2-14-24562
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Haide Rimmel, kohtujurist Sandri Laurand
Määruse tegemise aeg ja koht
16. veebruar 2015.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-24562
Tsiviilasi
XXX korteriomanike ja mitteeluruumide omanike hagi XXX vastu võlgnevuse 917,14 euro ja lisanduva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
1124,24 eurot
Menetlustoiming
Hagiavalduse läbivaatamata jätmine ja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagejad: XXX(Kesklinna linnaosa, Tallinna linn; katastritunnus XXX) korteriomandite ja mitteeluruumide omanikud seisuga 16.07.2014.a kuni käesoleva määruse jõustumiseni, va käesoleva asja kostja) Hagejate lepinguline esindaja: OÜ XXX(XXX, e-post
esindaja Marko Woronowicz (IUSTUS OÜ, Tornimäe 5 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Kostja lepinguline esindaja: Maris Merilo (Cavere Õigusbüroo OÜ, Estonia pst 1, 10143 Tallinn, e-post [email protected])
Eelistungi toimumise aeg
03.02.2015.a
Eelistungil osalenud isikud
Kostja lepinguline esindaja
2-14-24562
Harju Maakohtu menetluses on XXX korteriomanike ja mitteeluruumide omanike hagi XXX vastu võlgnevuse 917,14 euro ja lisanduva viivise nõudes. Käesolevas asjas oli 03.02.2015.a kuupäevaks määratud toimuma eelistung. Kohtukutse on hagejate esindajale kätte toimetatud e-toimiku vahendusel 20.12.2014.a. Nimetatud istungile hagejate esindaja ei ilmunud. Hagejate esindaja ei taotlenud kohtult kõnealuse istungi edasilükkamist ega teatanud istungilt puudumise põhjustest. Kohtukutses oli hagejate esindajat teavitatud kohustusest teatada kohtule õigeaegselt istungile ilmumise võimalikest takistustest ning hoiatatud istungile ilmumata jätmise võimalike õiguslike tagajärgede osas. Kostja esindaja taotles istungil seoses hagejate esindaja istungile mitteilmumisega hagi läbivaatamata jätmist.
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 409 lg 1 p-le 1 jätab kohus kohale ilmunud kostja taotlusel hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile. TsMS § 412 lg 1 p 1 järgi kohus ei jäta hagi läbi vaatamata sõltumata hageja ilmumata jäämisest kohtuistungile, muuhulgas kui hageja oli nõus kirjaliku menetlusega või hagi läbivaatamisega tema osavõtuta. Kohus märgib, et 03.02.2015.a istung oli määratud toimima eelistungina. TsMS § 398 lg 1 järgi võib kohus määrata eelmenetluses eelistungina korraldava kohtuistungi, kui kohtu arvates saab nii paremini ette valmistada asja arutamist põhiistungil või kui eelistungil on rohkem väljavaateid lõpetada menetlus kompromissiga või muul viisil kokkuleppel. Eelistungil lahendab kohus eelmenetluses ette nähtud ülesandeid (TsMS § 392). Hagejad on antud juhul ka soovinud, et kohus arutaks asja kohtuistungil. Seega ei esine kohtu hinnangul käesoleval juhul hagi läbivaatamata jätmiseks TsMS § 412 lg-s 1 nimetatud piiranguid. Hagejate esindajale oli ka selgitatud istungilt puudumise võimalikke menetlusõiguslikke tagajärgi (TsMS § 409, vt tl 99-100). Lähtudes eeltoodust, jätab kohus TsMS § 409 lg 1 p 1 alusel käesoleva hagi läbi vaatamata. Kohus selgitab, et TsMS § 426 lg-st 1 tulenevalt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle uuesti kohtusse.
2-14-24562 kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Kohus on hagiavalduse 15.10.2014.a menetlusse võtmise määruses selgitanud, et käesolevas asjas tuleb hagejateks lugeda Tallinna linna XXX korteriomandite ja ka mitteeluruumide omanikke. Kohus leiab käesolevaga, et hagejateks tuleb lugeda korteri- ja mitteeluruumide omanikke, kes hagiavalduse esitamise, s.o 16.07.2014.a seisuga olid XXX asuva korteriomandi omanikuna kantud kinnistusraamatusse. Lisaks tuleb tsiviilasjas hagejateks lugeda ka isikuid, kelle suhtes on omanikuks saamise kanne tehtud käesoleva tsiviilasja menetluse kestel. Seda ennekõike põhjusel, et kehtiv õigus ei näe korteriomanike ühisusele ette õigusvõimet (sh ka tsiviilkohtumenetlusteovõimet). Vastavalt XXX korteriomanike 17.03.2005.a üldkoosoleku protokollile on OÜ XXX nimetatud XXX korteriomanike ühisuse vara valitsejaks. Riigikohus on sarnasel juhul märkinud, et valitseja on õigustatud korteriomanike ühiste asjade puhul sisse nõudma nõudeid ja esitama neid kohtus kõigi korteriomanike, mitte enda nimel vaid olles seejuures kõigi korteriomanike esindaja (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 09.02.2011.a lahend asjas 3-2-1-146-10, p 10). Kohus peab TsMS § 165 lg 1 alusel mõistlikuks määrata, et kostja poolt kantud menetluskulude eest vastutavad kaashagejad eest võrdsetes osades. Kohus leiab, et XXX korteriomandite omanikud ei ole praeguses menetluses oluliselt erinevas ulatuses osalenud. Kohus selgitab, et kokkuleppel võivad hagejad ühiselt kostja menetluskulud hüvitada ka korterelamu majandamiseks moodustatud ühise varakogumi arvelt.
/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.