Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine, riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised
Hageja: R R (isikukood xxxx, elukoht: xxxx), lepinguline esindaja: Ingridt Allemann (e-post: [email protected]); Kostja: I P (isikukood xxxx, elukoht: xxxx), lepinguline esindaja: Maarika Kutser (e-post: [email protected]).
Asja läbivaatamise kuupäev
23. veebruar 2015
Resolutsioon
1.Lõpetada menetlus R R hagis I P vastu kahju hüvitamise nõudes.
2.Kinnitada hageja R R ning kostja I P vahel 16.02.2015 sõlmitud kompromiss, mille kohaselt I P kohustub hüvitama R R ́ele kahju hüvitamise katteks 2 500 (kaks tuhat viissada) eurot. Nimetatud summa tasumisega loevad pooled vastastikused kohustused täidetuks ning hageja loobub ülejäänud hüvitise ja viiviste nõudest.
3.I P tasub kohtumääruse resolutsiooni punktis 2 (poolte kokkuleppe punktis 1) nimetatud hüvitise hiljemalt 3 (kolme) tööpäeva jooksul peale kokkuleppe allkirjastamist poolte poolt. Hüvitis tasutakse R R ́e arveldusarvele nr. xxxx xxxx, märkides selgituseks „kompromiss tsiv. asjas. nr. 2-14-59216”. 1 (4)
4.Menetlusosalistel puuduvad pärast kompromissi kinnitamist ja kompromissis fikseeritud kohustuste täitmist ka tulevikus igasugused varalised ja mittevaralised nõuded teineteise suhtes, mis on seotud korteriomandiga asukohaga xxxx.
5.Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte enda kanda.
6.Pooled on teadlikud TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest.
7.Tagastada riigi eelarvest R R’ele (arveldusarvele nr xxxx) tema poolt 08.10.2014 maksekorralduse nr 182 alusel Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE221700017003510302 I P vastu hagi esitamise eest tasutud riigilõivust 475 eurost TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tsiviilasjas nr 2-14-59216 menetluse lõpetamisel seoses kompromissi kinnitamisega 1⁄2 (pool), s.o. 237 (kakssada kolmkümmend seitse) eurot ja 50 senti.
8.Saata kohtumäärus poolte esindajatele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtumäärus jõustub poolte esindajatele kättetoimetamisega. TsMS § 661 lg 4 alusel kohtumäärus ei kuulu edasikaebamisele, sest pooled on loobunud määruskaebuse esitamise õigusest.
ASJAOLUD
1.17. oktooberil 2014 esitatud hagiavalduse kohaselt 14.10.2013 sõlmisid I P ja R R notariaalse korteriomandi müügilepingu, hüpoteegi seadmise lepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavaldused, mille alusel kostja müüs temale kuuluva xxxx asuva Viru Maakohtu kinnistusosakonna Lääne-Viru kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriossa nr. xxxx kantud korteriomandi (korter nr. xxxx) koos selle oluliste osadega ja päraldistega hagejale hinnaga 11 000 eurot. Samal päeval andis kostja hagejale üle ka korteriomandi otsese valduse.
2.Kuna hageja ostis korteriomandi eesmärgiga selle omandamise järgselt koheselt korterisse elama asuda, siis peale selle oma valdusesse saamist mõned kuud hiljem asus ta ka koheselt seal remonti tegema. Paraku ei jõudnud ta oma töödega kuigi kaugele, sest tapeedi mahatõmbamisel tuli koos tapeediga ka krohv seintelt maha ja sellega koos tulid nähtavale ka elektrijuhtmed. Uutest juhtmetest ei olnud märkigi, vaid tegemist oli väga vanade ja kohati „lapitud“ juhtmestikuga. Lisaks ilmnes, et mitmest pistikupesast ei ole üldse võimalik voolu saada ning tööle ei hakanud ka osa elektriradiaatoreid.
3.Selleks, et saada selgust kogu korteri elektrisüsteemi olukorrast, tellis hageja OÜ-lt KEK Elekter korteri elektripaigaldisele ekspertiisi. Nii selgus asja täpsemal uurimisel, et tegelikult ei olnud korterisse uut elektrijuhtmestikku paigaldatud, vaid paigaldatud oli üksnes uued pistikupesad. Uue elektrijuhtmestiku asemel olid korteris läbivalt vanad alumiiniumjuhtmed, mis kohati olid nii hullus olukorras, et kujutasid endast reaalset ohtu. Lisaks tuvastas ekspert, et elektriboiler oli ühendatud võrku ilma rikkevoolukaitseta, köögi ja magamistoa elektriradiaatorid olid täielikult vooluvõrku ühendamata jne.
