Otsuse tegemise aeg ja koht 11. veebruar 2015, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number
2-14-989
Tsiviilasi
XXXAS-i hagi XXXAS-i ja AS-i XXX vastu kahju hüvitamiseks 6 264,03 eurot
Hagihind
Menetlusosalised ja nende Hageja XXXAS (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindajad esindaja Paul XXX (e-post [email protected]) Kostja I XXXAS (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Arvisto (Advokaadibüroo Arvisto & Partnerid OÜ, Tornimäe 5, 10145 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja II AS XXX (registrikood XXX, asukoht XXX), seaduslik esindaja XXX Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta XXXAS-i hagi XXXAS-i vastu kahju hüvitamiseks rahuldamata.
2.Rahuldada XXXAS-i hagi AS-i XXX vastu kahju hüvitamiseks.
3.Välja mõista AS-ilt XXX 534,79 (viissada kolmkümmend neli eurot ja 79 senti) eurot XXXAS-i kasuks. Menetluskulude jaotus
Välja mõista XXXAS-ilt menetluskulud summas seitsekümmend neli eurot ja 58 senti) XXXAS-i kasuks.
1274,58 (üks tuhat kakssada
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb XXXAS-il tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras XXXAS-i kasuks.
6.Välja mõista AS-ilt XXX menetluskulud summas 32,02 eurot (kolmkümmend kaks eurot ja 2 senti) XXXAS-i kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates
2-14-989 avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud ja menetluse käik
1.09.01.2011 toimus kahjujuhtum Tallinnas XXX tänaval, kui hoone katuselt kukkus lumi ja jää Nordea Finance Estonia AS-ile kuuluvale sõidukile Toyota Yaris reg nr XXX (tl 5-6).
2.31.01.2011 väljastas hageja XXXAS-ile garantiikirja nr XXX, millega garanteeris kahjustatud sõiduki remondimaksumuse tasumist vastavalt XXXAS-i poolt esitatud ja kooskõlastatud eelarvele summas kuni 6 264,03 eurot (tl 7). 22.02.2011 tasus hageja XXXAS-ile 6 264,03 eurot (tl 10).
3.09.01.2014 esitas hageja kohtule kostjate vastu hagi kahju hüvitamiseks. 19.02.2014 määrusega võttis kohus hagi menetlusse. Hageja nõue ja põhjendused
4.Hageja palub vastavalt hagile ja selle täpsustusele (tl 63) välja mõista kostjalt I kahjuhüvitisena 5 729,24 eurot ja menetluskuludena 342,98 eurot ning kostjalt II kahjuhüvitisena 534,79 eurot ja menetluskuludena 32,02 eurot. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 492 lg 1, § 1059.
5.Hageja märgib, et: • kahjujuhtum toimus XXX , Tallinn maja juures, mis kuulub kostjate kaasomandisse; • kostjate suhtes tuleb kohaldada osavastutust, mis on proportsionaalne kostjate omandis oleva kinnistu osaga; • kahjustatud sõiduki suhtes oli hagejaga sõlmitud vabatahtliku sõidukikindlustuse leping nr XXX; • hageja hüvitas XXXAS-ile sõiduki taastamisremondi kulud summas 6 264,03 eurot, millest oli maha arvatud omavastutus. Kostja I vastuväited
6.Kostja I hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Kostja I märgib, et: • hageja ei ole tõendanud, et lumi kukkus XXX , Tallinn asuvalt hoonelt; • kahjustatud isik jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud. Kostja II vastuväited
8.Kostja II hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
9.Kostja II märgib, et: • lumi kukkus katuselt aadressil XXX , Tallinn, mis kuulub täielikult kostjale II; • ehitis nimetatud aadressil on konserveeritud aastast 2007 ja pole kasutuses; • hoone asub kinnisel territooriumil, kinnistul puuduvad ligipääsuteed ja platsid parkimiseks; • autojuht parkis antud aadressil oma äranägemisel ja riisikol.
2-14-989 Kohtuotsuse põhjendus
10.Kohus lahendab antud asja tulenevalt TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1 lihtsustatud kirjeldava osaga. Lihtsustatud kirjeldava osaga tehtud kohtuotsuse täiendamist ei saa mistahes asjaoludel nõuda. Kohus lahendab asja poolte nõusolekul juhinduvalt TsMS § 403 kirjalikus menetluses.
