LT hagi RN vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
646,50 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 27. veebruari 2014. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
LT apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
23. jaanuar 2015. a
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja LT (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoha aadress XXXXXXXXX X, XXXXX), lepinguline esindaja Marko Tammann Kostja RN (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoha aadress XXXX-XXXXXXXX XX/XXX, XXXXXXXX), lepinguline esindaja Ants Kuningas
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 27. veebruari 2014. a otsus ning teha uus otsus, millega LT hagi RN vastu rahuldada.
2.Välja mõista RN-lt LT kasuks põhivõlg 600 (kuussada) eurot ja kohtulahendi tegemise seisuga viivis 95.54 (üheksakümmend viis eurot ja 54 eurosenti) eurot.
3.Välja mõista RN-lt LT kasuks tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhinõudelt 600 eurolt alates 12. veebruarist 2015. a kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 600 eurot.
6.Välja mõista RN-lt LT kasuks põhjendatud menetluskuludena kokku 1825 (üks tuhat kaheksasada kakskümmend viis) eurot sh esimese astme kohtus kantud menetluskuludena riigilõiv summas 100 (ükssada) eurot ja õigusabikulu summas 1600 (üks tuhat kuussada) eurot ning apellatsioonimenetluses kantud menetluskuluna riigilõiv 125 (ükssada kakskümmend viis) eurot.
7.Välja mõista RN-lt LT kasuks kasuks käesoleva kohtuotsusega välja mõistetud menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
8.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kohtu selgitused: Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagi asjaolud
1.LT esitas 19.02.2013. a Pärnu Maakohtule hagi RN vastu 600 euro ja viivise väljamõistmiseks.
2.Kostja avaldas 2012. a lõpupoole telefonikõnes ja e-kirjas soovi rentida hagejalt auto Opel Blitz ja külgkorviga mootorratas Zündapp ja küsis hinnapakkumist. Sõidukeid soovis kostja rentida filmi tarbeks, mida rootslased filmisid Tallinnas 29.- 30.11.2012. a. Telefonitsi ja e-kirjade teel leppisid pooled kokku sõiduauto ja külgkorviga mootorratta rentimise tingimused ja maksumuse. Hageja ülesandeks jäi sõidukite üleandmine kostja palgatud ja saadetud sõidukite transportijale. Kostja kohustus tasuma renti 600 eurot pärast filmivõtete lõppemist. Hageja täitis lepingust tuleneva kohustuse ja andis sõidukid kostja saadetud transportijale üle. Kostja renditasu hagejale ei maksnud. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja ei ole kasutuslepingu pooleks. Kostja tegutses 2012. a novembris Tre Vänner Produktion AB ja Kopli Kinokompanii OÜ vahel sõlmitud lepingu alusel rekvisiitorina filmi “Hidden Child“ võtetel. Kostja otsis filmivõteteks rekvisiitideks II maailmasõja aegseid Saksa ja viimase liitlasvägede uunikum militaarautosid. Kostja leitud informatsiooni põhjal tegi esialgse valiku rootsipoolne filmikunstnik EN. Teiste hulgas tuli EN valiku alusel teha 2(11)
ettepanek osaleda 29.11.2012. a kell 6:00 hommikul filmivõtetel Tallinnas Lennusadamas veoauto Opel Blitz ja mootorratas Zündapp omanikule LT-le.
4.Hagejaga ei ole vanasõidukite kasutuslepingut sõlmitud. Kostja edastas telefoni teel LT-ele ettepaneku osaleda vanasõidukitega filmivõtetel. Pooled vahetasid e-kirja, milles kostja selgelt väljendas, et otsib rekvisiitorina vanasõidukeid rootslaste filmi tarbeks. Olulised tingimused olid, et sõidukid peavad olema iseseisvalt liikumisvõimelised, sõidukid peavad olema Lennusadamas kohal kell 06:00 hommikul ja omanik või tema volitatud isik peab kohapeal tagama käivitamise jm kasutamisse puutuvate küsimuste lahendamise. Telefoni teel lepiti hagejaga kokku, et sõidukite kasutamise eest 29.11.2012. a Lennusadamas tehtavatel filmivõtetel maksab filmistuudio Kopli Kinokompanii OÜ hagejale võttepäeva lõpus kokku 600 eurot sularahas. Lepingut hagejaga ei sõlmitud, sest aktseptiks loetavat tegu ei ole hageja teinud - hageja ei toonud liikumisvõimelisi vanasõidukeid Lennusadamasse võtteplatsile.
