2-14-59687
Tagaseljaotsus Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Kristiina Kruusel
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. veebruar 2015, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-14-59687
Tsiviilasi
XXXOÜ hagi XXX vastu võlgnevuse 26 830,84 euro ja viivise 2114,27 euro saamiseks
Tsiviilasja hind
28 945,11 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja XXX(postiaadress XXX, e-post XXX) Kostja XXX(sündinud XXX, elukoht XXX, e-post XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
2-14-59687 mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB Pank - EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Danske Bank - EE513300333522160001, Nordea Bank - EE221700017003510302. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus XXXOÜ (hageja) ja XXX (põhivõlgnik) sõlmisid 26.05.2014 agendilepingu nr AS-2605209/14K, mille kohaselt kohustus hageja osutama põhivõlgnikule tanklateenust rahvusvaheliste tanklate ketis „XXX“. Vastavalt lepingu punktile 5.1.2 kohustus põhivõlgnik hagejale õigeaegselt tasuma osutatud teenuste eest. Sama lepingu punkti 5.3 kohaselt võttis XXX(kostja) endale vastutuse põhivõlgniku rahaliste kohustuste mittetäitmise eest. Pärast kütuse saamist hakkas põhivõlgnik tasumisega aga viivitama ning hagi esitamise seisuga (24.10.2014) on tasumata kokku seitse arvet: arve nr 2946 summas 1473,77 eurot, arve nr 3077 summas 2805,13 eurot, arve nr 3241 summas 4595,17 eurot, arve nr 3376 summas 6659,33 eurot, arve nr 3551 summas 3737,00 eurot, arve nr 3687 summas 3529,42 eurot, arve nr 3867 summas 4031,02 eurot. Kokku moodustab põhivõlg hageja ees seega 26830,84 eurot. Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi 2. lõike järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ning kulusid tõendavad dokumendid. Nimetatud dokumentidest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagimenetluses tasutud riigilõiv 1000 eurot, tõlkekulud 204,72 eurot (käibemaksuga) ning õigusabikulud 319,70 eurot. Hageja esindaja õigusabikulud koosnevad seejuures dokumentide läbivaatamise ja hagi koostamise kuludest (3h x 75 eurot) summas 225 eurot ning tõlke korraldamisega seonduvatest kuludest summas 94,70 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulu summas 319,70 eurot selgelt põhjendamatu. Arvestades esindaja eeldatavat tegelikku töö mahtu
2-14-59687 ja asja keerukust, on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks, mis tuleb kostjalt välja mõista, 125 eurot. Lisaks märgib kohus, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku tähenduses ei ole menetluskuluks tõlke korraldamisega seonduvad kulud, vaid TsMS § 143 p 1 järgi on menetluskuluks tõlgikulud. Seega ei pea kohus hageja esindaja tõlke korraldamisega seonduvaid kulusid summas 94,70 eurot põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja tasutud riigilõivu 1000 eurot, tõlkekulud 204,72 eurot ja õigusabikulud 125 eurot. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.