11.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt alljärgnevatel põhjendustel.
12.TsMS § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
13.Kohus on tuvastanud ning puudub vaidlus, et 09.01.2011 toimus kahjujuhtum Tallinnas XXX tänaval, kui hoone katuselt kukkus lumi ja jää Nordea Finance Estonia AS-ile kuuluvale sõidukile Toyota Yaris reg nr XXX, mille tagajärjel sai sõiduk ulatuslikke kahjustusi (tl 5-6, 2255). Puudub vaidlus, et kahjustatud sõiduki suhtes oli hagejaga sõlmitud vabatahtliku sõidukikindlustuse leping nr XXX. Puudub vaidlus, et 31.01.2011 väljastas hageja XXXAS-ile garantiikirja nr XXX, millega garanteeris kahjustatud sõiduki remondimaksumuse tasumist vastavalt XXXAS-i poolt esitatud ja kooskõlastatud eelarvele summas kuni 6 264,03 eurot (tl 7). 22.02.2011 tasus hageja XXXAS-ile 6 264,03 eurot (tl 10).
14.Poolte vahel on vaidlus, milliselt hoonelt lumi sõidukile kukkus ja kas kostjad vastutavad kahju tekkimise eest.
15.Kohus juhindub asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg-st 1, mille kohaselt kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. VÕS § 1056 lg 1 kohaselt kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. Suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab kannatanu surma põhjustamise, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise või tema asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 1059 kohaselt ehitisealuse maa omanik või isik, kellel on muu asjaõigus, mille alusel ehitis on püstitatud, vastutab ehitise kokkuvarisemise tõttu, ehitiselt selle osade, jääpurikate või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus.
16.Kohus märgib, et kuna VÕS § 492 lg 1 järgi läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue, tuleb hinnata, kas kahjustatud sõiduki omanikul kui kindlustusvõtjal tekkis kahju hüvitamise nõue kostjate vastu. Hageja nõue tugineb VÕS §-le 1059, so riskivastutusele (VÕS 53. ptk 2. jagu). Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaande (P. Varul jt. Võlaõigusseadus III. 8. ja 10. osa (§§ 619-916 ja 1005-1067). Kommenteeritud väljaanne, 2009, § 1056 komm. p 3.1.1) kohaselt riskivastutuse kohaldamiseks pole vaja tuvastada vastutava isiku tegu või kahju põhjust. Suurema ohu allika valitseja riskivastutusele võtmiseks piisab sellest, et suurema ohu allikale iseloomulik kõrgendatud oht realiseerus suurema ohu allika valitsemise käigus ning et selle tulemusel kahjustati mh isiku asja.
2-14-989 Kohus märgib, et riskivastutuse kohaldamise eeldused on järgmised: 1) isiku surm, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamine või tema asja hävitamine või kahjustamine (VÕS § 1056 lg 1 lause 2); 2) suurema ohu allika valitsemine; 3) suurema ohu allikale iseloomuliku riski realiseerumine suurema ohu allika valitsemise käigus; 4) põhjuslik seos suurema ohu allikale iseloomuliku riski realiseerumise ning kahju vahel; ja 5) vastutust välistavate asjaolude puudumine. Järgnevalt kontrollib kohus, kas kostjate suhtes on riskivastutuse kohaldamise eeldused täidetud.
