Hageja: AS DNB Liising (registrikood 11315936), lepinguline esindaja Madis Sirkel Kostja: ST (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Hannes Toodu
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.JĂ€tta Harju Maakohtu 10. oktoobri 2014 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jÀtta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
1.Maakohtus kantud menetluskulud jÀÀvad 63% ulatuses kostja ST kanda ja 37% ulatuses hageja AS DNB Liising kanda.
Apellatsioonimenetluse kulud jÀÀvad kostja ST kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale vÔib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 pÀeva jooksul otsuse kassaatorile kÀttetoimetamisest, kuid mitte pÀrast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus vÔib menetlusosaline
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ĂŒksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline vĂ”ib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse vĂ”i muu taotluse kohta seisukohti ja vastuvĂ€iteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sĂ€testatud tĂ€htaja jĂ€rgimiseks tegema menetlusabi taotleja tĂ€htaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkĂ”ige esitama kaebuse. Kaebuse pĂ”hjendamiseks vĂ”i riigilĂ”ivu tasumiseks vĂ”i kaebuses esineva sellise puuduse kĂ”rvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tĂ€htaja pĂ€rast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud pĂ”hjendamatult vĂ”i tĂ€htaja pikendamise eesmĂ€rgil. See ei vĂ€lista menetlustĂ€htaja ennistamist. Asjaolud
1.AS DNB Liising esitas 23.03.2012 Harju Maakohtule hagi ST-e, TAS ja RK Oà vastu solidaarselt vÔla 97 272,31 euro ja viivise 95 777,79 euro saamiseks.
2.Maakohus jÀttis 14.01.2013 mÀÀrusega hagi lÀbi vaatamata RK Oà osas ja 13.08.2013 mÀÀrusega TAS osas.
3.Hagiavalduse kohaselt sÔlmisid hageja ja RK Oà 2008.a 9 liisingulepingut. Hageja ja kostja sÔlmisid 28.11.2008 kÀenduslepingu nr 101336, millega kostja kohustus tagama kÔiki hageja ja RK Oà vahel sÔlmitud liisingulepingutest tulenevaid liisinguvÔtja kohustusi solidaarselt liisinguvÔtjaga. Kostja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks mÀÀrati 61 270,48 eurot (958 674,72 krooni).
4.RK OĂ rikkus liisingulepinguid ja hageja saatis 17.02.2009 liisinguvĂ”tjale ja kĂ€endajatele hoiatuse lepingute ĂŒlesĂŒtlemise kohta juhul, kui kostjad ei tasu vĂ”lgnevust 14 pĂ€eva jooksul ning teavitas, et liisingulepingute ĂŒlesĂŒtlemise korral on neil kohustus lepingute esemed hagejale viivitamatult tagastada. LiisinguvĂ”tja ja kĂ€endajad vĂ”lgnevust ei tasunud ning hageja luges liisingulepingud ĂŒlesöelduks. Hageja edastas 12.11.2009 kostjale vĂ”lateatise, milles andis kostjale 14-pĂ€evase tĂ€htaja vĂ”lgnevuse 6 288 834,82 krooni tasumiseks. Hagejale ei ole liisinguesemete valdust ĂŒle antud. Kostja vastuvĂ€ited
5.Kostja palus jĂ€tta hagi rahuldamata. Hagi on aegunud, kuna hageja ĂŒtles liisingulepingud ĂŒles 17.02.2009 ĂŒlesĂŒtlemisteatise edastamisest 14 pĂ€eva möödumisel, seega 01.03.2009. Hagiavaldus on esitatud kohtule 23.03.2012 ja hageja nĂ”uded on TsĂS § 146 lg 1 kohaselt aegunud.
