöeldut tõendab ka kaasomandis oleva korterelamu elanike 26.07.2012.a. hagejale esitatud avalduses sedastatu. Avaldusega nõudsid elanikud uue katuse ehitamist ning selgitasid, millistel põhjustel tuleb katus välja vahetada ning seda, et vana katuse parandamine ei ole võimalik ega mõttekas. Vastavalt töövõtulepingule kujunes katusekatte vahetamise maksumuseks 13 647.80 eurot, millise summa on hageja tööde teostajale tasunud. Hageja on välja arvestanud kostja poolt vastavalt temale kuuluvale korteriomandi pinnale (397/3610 mõttelist osa kinnistust) tasumisele kuuluva osa ning esitanud kostjale amortiseerunud katuse väljavahetamise kulutuste kohta arve nr 254 – 18.10.2013 summas 1500.66 eurot, kuid kostja on keeldunud nimetatud arvet tasumast. Hageja on nõude esitamisel tuginenud Korteriomandiseaduse (KOS) § 15 lg-le 2, Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 63 p-le 1 ja Asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg-le 4. Kostja vastuväited Kostja vaidleb nõudele täies ulatuses vastu. AÕS § 72 lg 4 alusel nõude esitamisel peaks hageja eelkõige tõendama, et hageja poolt väidetavalt kantud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ja vajalikud asja säilimiseks. Hageja ei ole tõendanud, et katuse osaline parandamine ei oleks kõrvaldanud kaasomandis oleva korterelamu kahjustamise ja osalise või täieliku hävimise ohtu. Juhul, kui katus oli nii kohutavas seisus, et vajas vahetust, siis miks vahetas hageja katuse alles aasta pärast üürnikelt vastava kirja saamist. Vaieldav on ka vahetatud katuse maksumus ning tehtud tööde maht, samuti kulutuste hüvitamine osas, mis sisaldab käibemaksu olukorras, kus hageja sai käibemaksu tagasi. Selgusetuks jääb, miks väidetavalt vajalikke töid ei tehtud näiteks maja üldehituse kuludest, samuti ei ole hageja tõendanud, kuhu maja üldehituseks ettenähtud summad on kulunud. Kohtu seisukoht 1.Pooled ei vaidle selle üle, et vaidlusalune kinnisasi on nende kaasomandis ning et hageja kui kaasomanik sõlmis 29.07.2013 töövõtulepingu xxxx xxx x katusekatte vahetuseks (1.kd tl 53-55). Kuigi kostja on oma esialgsetes vastuväidetes leidnud, et selgusetuks jääb, mis majaga on „maja nr 5“ puhul tegemist, on hageja esitanud xxxxx xxxxxxxxxxx xx.xx.xxxx korralduse nr xxx ja xx.xx.xxxx korralduse nr xxx katastriüksuste nimede ja koha-aadresside muutmise kohta (1.kd tl 90-91), samuti xxxxx xxxxxxxxxxxx õiendi (tl 92). Viimatinimetatud tõenditest nähtub, et vaidlusaluse kinnisasja aadressiks on seoses aadressandmete korrastamisega xxxx xxx xx ning et aadressi xxxxx xxx x enam ei eksisteeri. Vaidlust ei ole selles, et kostja nõusolek katuse vahetuseks puudus ning kostja ei ole hageja tegevust katuse vahetusel ka hiljem heaks kiitnud. Samuti on hageja tunnistanud, et tema nõue käibemaksu osas (250.11 eurot) on põhjendamatu. 2.Käesolevas tsiviilasjas nõuab hageja kostjalt kui kaasomanikult kulutuste hüvitamist seoses katuse väljavahetusega võrdeliselt kostja osaga. KOS § 15 lg 2 kohaselt on korteriomanikul õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike nõusolekuta ning ta võib teistelt korteriomanikelt nõuda, et nad hüvitavad vajalikud kulutused kaasomandi kulude kandmise suhte alusel. Ka AÕS § 72 lg 4 järgi võib kaasomanik nõuda teistelt kaasomanikelt üksnes vajalike kulutuste (TsÜS § 63) hüvitamist, mida ta tegi asja säilitamiseks, kui kulutused ei välju asja säilitamiseks ja korrashoiuks vajalike kulutuste raamidest. TsÜS § 63 p-st 1 nähtub, et vajalikeks on need kulutused, millega säilitatakse eset või kaitstakse eset täieliku või osalise hävimise eest. Selle hindamisel, kas kulutused olid vajalikud, on määrav kulutuste tegemise