17.Puudub vaidlus, et Nordea Finance Estonia AS-ile kuuluvale sõiduk Toyota Yaris reg nr XXX sai ulatuslikke kahjustusi katuselt kukkunud lume ja jää tõttu (tl 5-6, 22-55). Seega on esimene riskivastutuse eeldus täidetud, st kannatanu asja kahjustumine. Hageja väidete kohaselt kukkus lumi ja jää XXX , Tallinn asuva hoone katuselt, mis kuulub kostjate kaasomandisse (tl 12). Kostja I on lume kukkumist hoonelt XXX , Tallinn eitanud. Kostja II märkis, et lumi kukkus hoone katuselt aadressil XXX , Tallinn, mis kuulub 100% kostjale II (tl 75). Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et lumi kukkus aadressil XXX , Tallinn asuva hoone katuselt. Kannatanu poolt esitatud kahjuteatest nähtub, et kahjujuhtumi kohaks on märgitud XXX ning juhtumi kirjelduse kohaselt vajus lumi autole naaber hoonelt (tl 5). Eelnev kinnitab kostjate seisukohta, et lumi ei kukkunud XXX , Tallinn hoonelt. Kuna kostja II on kinnitanud, et lumi kukkus XXX , Tallinn hoonelt, mis kuulub kostjale II, tuleb lugeda tõendatuks, et lumi kukkus kahjustatud sõidukile viimati nimetatud hoonelt. VÕS § 1059, so riskivastutuse erikoosseisu järgi on suurema ohu allika valdajaks ehitise omanik. Kuivõrd XXX , Tallinn hoone omanikuks oli kostja II, oli suurema ohu allika valdajaks kostja II. Seega kostja I suhtes ei ole riskivastutuse eeldused täidetud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja I oli hoone valdajaks, millelt lumi ja jää sõidukile kukkus. Puudub alus kontrollida kostja I suhtes teiste riskivastutuse eelduste täidetavust ning hagi kostja I osas rahuldamisele ei kuulu. Kostja II osas jätkab kohus riskivastutuse eelduste kontrollimist. Kohus märgib, et hoonelt XXX , Tallinn jää ja lume kukkumisega vaidlusalusele sõidukile realiseerus suurema ohu allikale iseloomulik risk VÕS § 1059 mõttes ning esineb põhjuslik seos suurema ohu allikale iseloomuliku riski realiseerumise ja tekkinud kahju vahel, so katuselt kukkunud lumi kahjustas vaidlusalust sõidukit Toyota Yaris reg nr XXX. VÕS § 1059 kohaselt ei vastuta ehitisealuse maa omanik, kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus. Kostja II ei ole tõendanud vastutust välistavate asjaolude olemasolu. Kostja II väited selle kohta, et XXX , Tallinn asuval kinnistul puuduvad ligipääsuteed ja platsid parkimiseks ning kinnistu asub kinnisel territooriumil, on paljasõnalised ja tõendamata. Kohus märgib, et linnapildis on tavapärane, et majad asuvad üksteisele lähestikku ning eluliselt on usutav, et hoonelt võib kukkuda lund kõrval olevale kinnistule. Kostja II ei ole tõendanud, et XXX , Tallinn asuva hoone katuselt naaberkinnistule lume kukkumine ei olnud võimalik või tõenäoline. Lisaks ei ole kostja II tõendanud, et kohta, kus kahjujuhtum toimus, puudus kannatanul õigus parkida. Eeltoodust tulenevalt puuduvad kostja II vastutust välistavad asjaolud ning kostja II vastutab tekkinud kahju eest riskivastutuse kohaselt.
18.Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaande (P. Varul jt. Võlaõigusseadus III. 8. ja 10. osa (§§ 619-916 ja 1005-1067). Kommenteeritud väljaanne, 2009, § 1056 komm. p 3.1.1) kohaselt võõra asja kahjustamise korral kuulub eelduslikult hüvitamisele §-s 132 nimetatud kahju. VÕS § 132 lg 1 kohaselt asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. VÕS § 132 lg 3 kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. XXXAS-i arve nr 2007292 kohaselt kulus kahjustatud sõiduki Toyota Yaris reg nr XXX taastusremondiks 6 264,03 eurot, millest oli maha arvestatud omavastutus (tl 8-9). Hageja on nimetatud arve XXXAS-ile tasunud (tl 10). Seega on hagejal tulenevalt VÕS § 132 lg-st 3, VÕS § 492 lg-st 1 ja VÕS §-st 1059 õigus nõuda kostjalt II sõiduki parandamise mõistlike kulude hüvitamist. Hageja on palunud kostjalt II välja mõista 534,79 eurot (tl 63). Kostja II ei ole tõendanud asjaolusid, mis õigustaksid kahju hüvitise vähendamist VÕS § 139 alusel. Eeltoodut
2-14-989 arvestades leiab kohus, et hageja nõue kostja II osas on põhjendatud ja tõendatud. Kohus rahuldab hagi osaliselt ning mõistab kostjalt II hageja kasuks välja 534,79 eurot. Menetluskulud
19.Tulenevalt TsMS § 162 lg-test 1 ja 2, § 163 lg-st 1 ja § 165 lg-st 1 jätab kohus kostja I menetluskulud 100% ulatuses hageja kanda, hageja menetluskulud 8% ulatuses kostja II kanda ja ülejäänud osas hageja enda kanda ning kostja II kulud kostja II enda kanda.
