Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Helina Luksepp
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.02.2015.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-14-2799
Tsiviilasi
OÜ XXXhagi XXXvastu võlgnevuse väljamõistmiseks 10 268,64 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja OÜ XXX(registrikood XXX, asukoht XXX) hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Senny Pello (Advokaadibüroo Concordia, e-post [email protected]) kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) kostja lepinguline esindaja Riho Viik (Õigusbüroo VK Partnerid, e-post [email protected]) kirjalik menetlus
Menetluse liik
summas 3 375,98 eurot (kolm tuhat kolmsada seitsekümmend viis eurot ja üheksakümmend kaheksa senti) OÜ XXX kasuks, millest lugeda täidetuks 1 847,78 eurot, kuna kostja on osa võlast pärast hagi esitamist tasunud. Täitmisele pööratava nõude suurus on 1 528,20 eurot.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 21.01.2014 esitas OÜ XXX(hageja) Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXX(kostja) vastu 2787,81 euro ja viivise nõudes. 07.02.2014 tegi Pärnu Maakohus võlgnikule makseettepaneku. Kuna võlgnik esitas makseettepanekule tähtaegselt vastuväite, siis lõpetati Pärnu Maakohtu 25.03.2014 määrusega maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 11.04.2014 esitas OÜ XXX Harju Maakohtule hagiavalduse, mille kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 12.07.2011 laenulepingu ning selle p 1 kohaselt laenas hageja kostjale 15 000 eurot (edaspidi selguse ja lühendamise eesmärgil nimetatud ka kui „Leping“). Lepingu p 3 ja 10 ning lisa 1 kohaselt kohustus kostja tagastama laenusumma hagejale vastavalt Lepingu lisaks olevale graafikule, hiljemalt 15.08.2015. Graafiku kohaselt kohustus kostja tasuma 50 kuu jooksul (perioodil juulist 2011 kuni august 2015) hagejale igakuiste osamaksetena 300 eurot, millele lisandus intress. Laenusumma tagastamise tähtpäevaks pidi kostja kokku tasuma 15 647,67 eurot.
Kuivõrd Lepingus ja maksegraafikus igakuise osamakse tasumise tähtaega ei ole määratud, kohustus kostja tasuma igakuise osamakse hiljemalt vastava kuu viimasel kuupäeval. Hageja lähtub hagiavalduses osamaksete ja intressi ning viiviste arvestamisel kostjale soodsamast tasumise tähtajast, so hageja hinnangul muutuvad kostja igakuised osamaksed sissenõutavaks hiljemalt tasumisele kuuluva kuu viimasel päeval. Kostja on osaliselt, alates 2013.a. maikuust ja täielikult alates 2013.a. juuni kuust, kuni käesoleva ajani, lepingus võetud kohustused jätnud täitmata ning hoolimata hageja korduvatest meeldetuletustest, ei ole kostja tänaseni võlga tasuma asunud. Lepingu p 4 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale intressi, igakuiselt arvestusega 2 % aastas tagastamata laenusummast, kuni laenusumma täieliku tagastamiseni. Igakuised intressimaksed on summaliselt kindlaks määratud Lepingu lisas 1 maksegraafikus. Lepingu p 6 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale viivist 0,1% tähtaegselt tasumata summadelt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest, kui kostja ei tasu laenusummat ja intressi lepingus ettenähtud tähtajaks. Hageja ei ole viiviseid arvestanud intressilt, vaid üksnes laenu põhiosa maksetelt juhindudes VÕS § 113 lg 6. Kostja võlgnevus hagiavalduse esitamise seisuga on: - põhinõude ja intressi võlgnevuse osas maist 2013 kuni 11.04.2014 kokku summas 3 375,98 eurot (põhivõlgnevus 3261,90 eurot ning intress 114,08 eurot) ning - viivised võlgnevuselt (kuni 11.04.2014) kokku 524,40 eurot. - Tasumisele kuuluvad korduvad igakuised põhinõude ja intressi maksed alates aprillist 2014 kuni 15.08.2015 kokku summas 5 177,67 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja mõista kostjalt välja võlgnevuse summas 3 375,98 eurot ning Lepingu alusel tulevikus sissenõutavaks muutuvad korduvad kohustused põhinõude ja intressi osas kokku summas 5177,67 eurot (põhinõue 5 100 ja intress 77,67 eurot - vt t lk 40) alljärgnevalt: Korduva kohustuse täitmise tähtaeg 30.04.2014 31.05.2014 30.06.2014 31.07.2014 31.08.2014 30.09.2014 31.10.2014 30.11.2014 31.12.2014 31.01.2015 28.02.2015 31.03.2015 30.04.2015 31.05.2015 30.06.2015
Korduva kohustuse summa eurodes 308,50 308,27 307,50 307,23 306,72 306,00 305,68 305,00 304,65 304,13 303,27 303,10 302,50 302,07 301,50
31.07.2015 15.08.2015
301,03 300,52
Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise kuni 11.04.2014 summas 524,40 eurot ning viivise 0,1% päevas põhinõudelt alates 12.04.2014.a. kuni põhinõude täitmiseni.