2-14-16328

ajahetk, st kas konkreetsete kulutuste tegemise ajal olid kulutused eseme säilimiseks vajalikud või ilma nende tegemiseta oleks eseme säilimine ohtu sattunud. Seejuures on oluline hinnata ka, kas vastava kulutuse tegemine vastavas mahus oli vajalik. Hageja on leidnud, et kaasomandi esemeks oleva korterelamu katuse väljavahetamine ning uue katuse ehitamine oli vajalik kaasomandi eseme säilimiseks. Kaasomandi esemeks oleva korterelamu katus lasi vett läbi, mille tõttu hallitasid maja seinad ning osade korterite laed ja põrandad mädanesid. Kostja on hageja esitatu majasisese seisukorra kohta vaidlustanud ning ka ükski ülekuulatud tunnistaja ei ole iseloomustanud majasisest olukorda sellisena nagu seda on teinud hageja. Üksnes tunnistaja V.L on väitnud, et trepikojas oli niiskus. Tunnistajad V.L ja M.V on küll nõustunud, et kortermaja katus on viletsas seisus, olles oma eluea lõpus, pidades selle parandamist väheotstarbekaks. Samas ei ole viimatinimetatud tunnistajad katuse parandamisvõimalust välistanud ega pidanud katuse olukorda selliseks, mis nõuaks selle väljavahetamist üleöö. Tunnistaja V.L kinnitas kohtuistungil, et on käinud kõnealust katust vaatamas juba 2009.a., mil tuli jutuks katuse vilets olukord. Et katuse olukord oli teemaks juba mitu aastat enne tegelikku vahetust, kinnitab ka hageja esindaja (2.kd tl 49). Kohus nõustub kostjaga, et hagejapoolseks katusevahetuse omaalgatuslikuks põhjuseks ei saa olla ka hageja üürnike avaldus (1.kd tl 52), kelle huvi on elada paremates tingimustes. Kui katus oli tõesti nii kohutavas olukorras nagu väidab hageja, jääb selgusetuks, miks venitati selle vahetamisega. Hageja on esitanud tõendid selle kohta, et vaidlusalune kaasomandis olev kinniasi ehitati 1967.a. ning selle riikliku vastuvõtukomisjoni aktist nähtub, et juba vastuvõtmisel oli katuse ja sarikate olukord rahuldav (1.kd 102-105), mis annab aluse väita, et 2013.aastaks oli kõnealune katus täielikult amortiseerunud. Hageja on viidanud ka sellele, et katus oli algselt kaetud asbesti sisaldava eterniidiga, kuid alates 01.01.2005.a. on Euroopa Liidu direktiivi 1999/77/EÜ kohaselt keelatud asbesti sisalduvate toodete kasutamine ning enne 01.01.2005.a. on EÜ määruse nr 1907/2006 XVII lisa kohaselt võimalik kasutada aspesti sisaldavaid tooteid maksimaalselt kuni nende toodete kõrvaldamiseni (1.kd tl 106). Ka on hageja viidanud ehitamise ajal kehtinud GOSTnormidele, mille kohaselt peab ta katuse elueaks 30-40 aastat, millest tulenevalt on arvestades korterelamu kastuselevõttu (1.kd tl 93) kasulik tööiga lõppenud ja ta tuleb välja vahetada. Kohus leiab, et hageja põhjendused katusevahetuseks tingituna selle mittevastavusest erinevatele õigusaktidele käesoleval ajal ei anna alust katuse väljavahetamise kulutuse hindamisel kulutusena, mis on vajalik eseme säilitamiseks. Puuduvad tõendid, et iseeenesest eterniit, mis sisaldas algselt aspesti, hoiaks või kaitseks kinnisasja halvemini kui teine katusekattematerjal. Selles osas ei muuda kohtu seisukohta ka xxxx xxxxxxxxxxx 21.11.2014 vastuskiri (2.kd tl 11). Hageja on ka ise nõustunud, et eterniitkatuse tegelik „eluiga“ sõltub siiski ilmastikust, algsest ehituskvaliteedist ning temaga ümberkäivast inimfaktorist. Eeltoodust nähtudes leiab kohus, et katuse väljavahetamiseks tehtud kulutused ei olnud vajalikud kulutused TsÜS § 63 p 1 tähenduses. Tegemist on kulutustega, mis tulnuks eelnevalt kostjaga kooskõlastada ja kokku leppida. Hageja viited Riigikohtu lahendile nr nr 3-2-1-114-06, kus käsitleti kaasomandi kasutuskorra rikkumist, ei ole aga kohtu arvates antud vaidluses kohaldatav. 3.Kostja on vaidlustanud lisaks kulutuste vajalikkusele ka kulutuste tegemise mahu ning leidnud, et näidatud kulutused ei vasta tegelikkusele. Vastavalt töövõtulepingule kujunes katuse vahetamise maksumuseks koos käibemaksumisega 13 647.80 eurot. Selles mahus on tööd ka 27.09.2013 vastavalt tööde üleandmise-vastuvõtmise aktile vastu võetud (1.kd tl 57-58). Hageja on ehitustööde eest AS-le KEKi Ehitus ka nimetatud summa tasunud (1.kd tl 59-61), esitades talle esitatud arved (1.kd tl 99-100). Seega on hageja katuse väljavahetuse kulud tasunud. Vaidlust selle üle ei ole, kuidas on kulutused jagunenud kostjale kuuluvas osas. Hageja on selgitanud, et valis ehitustööde hinnapakkumistest odavaima, AS KEki Ehitus oma (1.kd tl 56). Kuigi kostja on leidnud, et hageja poolt on tõendamata, et ta käitus väidetavaid ehitustöid tehes teiste kaasomanike suhtes heas usus ja täites oma hoolsuskohustust, võtmata hinnapakkumisi teistelt ettevõtetelt, on hageja nimetatud etteheited ümber lükanud, esitades veel Mapri OÜ