2 (4)
2-14-59216
4.Selleks, et kostjalt ostetud korteris oleks võimalik normaalselt elada ja elektrit tarbida, on hageja sunnitud tegema täiendavaid kulutusi lepinguesemel ilmnenud varjatud puuduste kõrvaldamiseks vajalike elektri- ja ehitustöödele vähemalt 7 077.18 euro eest (elektritööde maksumus 2 493.60 eurot ja ehitustööde maksumus 4 583.58 eurot). Hageja leiab, et nimetatud summas kulutuste tegemine on vältimatu ja vajalik.
5.Lähtudes eeltoodust ja VÕS §-dest 76 lg 1 ja 2, 100, 101, 127 lg 1, 128 lg 3, 113 lg 1 palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks kahju katteks kokku 7 077.18 eurot ning viivised summas 208.59 eurot ja menetluskulud jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUS
6.13.11.2014 esitatud vastuses kostja ei tunnistanud tema vastu hagiavalduses suunatud nõudeid.
KOHTUISTUNG
7.09.02.2015 toimunud kohtuistungil pooled saavutasid kompromissi, kuid palusid määrata neile tähtaeg kompromissi kirjalikult vormistamiseks ja allkirjastatud kompromissi esitamiseks.
POOLTE KOMPROMISS
8.16.02.2015 esitasid pooled kohtule kompromissi ning palusid kohtul poolte vahel 16.02.2015 sõlmitud kompromiss kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Kompromissi kohaselt I P kohustub hüvitama R R ́ele kahju hüvitamise katteks 2 500 eurot. Nimetatud summa tasumisega loevad pooled vastastikused kohustused täidetuks ning hageja loobub ülejäänud hüvitise ja viiviste nõudest.
9.I P tasub kohtumääruse resolutsiooni punktis 2 (poolte kokkuleppe punktis 1) nimetatud hüvitise hiljemalt 3 (kolme) tööpäeva jooksul peale kokkuleppe allkirjastamist poolte poolt. Hüvitis tasutakse R R ́e arveldusarvele nr. xxxx xxxx, märkides selgituseks „kompromiss tsiv. asjas. nr. 2-14-59216”. Menetlusosalistel puuduvad pärast kompromissi kinnitamist ja kompromissis fikseeritud kohustuste täitmist ka tulevikus igasugused varalised ja mittevaralised nõuded teineteise suhtes, mis on seotud korteriomandiga xxxx. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte enda kanda.
10.Vastavalt TsMS § 661 lg 4 loobusid pooled määruskaebuse esitamise õigusest.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus, tutvunud poolte kompromissiga, leidis, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada kompromissi kinnitamisega ja hagejale tuleb tagastada riigilõiv. Kompromissi kinnitamine
12.TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus ei ole tuvastanud, et pooltevaheline kompromiss oleks vastuolus seaduse või heade kommetega, seega kinnitab kohus poolte kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse.
13.TsMS § 431 lg 1 kohaselt selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi ning märgib, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega, ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. 3 (4)
2-14-59216 Samuti selgitab kohus pooltele, et kui kostja ei täida kokkuleppega võetud kohustust kokkulepitud viisil, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks.
14.Pooled on loobunud kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisest, mistõttu TsMS § 661 lg 4 alusel kohtumääruse peale ei ole võimalik määruskaebust esitada. Riigilõivu tagastamine
15.Hageja on 08.10.2014 hagiavalduse esitamisel Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE221700017003510302 tasunud riigilõivu summas 475 eurot (maksekorraldus nr 182, toimikus lk 59). TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja taotleb kohtule esitatud kompromissis poole tasutud riigilõivu tagastamist R R’e arveldusarvele nr xxxxx. Kohus rahuldab hageja taotluse ja tagastab talle riigi eelarvest 1⁄2 riigilõivu summas 237.50 eurot. Menetluskulud
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte enda kanda.
17.Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §-de 428 lg 1 p 4, 430, 431 lg 1, 433, 463, 465, 660 lg 1, 661 lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.