6.KĂ€endusleping on heade kommetega vastuolus ja seetĂ”ttu tĂŒhine. Kostja on tarbijast kĂ€endaja, kellele on pandud ebamĂ”istlikult suur vastutus. Hageja rikkus liisingulepingute sĂ”lmimisel oluliselt oma kohustusi ja on seega vastutav kohustuste tĂ€itmata jĂ€tmise eest. Hageja oleks pidanud enne lepingute sĂ”lmimist analĂŒĂŒsima pĂ”hivĂ”lgniku majanduslikku olukorda. Hagejale pidi olema teada nii ettevĂ”tte kui ka ĂŒldine majanduslik olukord 2008. aasta lĂ”pus. Hageja ei hinnanud pĂ”hivĂ”lgniku krediidivĂ”imelisust ja kogu risk on langenud tarbijast kĂ€endajale.
7.TĂŒĂŒptingimuste jĂ€rgse viivise puhul on tegemist ebamĂ”istlikult kahjustava ja seega tĂŒhise tĂŒĂŒptingimusega. Viivitusintress 0,25% pĂ€evas on ebamĂ”istlikult suur. Juhul, kui viivisekokkulepe ei ole tĂŒhine, siis tuleb viivist vĂ€hendada. Esimese astme kohtu lahend ja selle pĂ”hjendused
8.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mÔistis kostjalt hageja kasuks vÀlja pÔhivÔla 61 270,48 eurot. Menetluskulud jÀttis kohus 63% ulatuses kostja ja 37% ulatuses hageja kanda.
9.Hageja sĂ”lmis pĂ”hivĂ”lgniku RK OĂ-ga kapitalirendi tĂŒĂŒpi liisingulepingud nr-d 101352, 101365, 101378, 101381, 101585, 101608, 101624, 101750, 101860 ja 103923. Kostja vastutuse aluseks on 28.11.2008 sĂ”lmitud kĂ€endusleping nr 101336, mille jĂ€rgi on tema vastutuse rahaline maksimumsumma 61 270,48 eurot (958 674,72 krooni).
10.TĂ”endamata on kostja vĂ€ited kĂ€enduslepingu heade kommete vastasuse ja tĂŒhisuse osas Tarbijast kĂ€endajaga sĂ”lmitud kĂ€enduslepingu tĂŒhisuse alused saavad tuleneda VĂS § 143 lg 2 sĂ€testatust ja ĂŒldistest TsĂS § 86-89 sĂ€testatud alustel. KuivĂ”rd kĂ€enduslepingus on mĂ€rgitud kĂ€endaja vastutuse rahaline maksimumsumma, siis ei ole kĂ€endusleping VĂS § 143 lg 2 alusel tĂŒhine.
11.KĂ€endusleping ei ole heade kommetega vastuolus ega tĂŒhine ka TsĂS § 86 jĂ€rgi. Kostja ei ole tĂ”endanud oma majanduslikult rasket olukorda, ei ole pĂ”histanud lepinguliste kohustuste ebamĂ”istlikult tasakaalust vĂ€ljas olemist vĂ”i kĂ€enduslepingu ÀÀrmiselt ebasoodsatel tingimustel sĂ”lmimist. Asjaolu, et kostja vĂ€idete kohaselt ei ole hageja piisavalt kontrollinud RK OĂ kui pĂ”hivĂ”lgniku krediidivĂ”imelisust, ei tĂ€henda seda, et hageja oleks rikkunud oma kohustusi kostjaga kĂ€enduslepingut sĂ”lmides ja seetĂ”ttu oleks kĂ€endusleping tĂŒhine. KĂ€endusleping on kehtiv ja pooltele siduv.
