lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-10-17656/142

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 17.02.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-10-17656/142
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
17.02.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
983
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

17.02.2015, Tallinn

Kohtukoosseis

Iko Nõmm, Reet Allikvere, Ande Tänav

Kohtuasja number

2-10-17656

Kohtuasi

NM hagi NŠ vastu viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.12.2014 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

NM apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: NM (isikukood XXXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XXX XX-XX XXXXXXX

XXXXX)

Kostja: NŠ (isikukood elukoht teadmata)

Menetluse liik

XXXXXXXXXXXX,

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Keelduda NM apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus koos lisadega selle esitajale.
2.Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti seisukohti ja vastuväiteid teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta. Asjaolud

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.16.04.2010 esitas NM (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse NŠ (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt välja viivise 205 800 krooni (13 153,02 eurot). Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt andis hageja kostjale laenu 12000 USD. Kostja kohustus laenu tagastama hiljemalt 18.03.1998 koos intressidega ja viivituse korral viivistega 1% iga viivitatud päeva eest võlasummalt. Harju Maakohtu 28.06.2006 otsusega asjas nr 205-19876 mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 159 400 krooni (12 000 USD) kuna kostja laenu tagasimaksmise kohustust ei täitnud. Perioodi 18.03.1998-28.08.2006 (3080 päeva) eest on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 372 680 USD suuruses. Tegemist on kõrvalnõudega, hageja põhinõue rahuldati 05.12.2008 otsusega tsiviilasjas nr 2-04-1760. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnistanud, aga palus tema vastu esitatud nõuded rahuldada. Kostja kinnitas, et sai 19.02.1998 võlakirja alusel 12 000 USD. Ülejäänu kostja vastuses puudutab hageja ja HK suheteid. Kostja on nõus võtma enda peale kõik kohustused, mis tulenevad hageja ja HK vahel 19.02.1998 sõlmitud laenulepingust, sh kohustuse maksta K-ile 12 000 USD. Kostja ei ole nõus temalt viivise väljamõistmisega 13 153,02 euro suuruses, sest tema ja K-i vahel 15.07.1998 sõlmitud laenulepingu summa 40 000 USD sisaldab 12 000 USD. See leping on tühistanud kõik varasemad võlakirjad, sh 19.02.1998 võlakirja. Kohtukulusid polnud kostja nõus kandma. Samuti palus kostja 28.08.2006 otsuse asjas nr 2-05-19876 tühistada. Maakohtu otsus
4.30.12.2014 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivised 13 153,02 eurot ja jättis menetluskulud kostja kanda.
5.Kohus märkis, et kohus jätab tähelepanuta hageja poolt menetluse ajal esitatud seisukohad, mis käesolevasse nõudesse ei puutu. Kostja vastus sisaldab vastuolulisi seisukohti ja seisukohti, mis samuti ei puutu hageja poolt esitanud nõude lahendamisse, kohus jättis ka need seisukohad tähelepanuta. Kohus jättis asja lahendamisel arvestamata ka kõik hageja poolt esitatud tõendid, mis ei puuduta tema ja kostja vahelisi suhteid seoses käesoleva viivisenõudega, vaid näiteks suhteid HK-ga (I kd lk 9-10 jms).
6.Hageja poolt esitatud tõenditest nähtuvalt on kostja 19.02.1998 allkirjastanud võlakirja (I kd lk 111, tõlge lk 112), millest nähtuvalt sai kostja hagejalt 12 000 USD intressiga 10% kuus tähtajaga kuni 4.03.1998 ning kohustus iga viivitatud päeva eest maksma 1% võla üldsummast. Põhivõlg 159 400 krooni (12 000 USD) mõisteti kostjalt hageja kasuks välja tsiviilasjas nr 2-05-19876 tehtud 28.08.2006 otsusega. Otsusest nähtuvalt rahuldas kohus hagi tagaseljaotsusega kuna kostja hagile vastust ei esitanud. Kohus rahuldas hagi TsK § 173 lg 1 ja § 174 alusel. Otsus jõustus 03.10.2006.
7.Arvestades, et kostja ei maksnud hagejale tähtaegselt tagasi põhivõlga 12 000 USD, pooled leppisid 19.02.1998 võlakirjas kokku ka viiviste maksmises, tuleb hageja nõue viiviste väljamõistmiseks kostjalt rahuldada. Viivisekohustus on põhikohustusest sõltuvuses. Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadistiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRakS) §-le 2 tuleb asjaolule või toimingule, mis on tekkinud enne 1.juulit 2002, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui VÕSRakS-st ei tulene teisiti. Sama tuleneb VÕSRakS §-st 11. Tuginedes otsuses ka Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-79-05 p-s 10 märgitule leidis kohus, et seega tuleb hageja viivisenõude lahendamisel kohaldada ENSV tsiviilkoodeksi (TsK) asjakohaseid sätteid, mis kehtisid kuni 30.06.2002. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuli kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. TsK § 174 keelas ühepoolse keeldumise kohustise täitmisest. 19.02.1998 võlakirjaga võttis kostja kohustuse maksta hagejale viivist 1% võla üldsummast iga viivitatud päeva eest. Kostja oma

lepingulisi kohustusi ei täitnud, mistõttu on ta lepingut rikkunud ja vastutab rikkumise eest Apellatsioonkaebus

8.29.01.2015 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja peatada Harju Maakohtu 30.12.2014 otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja kuni tsiviilasjas nr 214-61045 tehtud otsuse jõustumiseni, käesolevas tsiviilasjas Harju Maakohtu 30.12.2014 määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamiseni ja haldusasjas nr 310-1407 otsuse jõustumiseni ning ennistada apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
9.Apellatsioonkaebuses vaidlustab hageja tema poolt menetluses esitatud täiendavate nõuete läbi vaatamata jätmist, leides, et nende menetlemine käesoleva tsiviilasja raames on hädavajalik asja õigeks lahendamiseks ja kohtu kollisiooni kõrvaldamiseks. Selle käigus tuvastatavad asjaolud mõjutavad 19.02.1998 võlakirjade alusel tehtud kohtulahendeid ning seega ka hageja ja kostja vahelisi suhteid. Samuti on hageja hinnangul õigusvastane kostjate kaasamise taotluse läbivaatamata jätmine kohtu poolt. Ringkonnakohtu seisukoht
10.Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb kooskõlas TsMS 637 lg 1 p-ga 6 ja § 638 lg-ga 4 keelduda ning kaebus tagastada selle esitajale.
11.Eeldades kostja apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust, ei anna need alust apellatsioonkaebuse rahuldamiseks. Seejuures juhib ringkonnakohus tähelepanu asjaolule, et kui menetlusosaline vaidlustab maakohtu otsuse, võib ta TsMS § 631 lg 1 järgi tugineda apellatsioonkaebuses üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus. Apellatsioonkaebusest nähtub, et hageja ei soovi maakohtu otsuse, millega rahuldati tema hagi kostja vastu täies ulatuses, kehtivuse vaidlustamist. Kaebusest nähtuvalt soovib hageja vaidlustada sisuliselt maakohtu menetluslikke toiminguid, millega eraldati hageja osad käesolevas menetluses esitatud nõuded eraldi menetlustesse. Seega ei võimalda apellatsioonkaebuses esiletoodud asjaolud asuda vaidlustatud maakohtu otsuses leitust teistsugusele seisukohale.
12.Kuna kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (TsMS § 638 lg 10).

Allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm

/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere

/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja