Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Tasumisega viivitamisel kohustub kostja tasuma viivist 0,01% päevas võlgnetavalt summalt, hagejalt vastava nõude saamisel. Hagejal on õigus pöörduda kohtutäituri poole, kui kostja viivitab kolme järjestikuse makse tasumisega. Sellisel juhul loetakse võlgnevuse kogu jäägi tasumise tähtaeg saabunuks. Hageja ja kostja kokkuleppel toimub punktis 2 nimetatud kohustuse täitmine Julianus Inkasso OÜ arvele nr EE222200221015269783 Swedbank's. Hageja ja kostja on kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hageja palub tagastada 50% tasutud riigilõivust, s.o 30 eurot, Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr EE222200221015269783 Swedbank's TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel. Pooled loobuvad kompromissi kinnitamise määrusele edasikaebamise õigusest. Pooled paluvad kohtul antud kompromiss kinnitada ja lõpetada tsiviilasjas nr 2-14-5033 menetlus.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled kinnitasid kompromisslepingus, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga ja kohus selgitas 11.02.2015. a kohtuistungil menetlusosalistele menetluse lõpetamise tagajärgi, mis tulenevad TsMS §-st 432. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus pooled soovivad loobuda kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õigusest. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on pooled kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Pooled on seega TsMS § 168 lg 3 kohaselt kokku leppinud menetluskulude jagamises. Kostja lepinguline esindaja riigi õigusabi korras on palunud 11.02.2015. a toimunud kohtuistungil riigi õigusabi tasu ja kulud jätta riigi kanda /tlk 165/. 02.01.2015. a määrusega on kohus käesolevas tsiviilasjas rahuldanud kostja Ants Luik taotluse riigi õigusabi saamiseks ja andnud talle riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtumenetluses, kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. TsMS § 180 lg 4 kohaselt menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel (riigi õigusabi) kohaldatakse käesolevas jaos sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 190 lg 5 sätestab, et kui kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Menetluskulud, mille tasumisest kostja on vabastatud või mida kostja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. TsMS § 190 lg 7 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus leiab, et olukorras, kus kohus on kostja majanduslikust seisundist tulenevalt andnud talle riigi õigusabi ning pooled on jõudnud kompromissile, on põhjendatud TsMS § 190 lg 7 alusel kostja vabastamine menetluskulude, so riigi õigusabi tasu ja kulude summas 385,44 eurot, riigituludesse tasumise kohustusest. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on kohtule esitatud kompromisslepingus taotlenud 1⁄2 riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel. Kohus leiab, et 1⁄2 riigilõivu kuulub hagejale tagastamisele TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel, so pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu summas 45 eurot (kogusumma 67 avalduse eest 3513 eurot) tasus Julianus Inkasso OÜ 31.01.2014 Rahandusministeeriumi arveldusarvele viitenumbriga 2900072369, selgitusega: „Riigilõiv 67 maksekäsu avalduse eest, 8“. Riigilõivu summas 15 eurot tasus Julianus Inkasso OÜ 05.05.2014 Rahandusministeeriumi arveldusarvele viitenumbriga 2900072699, selgitusega: „Riigilõiv hagilt Ants Luik vastu, tsiviilasi nr 2-14-5033“. Riigilõiv on ümber kantud viitenumbrile 2900072369. Kohus on riigilõivude laekumist kontrollinud / tlk 122-124, 132-133/.

TsMS § 150 lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Eeltoodust tulenevalt tuleb Julianus Inkasso OÜ-le tagastada 1⁄2 maksekäsu kirimenetluse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, so 30 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Sild Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.