12.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et liisingulepingud on ĂŒles öeldud alates 01.03.2009. Liisingulepingute esemeid ei tagastatud VĂS § 367 lg 3 kohaselt hageja valdusesse. Liisingulepingu ĂŒlesĂŒtlemisel 01.03.2009 tekkinud VĂS § 367 lg 1 kohane hageja kulutuste hĂŒvitamise pĂ”hinĂ”ue muutus sissenĂ”utavaks VĂS § 82 lg 7 kohaselt mĂ”istliku aja möödudes hageja poolt liisingulepingute ĂŒlesĂŒtlemisest ja hetkest, mil hageja pidi mĂ”istlikult teada saama liisinguesemete valduse tagasisaamise vĂ”imatusest. Liisinguesemete valduse tagasisaamise vĂ”imatuse asjaoludest teadasaamise mĂ”istlikuks ajaks vĂ”ib pidada vĂ€hemalt 6 kuu pikkust perioodi, mille jooksul liisinguandja saab anda liisinguvĂ”tjale tĂ€iendava tĂ€htaja liisingueseme tagastamiseks ning teha omapoolseid toiminguid liisingueseme asukoha vĂ€ljaselgitamiseks ja valduse taastamiseks. Seega muutus hageja nĂ”ue VĂS § 82 lg 7 kohaselt sissenĂ”utavaks 6 kuu möödudes liisingulepingute ĂŒlesĂŒtlemisest 01.03.2009 ehk kĂ”ige varasemalt 01.09.2009.
13.KuivĂ”rd hageja kahju hĂŒvitamise nĂ”ue aegub TsĂS § 146 lg 1 kohaselt 3 aastat pĂ€rast nĂ”ude sissenĂ”utavaks muutumist, on hageja VĂS § 367 lg 1 alusel esitatud liisinguesemete ostuhinna finantseerimiseks tehtud kulutuste nĂ”ude aegumise tĂ€htaeg 01.09.2012. Hageja esitas kohtule hagi 23.03.2012, st enne aegumistĂ€htaja möödumist ja need nĂ”uded ei ole aegunud.
14.Enne liisingulepingute ĂŒlesĂŒtlemist 2009.a tasumata liisingumaksete nĂ€ol on tegemist korduvate kohustustega. TsĂS § 154 jĂ€rgi on osamaksete aegumistĂ€htajaks 31.12.2012 kell 24.00 ja hagi on selles osas esitatud enne aegumistĂ€htaja möödumist, st osamaksete vĂ”lgnevuse nĂ”uded ei ole aegunud.
15.Maakohus analĂŒĂŒsis kĂ”ikide liisingulepingute alusel esitatud nĂ”udeid ja leidis, et kostja peab hagejale tasuma liisingulepingute ĂŒldtingimuste, VĂS § 108 lg 1, § 145 lg 1 ja § 367 lg 1 alusel tasumata osamaksed ja intressimaksed ning kulud, mis liisinguandja kandis seoses liisinguesemega (liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimiseks tehtud ja osamaksetega katmata kulutused). Hagejal on Ă”igus nĂ”uda kohustuste tĂ€itmist kokku 97 272,31 euro suuruses summas. Arvestades kĂ€enduslepingus kokku lepitud rahalise vastutuse maksimummÀÀra 61 270,48 eurot, tuleb hagi rahuldada eelmĂ€rgitud suuruses ja hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
Apellatsioonkaebus ja selle pÔhjendused
16.Kostja palub tĂŒhistada maakohtu otsuse hagi rahuldatud osas ja jĂ€tta hagi lĂ€bi vaatamata vĂ”i alternatiivselt teha asja maakohtule tagasi saatmata uus otsus, millega jĂ€tta hagi tĂ€ies ulatuses rahuldamata vĂ”i kui ringkonnakohus leiab, et uue otsuse tegemine ei ole vĂ”imalik, saata asi tagasi maakohtule uueks arutamiseks.
