BTA Insurance Company SE Eesti filiaal K V vastu 1565,40 euro nõudes
Menetlustoimingud
Menetluse lõpetamine hagist loobumisega
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: BTA Insurance Company SE Eesti filiaal (reg.kood 11223507) Esindaja: Ülle Velling volikirja alusel Kostja: K V (isikukood xxxx; e-posti aadress xxxx)
RESOLUTSIOON:
Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-13-38746 seoses hagist loobumise vastuvõtmisega. Jätta poolte menetluskulud hageja kanda. Tagastada kautsjon summas 175 (ükssada seitsekümmend viis) eurot K V kontole nr xxxx. Tagastada hagejale seoses hagist loobumisega pool tema poolt tasutud riigilõivust, so 87,50 eurot. Riigilõiv summas 87,50 eurot kanda BTA Insurance Company SE Eesti filiaali kontole nr EE122200221029133397 AS-is Swedbank. Toimetada kohtumäärus pooltele kätte ja saata jõustumisel täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele poole riigilõivu tagastamiseks. Edasikaebamise kord: Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, kohtumääruse kättetoimetamisest.
Asjaolud
1.09.04.2014.a. saabus Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale kohtualluvuse järgi BTA Insurance Company SE Eesti filiaali hagi K V vastu 1565,40 euro nõudes. Viru Maakohtu 14.04.2014.a. määrusega võeti hagi menetlusse ning määrati teatada kostjale hagi esitamisest, saata talle hagiavalduse ja selle lisade ärakirjad ja kohustada kostjat vastama kirjalikult 14 päeva jooksul. Vastuse nõudes hoiatati kostjat, et kui ta tähtaegselt vastust ei esita, võib kohus rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
Kostja sai hagimaterjalid koos vastuse nõudega kätte isiklikult 04.07.2014.a. Kostja tähtaja jooksul, mis saabus 18.07.2014.a., kirjalikku vastust ei esitanud, mistõttu kohus luges hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning rahuldas hagi tagaseljaotsusega. Kohtuotsuse sai kostja isiklikult kätte 29.09.2014.a.
3.23.10.2014.a. saabus Rakvere kohtumajale Tartu Ringkonnakohtult K V kiri, milles ta avaldab, et pole nõus tagaseljaotsusega nr 2-13-38746. Kirjas märgitu kohaselt sai ta 13.02.2014.a. prokuratuurist kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, mille kohaselt ei ole tõendatud, et tema juhtis avarii põhjustanud autot. Kirja esitajale jäi arusaamatuks, kuidas sai kohus politseilt kinnituse, et tema oli roolis. K V palus asi uuesti läbi vaadata.
4.Viru Maakohtu 27.10.2014.a. määrusega jäeti K V kaja käiguta ning kohustati teda kõrvaldama kajas puudused, sh tasuma kautsjon summas 175 eurot.
5.05.12.2014.a saabus kohtule K Vlt täpsustatud kaja, mille kohaselt algatati kostja K. V suhtes 31.01.2013.a. kriminaalmenetlus ning kahtlustati teda liiklusõnnetuse põhjustamises alkoholijoobes, kuid vastuskirja viimase lausega on selgelt öeldud, et menetlus käesolevas kriminaalasjas ei ole lõpule viidud. Kedagi ei käsitata kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Kuna menetlus ei olnud lõpule viidud ja kostja oli kõigest kahtlustatav, ei saanud hageja, ega kohus teha järeldust, et kostja oli alkoholijoobes ja põhjustas avarii ning vastutab seetõttu hageja nõude tasumise eest. Hageja oleks pidanud ootama kuni kostja kriminaalasjas süüdi tunnistatakse või menetlus lõpetatakse ja kohus jätma hagiavalduses esitatud tõendite põhjal hagi rahuldamata. Hageja esitas hagiavalduse alles 09.04.2014.a. Kuid eelnevalt, s.o 13.02.2014 lõpetas Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuur prokuratuuri loal kriminaalmenetluse, kuna eeluurimisega ei leidnud tõendamist, et kostja põhjustas liiklusõnnetuse. Seega lõpetati kriminaalmenetlus varem, kui hageja esitas kohtusse hagiavalduse. Hageja pidi olema teadlik, et kostja oli kriminaalmenetluses kõigest kahtlustatav, et tema poolt hagiavalduses tõendina esitatud dokument ei kinnita joobes olekut ja liiklusõnnetuse põhjustamist ning vastutust ja et kriminaalmenetlus lõpetati KrMS § 199 lg p 1 alusel. Hageja pidi olema teadlik, et puuduvad tõendid, mis kinnitaksid kostja vastutust ja näitaks liiklusõnnetuse põhjustamist alkoholijoobes. Kostja vastu ei esitatud tsiviilhagi, hageja ei saanudki seda esitada, kuna puudus alus. Hageja, kui majandus- ja kutsetegevuses tegutsev spetsialist pidi aru saama, et hagi esitamiseks õiguslik alus puudus. Seega esitas hageja hagiavalduse õigusliku aluseta ja pahauskselt. Asjaolu, et kostja oli kahtlustatav ja tõendis on sõnaselgelt kirjas, et menetlus ei ole lõpule viidud, on sellised, mis ei anna kohtule alust järeldada, et nõue on õiguslikult põhjendatud. Olenemata sellest, kas kostjal on võimalik esitada ja põhistada mõjuvat põhjust oma tegevusetusele, on tal õigus kajas esitada väide, et hagi ei ole veenev. Kohus peab hagi veenvust kaja menetlemisel kontrollima ka siis, kui kajas ei ole hagi ebaveenvusele osutatud. Kui kohus leiab, et hagi ei olnud veenev, tuleb menetlus kaja alusel taastada. Hagi ei olnud veenev, sest nõue ei olnud õiguslikult põhjendatud, mis välistab tagaseljaotsuse tegemise. Kuna maakohus ei olnud õigustatud tagaseljaotsust tegema, siis on õigus esitada kaja, olenemata tegevusetuseks mõjuva põhjuse olemasolust.