Kostja vastus 16.05.2014 esitatud vastuses kostja tunnistas hagi osaliselt. Kostjal tekkis võlgnevus, kui hageja jättis talle viimaste kuude eest töötasu tasumata. Töövaidlust lahendas töövaidluskomisjon ning vaidlemine jätkub Harju Maakohtus. Kostja tunnistab põhivõlgnevust ja põhivõlgnevuse arvestust. Samas on ta seisukohal, et võlgnevuse tekkimise põhjustas hageja lubamatu käitumine oma töötajaga, kes kaotas selliselt oma sissetulekud ja seetõttu hageja võiks loobuda vahepealsetest osadest viivisenõuetest. Kostja soovis kompromissi, sest laenulepingut pole üles öeldud ja kostja jätkab laenu tagasimaksmist. Kostja on võlgnevuse osaliselt tasunud ja jätkab tasumist. Võlgnevus on 1847,78 eurot (juuli kuni detsember 2013). Makstud on 9 kuu eest (2014 juuni kuni jaanuar 2015) summas 2145,83 eurot. Viiviseid ja menetluskulusid ei ole kostja nõus tasuma. Kostja märgib ka, et hageja juhatuse liige XXX on nõustunud kostja kompromissettepanekuga, teise juhatuse liikme seisukoht ei ole kostjale teada. Küll aga märgib kostja, et juhatuse liikmed saavad äriühingut esindada ainult ühiselt.
Kohtu põhjendused
- 23.05.2014 summas 308,78 eurot; - 09.06.2014 summas 308 eurot; - 16.07.2014 summas 307,75 eurot; - 09.08.2014 summas 307,23 eurot; - 24.08.2014 summas 1 223,88 eurot 2013 juuli, august, september ja oktoober katteks; - 03.09.2014 summas 306,50 eurot; - 03.09.2014 summas 623,90 eurot 2013 november ja detsember katteks; (nende summade laekumist hageja kinnitab (t lk 88). Lisaks on kostja tõendanud (t lk 108 ja kostja poolt 07.02.2015 esitatud maksekorraldus), et: - 08.10.2014 on kostja tasunud hagejale 306,20 eurot; - 08.11.2014 on kostja tasunud 305,50 eurot; - 06.12.2014 on kostja tasunud 305,17 eurot; - 10.01.2015 on kostja tasunud 304,65 eurot ning - 07.02.2015 on kostja tasunud 303,73 eurot s. o kokku 1525,25 eurot.
mille hageja luges nimetatud summa alusel tasutuks. Seega oli kostja peale kõikide viiviste tasunud hagejale 221,43 eurot, mille hageja luges 2013.a. mai graafikujärgse makse täielikuks tasumiseks summas 185,87 eurot ning osaliselt summas 35,56 eurot 2013.a. juuni kuu graafikujärgse makse tasumiseks. 25.08.2014.a. laekus hagejale 1 223,88 eurot vastavalt 2013.a. juuli, augusti, septembri ja oktoobri graafikujärgsete maksete katteks. 2013.a. vastavate kuude graafikujärgsed maksed kokku olid 1 250,23 eurot (=313,43+312,92+312+311,88). 04.09.2014.a. laekus hagejale vastavalt 306,50 eurot ja 623,90 eurot. Laekumise summas 306,50 eurot luges hageja tasutuks 12.08.2014.a. kuni 25.08.2014.a. tekkinud viiviste summas 43,10 eurot (=3’078,52*0,1%*14 päeva) katteks ning ülejäänud summa 263,40 eurot 2013.a. juuni kuu graafikujärgse makse osaliseks tasumiseks. Laekumise summas 623,90 eurot luges hageja 2013.a. novembri ja detsembri graafikujärgsete maksete tasumiseks, millised tegelikkuses olid kokku 621,85 eurot ning sellest ülejäänud summa 2,05 eurot 2013.a. juuni kuu graafikujärgse makse osaliseks tasumiseks. Selliselt jäi 2013.a. juuni kuu graafikujärgne makse summas 12,49 eurot endiselt osaliselt tasumata. Eeltoodust tulenevalt on näha, et hagiavalduse esitamise seisuga olnud võlgnevust ja sellelt arvestatud viiviseid on kostja tänaseks tasunud, kuid endiselt on tasumata hagiavalduses kajastatud põhivõlgnevus osaliselt 2013.a. juuni ja täielikult 2014.a. jaanuari, veebruari ja märtsi osamaksete osas ning nendelt arvestatavad viivised.
