Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. veebruar 2015. a Tartu
Tsiviilasja number
2-13-17682
Tsiviilasi
Toome puiestee 7 KÜ hagi Victor Tsepilovi ja Svetlana Tsepilova vastu võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
461,51 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 28. novembri 2013. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Victor Tsepilovi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja I): Victor Tsepilov (isikukood: XXXXXXXXXXX; elukoht: X-XX, XXX) Vastustaja (hageja): Toome puiestee 7 KÜ (registrikood: 80003828), esindajad Viktor Romanov ja Paul Paas Kostja II: Svetlana Tsepilova (isikukood: XXXXXXXXXXX; elukoht: X-XX, XXX)
1.Tühistada Viru Maakohtu 28. novembri 2013. a otsus
esindajad
RESOLUTSIOON
Victor Tsepilovilt väljamõistetud viiviste summa osas ja teha selles osas uus otsus, millega mõista Victor Tsepilovilt hageja kasuks välja viivised summas 333,86
Lugeda Viru Maakohtu 28. novembri 2013. a otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista Victor Tsepilovilt ja Svetlana Tsepilovalt solidaarselt välja Toome puiestee 7 KÜ kasuks põhivõlg 1674,03 eurot (üks tuhat kuussada seitsekümmend neli eurot, 03 senti).
3.Mõista Svetlana Tsepilovalt välja viivised 334,70 eurot (kolmsada kolmkümmend neli eurot, 70 senti) 20.03.2013. a seisuga. Mõista Svetlana Tsepilovalt välja viivised 0,07% viivitatud summalt päevas alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
4.Mõista Victor Tsepilovilt välja viivised 333,86 eurot (kolmsada
kolmkümmend
kolm
eurot,
senti)
20.03.2013. a seisuga. Mõista Victor Tsepilovilt välja viivised 0,07% viivitatud summalt päevas alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulude jaotus
Maakohtus kantud menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta Victor Tsepilovi kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise
eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Toome puiestee 7 KÜ esitas 19.04.2013 Viru Maakohtule hagi Victor Tsepilovi ja Svetlana Tsepilova vastu võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks. Hageja palus kostjatelt solidaarselt mõista välja põhivõlgnevus summas 1674,03 eurot, viivised summas 334,7 eurot ja alates 20.03.2013 viivis 0,07% päevas viivitatud summalt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
2.Victor Tsepilov leidis, et viivis on arvestatud ebaõigesti ning kostjad ei ole solidaarvõlgnikud, vaid osavõlgnikud. Victor Tsepilov selgitas, et korterit kasutab Svetlana Tsepilova. Kostja leidis, et Svetlana Tsepilova peab tasuma korteriühistu teenuste eest.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 28.11.2013. a otsusega hagi ja mõistis Victor Tsepilovilt ja Svetlana Tsepilovalt solidaarselt Toome puiestee 7 korteriühistu kasuks välja põhivõla 1674,03 eurot ja viivised 334,70 eurot (20.03.2013. a seisuga) ning viivise 0,07% viivitatud summalt päevas kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Kohus jättis menetluskulud kostjate kanda. Kohus mõistis kostjatelt hageja kasuks välja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 200 eurot. Kohus leidis, et kostjatel on võlg korteriühistu ees. Kohus ei nõustunud kostja I seisukohaga, et viivis on ebaõigesti arvestatud. Kostja ei ole esitanud omapoolset viiviste arvestust. Hageja poolt esitatud viiviste arvestuses on toodud viivitatud päevade arv ja viiviste summa. Tasumisele kuuluv viivis oli märgitud ka igas arves. Kostja II ei ole viiviste suurust vaidlustanud. Kostjad ei vaielnud vastu ka põhivõla suurusele. Kostja I leidis, et kostjad ei ole solidaarvõlgnikud, vaid tegemist on osavõlaga. Kohus ei nõustunud kostja I seisukohaga. VÕS § 63 alusel, kui mitu isikut peavad täitma sama osadeks jagatava kohustuse, peavad nad seda tegema võrdsetes osades. Seaduses või tehinguga võib ette näha osavõlgnike kohustuse täitmise ebavõrdsetes osades. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata, kui mitu isikut peavad kohustuse täitma solidaarvõlgnikena. VÕS § 65 lg-te 1 ja 2 alusel, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Kostjad on korteriomandi kaasomanikud mõttelistes osades. Kaasomandis oleva korteriomandi kaasomanikud tasuvad ühiselt kaasomandi maksud ja majandamise kulutused. Kohus selgitas, et kui kohustuse täitmiseks on kohustatud mitu isikut (antud juhul on mõlemad kostjad kohustatud tasuma osamakseid), eeldatakse, et nende puhul on tegemist solidaarvõlgnikega. Korteri ühisomanikud vastutavad korteriühistu ees solidaarselt ja osavastutus võib erandina kaas- või ühisomanike puhul tekkida siis, kui selles on eraldi kokku lepitud. Sellist kokkulepet ei ole kohtule esitatud ning osavastutus ei tulene ka korteriühistu põhikirjast. Asjaolu, et kostja I ei kasuta korterit, ei muuda kostjaid osavõlgnikeks.
Kohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostjate kanda. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 200 eurot, mis tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 405 lg 1 p-i 10 alusel tunnistas kohus lihtmenetluse otsuse tagatiseta viivitamatult täidetavaks.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Victor Tsepilov esitas 05.02.2014. a apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist viiviste väljamõistmise osas ja selles osas uue otsuse tegemist, millega jätta viivised välja mõistmata. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt on kohus ebaõigesti leidnud, et hageja toodud viiviste arvestus on õige. Hageja viiviste arvestus ei vasta KÜS § 7 lg-le 4. Nimetatud sättest tuleneb viiviste kohustuslik arvestamise kord, millest tulenevalt ei saa viiviseid arvestada varem kui seaduses märgitud majandamise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hageja on arvestanud viivised seadusega ettenähtud korrast erinevalt. Viivised on arvestatud maksmise kuu 21. kuupäevast alates. Kohus on jätnud kohaldamata KÜS § 7 lg 4.
5.Toome puiestee 7 KÜ ja Svetlana Tsepilova vastust apellatsioonkaebusele ei esitanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 28. novembri 2013. a otsus tuleb tühistada väljamõistetud viiviste summa osas ja teha selles osas uus otsus, millega mõista Victor Tsepilovilt hageja kasuks välja viivised summas 333,86 eurot. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Kostja I on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, millega mõisteti kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja viivised summas 334,70 eurot (seisuga 20.03.2013. a). TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust vaid nimetatud osas. Muus osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud.
7.Ringkonnakohus märgib, et kuna apellatsioonkaebuse on esitanud ainult üks kostjatest, s.o Victor Tsepilov, siis ei kehti TsMS § 207 lg 2 järgi Victor Tsepilovi toimingud teise kostja, s.o Svetlana Tsepilova suhtes. Kuna Svetlana Tsepilova ei vaidlustanud maakohtu otsust tähtaegselt, siis on tema suhtes maakohtu otsus TsMS § 456 alusel jõustunud.
8.Apellandi väide, et hageja viiviste arvestus ei ole KÜS § 7 lg-ga 4 kooskõlas, on õige. KÜS § 7 lg 4 kohaselt võib korteriühistu juhatus nõuda majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kostja põhivõlgnevus tekkis alates 28.02.2011. a arve nr 22 (s.o 108,58 euro) tasumata jätmisega (tl 35). 28.02.2011. a arve nr 22 tasumise tähtaeg oli 20.03.2011. a. Hageja esitatud kommunaalteenuste arvetest nähtub, et hageja hakkas viiviseid arvestama alates 21.03.2011. a. 31.03.2011. a arve nr 32 (tl 45) kohaselt arvestati põhivõlgnevuselt summas 108,58 eurot viivist 0,07% päevas 11 päeva eest, s.o 21.03.2011-31.03.2011. a eest. Järelikult hakkas hageja arvestama viiviseid majandamiskulude maksmise kuu 21. kuupäevast. KÜS § 7 lg 4 kohaselt võib viiviseid arvestada majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Ringkonnakohus leiab, et hageja on ebaõigesti arvestanud
viiviseid alates 21.03.2011. a. KÜS § 7 lg 4 kohaselt oleks hageja pidanud arvestama viiviseid alates 01.04.2011. a. 31.03.2011. a arvest nr 32 nähtub, et 21.03.2011-31.03.2011 eest on viiviste summa 0,84 eurot. Kuna hageja on arvestanud ebaõigesti viivised 21.03.201131.03.2011. a eest, tuleb hageja nõutavast viiviste summast 334,70 eurot arvestada maha 0,84 eurot. Victor Tsepilovilt tuleb hageja kasuks välja mõista viivised summas 333,86 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on ebaõige jätta viivised üldse välja mõistmata. Hageja viiviste arvestus alates 01.04.2011. a on õige. Apellant ei ole vaidlustanud hageja arvestust viiviste osas, mis on tekkinud alates 01.04.2011. a. Samuti ei ole apellant vaielnud vastu sellele, et kostjatel solidaarselt tuleb tasuda viiviseid 0,07% viivitatud summalt päevas kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtus kantud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostjate kanda. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb jätta § 171 lg 1 alusel Victor Tsepilovi kanda. Kuna käesolevas asjas on lõpplahend tehtud enne 1. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja või ei teata, et ta kulude hüvitist ei soovi, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv).
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.