17.Maakohus rikkus oluliselt menetlusnormi, kui ta ei jĂ€tnud hagi lĂ€bi vaatamata. Kohtu menetluses on kriminaalasi, kus on poolte vahel vaidlus sama nĂ”ude ĂŒle. Maakohus mĂ€rkis 13.08.2013 mÀÀruses, et puuduvad tĂ”endid selle kohta, et vaidlus oleks sama eseme kohta samal alusel. Samas jĂ€ttis maakohus tĂ€helepanuta kriminaalasjas tehtud otsuses esile toodud asjaolud, kus on nimetatud konkreetsed liisingulepingud ja sĂ”idukid, mille eest hĂŒvitist nĂ”uti. Tegemist on samade lepingute ja sĂ”idukitega, mis on kĂ€esoleva hagi aluseks. KĂ€esolevas vaidluses on rahuldatud hageja nĂ”ue kostja vastu teistkordselt. Sellise olukorra vĂ€ltimiseks ongi ette nĂ€htud hagi lĂ€bi vaatamata jĂ€tmise regulatsioon. Kohus oleks pidanud jĂ€tma hagi lĂ€bi vaatamata.
18.Samuti rikkus maakohus materiaalĂ”iguse norme. Hagi oleks tulnud jĂ€tta rahuldamata TsĂS § 142 lg 1 ja § 146 lg 1 alusel aegumise tĂ”ttu. Hagiavalduses toodud asjaolude kohaselt on hageja kĂ”ik liisingulepingud ĂŒles öelnud 17.02.2009 ĂŒlesĂŒtlemise avaldusega. Avalduse kohaselt luges liisinguandja lepingu ĂŒles öelduks 14 pĂ€eva jooksul kohustuste tĂ€itmata jĂ€tmisel. Seega ĂŒtles liisinguandja lepingud ĂŒles ning liisingulepingutest tulenevad kohustused muutusid sissenĂ”utavaks 01.03.2009. Hageja esitas hagiavalduse 23.03.2012.
19.Maakohus jĂ€ttis tĂ€helepanuta kriminaalasjas tehtud lahendis toodud asjaolud ja selle, et kostja on kĂ€endaja, mitte liisinguvĂ”tja. Hageja ei saanud kostjalt nĂ”uda liisingueseme tagastamist. Hagejale oli vahetult pĂ€rast lepingu ĂŒlesĂŒtlemist teada, et sĂ”idukeid ei ole vĂ”imalik tagastada ja ta oli esitanud kuriteoteate omastamise ja kelmuse kohta. Tegemist oli laofinantseeringuga ning pooltevahelise praktikaga, mille kohaselt sĂ”idukid vÔÔrandati edasi ja seejĂ€rel tĂ€ideti laekunud summadest kohustused liisinguandja ees. Kohus jĂ€ttis need asjaolud tĂ€helepanuta.
20.Hageja ei esitanud apellatsioonkaebusele vastust. Ringkonnakohtu seisukoht
21.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse vĂ€ited ei anna alust kohtuotsuse tĂŒhistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jĂ€tab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata.
22.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel vÔtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lÀbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tÔendamise menetluse vÔi protokolli ÔiguspÀrasuse vÔi ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
23.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalÔiguse norme Ôigesti ja ei rikkunud menetlusnorme. Kohus hindas tÔendeid Ôigesti ja tegi nende alusel pÔhjendatud jÀreldusi. Ringkonnakohus nÔustub esimese astme kohtu otsuse pÔhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sÀtestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele mÀrgib ringkonnakohus jÀrgmist.
24.Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud maakohtul alust jÀtta hagi TsMS § 423 lg 1 p 4 alusel lÀbi vaatamata. Kostja taotles hagi lÀbi vaatamata jÀtmist pÔhjendusega, et Harju Maakohtu menetluses on kriminaalasi nr 1-12-7190, kus hageja on esitanud kostja vastu tsiviilhagi samal alusel. Samas ei ole kostja kohtu ette toonud asjaolusid ega esitanud tÔendeid, mille alusel saaks teha jÀrelduse, et kohtu menetluses on samade poolte vahel
asi sama eseme kohta samal alusel. Hageja ei ole seda asjaolu TsMS § 231 lg 2 teise lause kohaselt omaks vÔtnud. Kriminaalasjas tehtud (jÔustumata) kohtuotsusega hageja tsiviilhagi rahuldamine ei vÔimalda iseenesest teha jÀreldust selle kohta, et nÔuete esemed ja alused on samad.