2-14-16328

hinnapakkumise (1.kd tl 95-98). Hinnapakkumise tegemist on Mapri OÜ esindaja kinnitanud oma e-kirjas (1.kd tl 134) ja M.V tunnistajana antud ütlustes kohtuistungil. Iseenesest ei ole keelatud ning kohtu arvates on hageja ja ka tunnistaja M.V usutavalt põhjendanud hinnapakkumise esitamist just Mapri OÜ poolt olukorras, kus Mapri OÜ asukoht on vaidlusalusest majast 130 km kaugusel, kinnitades ühtlasi hinnapakkumise tegemist just xxxx xx maja katusele. Kostja on esitanud omapoolseid tõendeid selle kohta, et hageja poolt tehtud ning vajalikke ehitustöid oleks saanud teha ka oluliselt odavamalt (1.kd tl 140, 143), kuid otsustamaks, kas hageja poolt tellitud tööd on tehtud turuhinnast kallimalt, ei saa olla aasta hiljem esitatud hinnapakkumine ja seda enam, et hageja on esitanud tõendid selle kohta, et OÜ Elener ei oma õigust tegutseda ehitusvaldkonnas (1.kd tl 147-148). Seega leiab kohus, et kostja etteheited hagejale selle kohta, et väidetavad ehitustööd ei ole tehtud turuhinnaga, on paljasõnalised ja oletuslikud. Kostja on kahtluse alla seadnud ka AS KEKi Ehitus hinnapakkumises toodud vajalike tööde loetelu, kuid kohtustungil ütlusi andnud tunnistajad V.L ja M.Vkes on hariduselt ehitusinsenerid, on kinnitanud, et tööde loetelu on iseenesest kooskõlas katuse vahetamisel tehtavate hädavajalike töödega. Küll aga leiab kohus, et xxxx xxxxxxxxxxx vastuskirjast 02.12.2014 nähtub, et tõendamist ei ole leidnud kõik need tööd, mida on hageja kinnitusel tehtud (2.kd tl 27). Sama kinnitavad hageja esindaja (E.Kivisikk) poolt allkirjastatud märkused tegemata tööde kohta hinnapakkumisel (2.kd tl 86). Hageja esindaja väited kohtuistungil, et märkused tegemata tööde kohta on kirjutatud pärast temapoolset allkirjastamist, on väheusutavad nagu ka esindaja väited allkirja andmise põhjenduste kohta ja seda olukorras, kus ta oli koos xxxxx xxxxxxxxxxx töötajaga juba 01.12.2014 xxxx xxx xx korterelamu pööningul tegelikke tehtud töid tuvastanud. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et tõendeid kogumis hinnates on kaheldav hageja poolt tellitud katusevahetustööde teostamine tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis fikseeritud mahus. Kostja on esitanud ka fotosid tõendamaks, et teostatud tööde maht ei ole kooskõlas üleandmisvastuvõtmisaktiga, kuid hageja seab need kahtluse alla ja kohus nõustub, et nimetatud fotodega (tl 1.kd tl 188-2.kd tl 12) ei ole tõendatud, et kostja esitatud fotodel on just xxxxx xx maja katuse osa. Kohus leiab ka, et iseenesest ei tee kulutusi olematuks asjaolu, kas kortermaja katuse vahetamine oli dokumentaalselt vormikohane (ehitusluba) või mitte. 4.Kostja on esitanud vastuväiteid hagile veel seoses sellega, et hageja ei ole täitnud halduslepingust tulenevat kohustust teha elamu konstruktsioonide ja hooneosade ning tehnosüsteemide plaanilisi hooldustöid (1.kd tl 159) ning jätnud esitamata hooldus- ja remondikulude täpse arvestuse, kuigi kostja on seda nõudnud (1.kd tl 63-67). Hageja on kostja vastuväidetest lähtuvalt esitanud õiendi igakuise hooldustasu kohta (1.kd tl 101) kinnitades, et hooldustasust ei piisanuks katuse vahetamiseks rahalisi vahendeid, kuigi täpset arvestust hoolduskulude kasutamise kohta esitatud ei ole (1.kd tl 64). Samas ei ole ole hageja ka oma nõude esitamisel poolte vahel kehtivale halduslepingule tuginenud ning seetõttu jätab kohus halduslepinguga seonduva tähelepanuta. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hageja poolt nõutud kulutuste hüvitamine AÕS § 72 lg 4 alusel ei ole põhjendatud ja hagi tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 4 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik

2-14-16328

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.