Hageja on õigustatud nõudma viivist; Juhul, kui hageja on õigustatud nõudma viivist, kas on alust viivise vähendamiseks; Millise võlgnevuse osa katteks arvestada kostja poolt tasutud summasid.
Igakuiselt kuulub tasumisele ainult intress (Lepingu p 4). Lepingu p 9 kohaselt on laenusummat õigus tagastada ennetähtaegselt ja osaliselt. Lepingu p 10 kohaselt on selle lahutamatuks osaks laenu tagastuse ja intressi arvestuse graafik. Ehk graafik on arvestuse aluseks, mitte tähtaegade aluseks. Sellest järeldab kohus, et lepingus ei olnud pooled kokku leppinud, et laenu tagastamine peab toimuma igakuiselt – kostja võis seda teha, kuid see polnud kohustus. Kostja kohustus oli igakuiselt intressi tasuda. c) Siiski arvestab kohus sellega, et kostja on põhivõlgnevuse omaks võtnud ning sellega jaatanud oma igakuist laenu tagasimakse kohustust. Seega on pooled ise omavahelist Lepingut tõlgendanud selliselt, et kostjal oli kohustus igakuiselt ka laenu tagasimakseid sooritada. Kohus tugineb VÕS § 29 lg 1, mille kohaselt lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Kuigi Leping ei sätesta igakuist laenu põhisumma tagasimakse kohustust, on pooled Lepingule lisatud graafikut siiski käsitlenud kohustusliku igakuise tagasimakse graafikuna. d) Hagiavaldusele lisatud hageja konto väljavõttest (t lk 24-25) ilmneb, et kostja on teinud hagejale igakuiseid makseid kuni juuli 2013. Siis on maksed peatunud ning järgmine makse on tehtud märtsis 2014. Kohtumenetluse materjalid kinnitavad, et igakuised maksed on jätkunud mais 2014. Seega ajavahemikus august 2013 – veebruar 2014, s.o 7 kuud, on kostja rikkunud Lepingule lisatud graafikus kokku lepitud igakuist laenu ja intressi maksmise kohustust. Samuti on kostja rikkunud seda kohustust aprillis 2014. Seega VÕS § 113 lg 1 ja Lepingu p 6 alusel on hageja õigus nõuda kostjalt viivist laenu ja intressi tagasimakse graafiku õigeaegse mittetäitmise eest ajavahemikus august 2013 – aprill 2014.
VÕS § 88 lg 1 kohaselt kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või liigitunnustega esemeid või osutama samaliigilisi teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud. VÕS § 88 lg 4 kohaselt kui võlgnik ei ole enne kohustuse täitmist või mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist määranud, millise kohustuse ta on täitnud, võib selle määrata võlausaldaja, kui: - ta teatab määramisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist ja - kohustuse täitmine ei ole õigusvastane ja - kohustus on muutunud sissenõutavaks ja - kohustust ei ole vaidlustatud. Kohtu hinnangul on kostja samaaegselt, kui ta jätkas graafikujärgsete maksete teostamist, teatanud kohtu vahendusel (16.05.2014 vastus hagile), et ta ei nõustu viivistega ning jätkab laenu tagasimakseid ehk tema teostatud maksed on Lepingu lisaks oleva graafiku alusel tehtud laenu ja intressi tagasimaksed. Sama on kostja mitmel korral ka hiljem kinnitanud – vt t lk 75 kostja 06.10.2014 vastus; t lk 93 kostja 22.10.2014 seisukoht; t lk 106 kostja 18.01.2015 seisukoht). Hageja on alles 13.10.2014 menetlusdokumendis selgitanud, kuidas ta on kostja tehtud makseid võla tagastamise suhtes arvestanud (s.o 5 kuud pärast seda, kui kostja selgitas, et jätkab graafikujärgseid tagasimakseid ja ei nõustu viivistega). Kohtu hinnangul tuleb kostja makseid, mis on tehtud alates hagi esitamisest kuni käesoleva ajani (igakuiselt alates mai 2014), käsitada Lepingu lisaks oleva graafiku alusel teostatud laenu ja intressi tagasimakseteks ning võlgnevuse likvideerimise