25.Kostja leiab ebaĂ”igesti, et liisingulepingutest tulenevad kohustused muutusid sissenĂ”utavaks lepingute ĂŒlesĂŒtlemise pĂ€evast 01.03.2009. Liisingulepingu ĂŒlesĂŒtlemise korral muutub liisinguandja nĂ”ue sissenĂ”utavaks mĂ”istliku aja jooksul pĂ€rast lepingu ĂŒlesĂŒtlemist. MĂ”istliku aja pikkus sĂ”ltub muu hulgas liisinguandja kulutuste kindlakstegemisele mĂ”istlikult kuluvast ajast, nagu leidis Ă”igesti ka maakohus. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis vĂ”imaldaks teha jĂ€relduse, et hageja oli juba liisingulepingute ĂŒlesĂŒtlemise ajal teadlik sellest, et liisinguvĂ”tja talle vaidlusaluseid liisinguesemeid ei tagasta.
26.TĂ€htsust ei ole asjaolul, et kostja kĂ€endajana ei saanud liisinguesemeid tagastada. VĂS § 145 jĂ€rgi ei vabasta see kĂ€endajat kohustuste tĂ€itmisest vĂ”lausaldaja ees.
27.Maakohtu menetluses ei tuginenud kostja asjaolule, et liisingulepingute nÀol oli tegemist laofinantseeringuga ja pooltevahelise praktika jÀrgi tuli liisitud sÔidukid edasi vÔÔrandada. Ringkonnakohus jÀtab eelnimetatud vÀited TsMS § 652 lg 4 alusel tÀhelepanuta. Menetluskulud
28.Kuna ringkonnakohus jÀtab kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja esimese astme kohtu otsuse muutmata, jÀtab kohus apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
29.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-147-14 p-22 selgitanud menetluskulude kindlaksmÀÀramise korda jĂ€rgmiselt: â1. jaanuaril 2015 jĂ”ustusid TsMS muudatused, mis olulisel mÀÀral muutsid menetluskulude kindlaksmÀÀramise korda. TsMS § 174 lg 1 esimese lause uue redaktsiooni kohaselt mÀÀrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja pĂ”hjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 uue redaktsiooni kohaselt mÀÀrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses vĂ”i menetlust lĂ”petavas mÀÀruses (p 1) vĂ”i mÀÀrusega pĂ€rast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse vĂ”i menetlust lĂ”petava mÀÀruse jĂ”ustumist (p 2). Seejuures nĂ€hakse TsMS § 176 lg 4 uues redaktsioonis ette menetlusosaliste kohustus esitada igas kohtuastmes, kus asja menetletakse, menetluskulude nimekiri selle kohtuastme menetlusega seotud kulude kohta. /....../ Kolleegiumi arvates tuleb kohtutel eespool nimetatud probleemi ĂŒletamiseks tĂ”lgendada kehtivaid menetluskulude kindlaksmÀÀramise sĂ€tteid selliselt, et tsiviilasjades, milles lĂ”pplahend kas vĂ”i ĂŒhes kohtuastmes on tehtud enne 1. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks mÀÀratud, mÀÀrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus mÀÀrusega pĂ€rast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse vĂ”i menetlust lĂ”petava mÀÀruse jĂ”ustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes Ă”igustatud menetlusosalisele mĂ”istliku tĂ€htaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tĂ”endavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuvĂ€ite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu mÀÀratud tĂ€htaja jooksul menetluskulude nimekirja, mÀÀrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on vĂ”imalik mÀÀrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkĂ”ige riigilĂ”iv)â. Ălle JĂ€nes
Iko NÔmm
Ande TĂ€nav
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒmiseeritud. Andmed on informatiivsed.