20.Alates 01.01.2015 jõustunud TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
21.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
22.Hageja on palunud kostjatelt välja mõista menetluskuluna riigilõivu kokku 375 eurot vastavalt kostjalt I summas 342,98 eurot ja kostjalt II summas 32,02 eurot. Kuna hagi rahuldatakse ainult kostja II osas, siis leiab kohus, et riigilõiv summas 32,02 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu ning see kuulub kostjalt II väljamõistmisele.
23.Kostja I on palunud hagejalt välja mõista menetluskulud osutatud õigusteenuse eest kokku summas 1 466,67 eurot (käibemaksuta) vastavalt arvetele nr-d 2014127, 2014167, 2014191, 2015004. Arve nr 2014127 26.06.2014 summas 829,92 eurot kokku 7 tundi (h) 13 minutit (m), millest 3h 30m nõupidamine ja materjalidega tutvumine, õiguslik analüüs, vastus hagile, 1h 55m kohtule vastuse koostamine, volikirja koostamine, kirjavahetus XXX, 18m nõupidamine XXX, suhtlus kohtuga tähtaja teemal, 1h 30m kohtule vastuse koostamine ja esitamine. Tutvudes eeltooduga asub kohus seisukohale, et osa arvel näidatud menetluskulu ei ole kulu, mida hageja peaks kandma. Asjaolu, et vastamiseks vajas kostja I rohkem aega, mida kohtult palus, on kostja enda menetluskulu, seega 18 minutit kulu jääb kostja I enda kanda. Seega põhjendatud ja vajalik menetluskulu on 6h 55m. Arve nr 2014167 31.08.2014 30 minutit kohtumäärusega tutvumine summas 57,50 eurot. Kohus leiab, et 30 minutit 1,5 lehel olevat eelmenetluse lõppemise tähtaja määruse lugemiseks, mis 1⁄2 lehe ulatuses koosneb tavapärastest kohtu ja poolte andmetest ja 1⁄4 lehe ulatuses seaduse tekstist, ei ole põhjendatud kulu. Eeltoodu määruse lugemiseks kuluv aeg ei tohiks olla üle 10 minuti (sh ettelugemine kliendile), mille kohus loeb põhjendatuks. Arve nr 2014191 30.09.2014 summas 310,50 eurot, kokku 2 tundi 42 minutit, millest 30m büroosisene nõupidamine seoses kohtumääruse vastamisega, 1h 20m vastus kohtule ja 52m menetlusdokumendi koostamine ja kohtule saatmine. Kohus leiab, et 22.09.2014 kohtule saabunud seisukoha koostamise ja kohtule saatmise ajakulu on põhjendatud 1h ja 30m ulatuses. Kohus märgib, et vastus on 1,5 lehekülge pikk, millest 1⁄2 ulatuses päis kohtu ja poolte andmetega (25.06.2014 dokumendist kopeeritav) ja ülejäänud tekst võrreldes varasema vastusega on kordav. Seega peab kohus põhjendatuks menetluskuluks kokku 2 tundi. Arve nr 2015004 20.01.2015 summas 268,75 eurot kokku 2 tundi ja 15 minutit, millest 15m kirjavahetus kohtuga ja 2h kohtumäärus ja kohtukulude nimekiri. Kohus on seisukohal, et e-kirjavahetuse menetluskulu ajaliselt ei ole põhjendatud kuna kostja I ja kohtu kirja pikkus mõlemal juhul on 2 rida, samuti kohtumääruse lugemine kohtuotsuse aja avaldamise kohta ei ole aega nõudev. Kohus peab eelnimetatud arve alusel põhjendatuks hüvitada 2 tunni ulatuses. Kostja I esindaja tunnitasu on 115 eurot.
2-14-989 Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et põhjendatud menetluskulud on kokku summas 1274,58 eurot käibemaksuta (115 x 11h 05m (6h 55m+10m+2h+2h)).
24.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodu taotluse on esitanud kostja I. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.