Kuna kriminaalmenetlus lõpetati Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuur prokuratuuri loal, sest eeluurimisega ei leidnud tõendamist, et kostja oli isik, kes liiklusõnnetuse põhjustas, ei ole ka tõendatud vastutus hageja ees, mistõttu puudub hagejal õiguslik alus nõude esitamiseks ja kostjal kohustus see tasuda. Kostja leidis, et kohus ei võinud tagaseljaotsust teha ja seega ei pidanud kajalt kautsjoni tasuma, kuid tasus selle siiski, paludes kohtul kautsjon tagastada, kui kohus leiab, et seda tasuma ei pidanud. Kostja palus kaja rahuldada ja menetlus taastada, jätta hagi rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda.
6.Kohus edastas kaja hagejale vastamiseks. 22.12.2014.a. saabus hageja vastus. Hageja avaldas, et loobub nõudest. Hageja märkis, et kui kostja oleks reageerinud koheselt hageja tagasinõudele ja kohtukutsetele ning esitanud omapoolsed selgitused kriminaalasja lõpetamise kohta, poleks hageja esitanud kohtusse nõuet. Seetõttu palus hageja jätta kohtukulud poolte enda kanda. Kohtumääruse põhjendused
7.Kohus, tutvunud hagist loobumise avaldusega, leidis, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada seoses hageja poolt hagist loobumisega. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et kuivõrd asjas tehtud tagaseljaotsus ei ole veel jõustunud, saab hageja hagist loobuda. Kohus võtab loobumise vastu ning lõpetab menetluse tsiviilasjas nr 2-13-38746. Kohus märgib, et eeltoodust tulenevalt ei lahenda kohus kostja poolt esitatud kaja ega taasta menetlust. Menetlus kuulub lõpetamisele käesoleva määrusega.
8.TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Eeltoodust tulenevalt jäävad poolte menetluskulud hageja kanda. Kohus märgib, et kuigi hageja on palunud jätta menetluskulud poolte endi kanda, seadus sellist võimalust ei anna.
9.TsMS § 429 lg 3 kohaselt, kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. TsMS § 174 lg 1 ja 2 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus on teatanud kostjale hageja poolt hagist loobumisest ning palus kostjal teatada, kas tal on muid menetluskulusid. Kostja esitas kohtule kautsjoni tagastamise taotluse ega esitanud menetluskulude nimekirja. Kuivõrd ka tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjal on
menetluskulusid tekkinud, ei määra kohus kostja menetluskulusid rahaliselt kindlaks ega mõista neid hagejalt välja.
9.Kostja poolt tasutud kautsjoni osas märgib kohus järgmist. TsMS § 149 lg 5 kohaselt, kaja, menetluse taastamise või menetlustähtaja ennistamise avalduse osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Kautsjon tagastatakse ka juhul, kui avaldus jäetakse menetlusse võtmata, samuti siis, kui avaldus või hagi jäetakse läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kuivõrd kohus lõpetab antud menetluse, tuleb kostjale tagastada taotluse alusel tema poolt tasutud kautsjon summas 175 eurot.
10.TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 esimese lause kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Sama lõike kolmanda lause järgi riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Sama paragrahvi kuuenda lõike kohaselt riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Kuna hageja on hagist loobunud ja esitanud taotluse riigilõivust poole tagastamiseks, tuleb hageja taotlus rahuldada ja tagastada talle riigilõiv summas 87,50 eurot.
11.Kohus juhib tähelepanu järgnevale. TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Maido Roots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.