makseteks, sest kostja on kooskõlas VÕS § 88 lg 1 selliselt määranud. Hagejal puudus VÕS § 88 lg 4 rakendamiseks alus, kuna selle sätte rakendamise eeldused ei ole täidetud. Lisaks on kostja viiviste nõude vaidlustanud. Kostja on oma vastustes kohtule (02.10.2014 – t lk 62; 06.10.2014 – t lk 75) märkinud ja see ilmneb ka kostja poolt kohtule edastatud konto väljavõtetest (t lk 63), et ta on 24.08.2014 ja 03.09.2014 maksetega kustutanud võla graafikujärgsete maksete eest juuli 2013 – detsember 2013 osas. S.o kokku 1847,78 eurot. Oktoober 2014 seisuga oli kostja enda kinnitusel tasunud ka juuni –oktoober 2014 eest. Kostja 18.01.2015 selgitustest nähtub, et ta on tasunud ka november 2014 – jaanuar 2015 eest ning 07.02.2015 on esitatud tõend veebruari 2015 eest tasumise kohta. Seega on võlgnevus tasumata jaanuar 2014 – aprill 2014 eest ning uut võlgnevust ei ole tekkinud. Kuna kostja ei ole põhivõla ega ka intressi arvestusele vastu vaielnud, siis kohus ei analüüsi, kui palju tuleb kostjal tasuda võlgnevuse eest jaanuar – aprill 2014 eest, vaid lahutab tasutud võla hagi põhinõudest ja intressidest ning mõistab ülejäänud summa kostjalt välja.
Kostja on oma 22.10.2014 vastuväidetes toonud välja asjaolu, et hageja lõpetas temaga ebaseaduslikult töölepingu ja jäi võlgu töötasu juuli ja august 2013 eest (tsiviilasi nr 2-13-51973). Hageja ei ole sellele vastu vaielnud ja ka Kohtute Infosüsteem kinnitab kostja osundatud töövaidluse olemasolu poolte vahel. Samas just augustis 2013 on tekkinud kostjal makseraskused hagejaga sõlmitud Lepingu täimisel. Seega on kohtu hinnangul usutav, et kostja sattus Lepingu täimisel viivtusse seetõttu, et hageja ise käitus kostja suhtes viimase õigusi rikkuvalt, mis otseselt mõjutas kostja maksevõimet. Kohus leiab, et see asjaolu annab alust arvata, et hageja ei ole viivisenõuet esitades käitunud kostja suhtes heas usus. Kostja on tõendanud, et tema makseraskused on olnud ajutised ja tingitud objektiivsetest takistusest sellega, et on hagi esitamisest arvates (aprill 2014) poolte kokkulepitud maksegraafikut täitnud. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks enne kohtusse pöördumist osundanud kostjapoolsele lepingurikkumisele. Kui töövaidlus, millest tekkis kostjal ajutine makseraskus, lõppes mais 2014, siis on võimalik, et kostjal tekkis alles siis võimalus kokkulepitud graafiku alusel laenu
tagasimakseid jätkata (ehk pärast seda, kui tööandja oli ebaseaduslikult maksmata jäänud töötasu välja maksnud). Eeltoodust tulenevalt on kohus jõudnud veendumusele, et objektiivselt ei ole hageja nõutav viivis ülemäärane, kuid käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades, oleks kostjalt viivise nõudmine hageja esitatud määras ebaõiglane ja ebamõistlikult suur. TsÜS § 138 lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. TsÜS § 138 lg 2 kohaselt õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Eeltoodust tulenevalt vähendab kohus viivise nõuet ning rahuldab viivisenõude osaliselt TsMS § 367 alusel esitatud edasiulatuva viivisenõude osas. Arvestades Laenulepingu graafikujärgsete intressimaksete kogusummat ajavahemiku jaanuar – aprill 2014 eest ehk tasumata võlaosa eest (37 eurot), mõistab kohus otsuse tegemisest 20.02.2015 kuni täitmiseni välja viivise tasumata põhinõude osalt (1 528,2 37=1 491,2 eurolt) laenulepingu p 6 kokku lepitud määras (0,1% päevas).
Menetluskulud
korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et hagi osalise rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.