5.Kõikide sõidukiomanikega lepiti kokku tingimused, kuidas sõidukid võttepaika saabuvad. Hageja sõidukid pidi transporditama Tallinnasse hageja ja JT vahelisel kokkuleppel, sama treileriga pidi kohale toodama ka TT sõiduk Halinga vallast. Kostja ei pidanud sõlmima ega sõlminud vedajaga JT-ga veolepingut, kostja üksnes kinnitas vedajale, et Kopli Kinokompanii OÜ hüvitab veotasu. JT ei olnud sõidukite üleandmisel ja pealelaadimisel kostja esindaja ega volitatud isik.
6.Vastavalt filminduse heale tavale sõlmis Kopli Kinokompanii OÜ kõigi Lennusadamas õigeaegselt kohal olnud rekvisiitide omanikega lepingud Tallinna Lennusadamas võttepäeva alguses ja tasu maksti välja võttepäeva lõpus. LT sõidukeid 29.11.2012. a kell 06:00 võttplatsil ei olnud, temaga lepingut ei sõlmitud ja kostja ega ükski muu isik ei ole kohustatud hagejale tasu maksma. Maakohtu otsus
7.Pärnu Maakohus jättis 27.02.2014. a otsusega hagi rahuldamata. Kohus jättis menetluskulud hageja kanda ja määras kindlaks menetluskulude suuruse.
8.Kohus leidis, et hageja esitas kostja vastu sõidukite rendilepingust tuleneva rahalise kohustuse täitmise nõude. Hageja väidetel pooled sõlmisid telefonitsi ja e-kirjadega vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel vanasõidukite filmivõtetel kasutamiseks rendilepingu, sõidukite võttepaika toimetamine oli kostja kohustus; hageja täitis oma lepingulised kohustused sellega, et andis vanasõidukid üle kostja tellitud ja saadetud vedajale, kostja oli kohustatud täitma enda kohustuse ja maksma hagejale kokkulepitud tasu. Kostja eitas poolte vahel igasuguse lepingulise suhte olemasolu ja lepingu sõlmimise kavatsust; hageja oli teadlik, et kostja tegutseb filmikompanii rekvisiitorina ja sõidukite rendileping oleks sõlmitud hageja ja Kopli Kinokompanii OÜ vahel juhul, kui hageja oleks olnud sõidukitega kokkulepitud ajal võttepaigas; sõidukite võttepaika vedamine oli hageja kohustus.
9.Hagiavaldusele lisatud e-kirjaga ja poolte vande all antud ütlustega leidis tõendamist, et kostja pöördus hageja poole, et teada saada, kas ja millise tasu eest hageja on nõus oma vanasõidukeid filmivõteteks laenama. LT ütlustest nähtus, et RN pöördus kostja poole, tutvustas end kui RN, kes töötab mingisuguste rootslaste heaks, kes teevad filmi, üks osa tema tööst on vanasõidukite rentimine ja kaks LT sõidukit pakuksid talle huvi. Hageja ütluste kohaselt oli kindlasti teemaks hind, hageja täpsustas hinda vanasõidukite klubi liikmelt HT-lt ning andis nõusoleku sõidukite kasutamiseks; kokku lepiti ka tasumise kord: raha pidi võttepaigas üle antama HM-le, J-le või JTle samaaegselt, kui tasutakse teiste võtetel osalejate sõidukite omanikele.
10.Kostja andis vande all ütlusi, et kostja helistas hagejale ja rääkis teema ära: Eestis tehakse Rootsi filmi, kostja on rekvisiitor ja kas hageja on nõus osalema oma tehnikaga selles filmis; sai jaatava vastuse telefoni teel; hiljem oli veel hagejaga telefonikõnesid ja meilivahetust. Kostja 3(11)
kinnitas, et leppis hagejaga kokku, mis kuupäeval ja kellaajal peavad hageja sõidukid Lennusadamas olema, kokku oli lepitud tasu suurus, lepingu sõlmimine ja tasu maksmine võttepaigas; kostja teatas hagejale, et filmikompanii on nõus hüvitama transpordikulud. Kostja kinnitas, et need on põhilised tingimused, mis on filmikompanii jaoks vaja.
11.Kohus järeldas eeltoodust, et vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel olid pooled kokku leppinud kõigis olulistes rendilepingu tingimustes: rendiese, selle kasutamise kuupäev ja koht ning tasu suurus ja maksmise tingimused. Seega VÕS § 9 lg 1 kohaselt tuleb leping hageja vanasõidukite rentimiseks filmivõteteks lugeda sõlmituks. Asjaolu, et kostja väidetel teatas ta hagejale, et leping sõlmitakse kirjalikult võttepäeval Lennusadamas, ei anna alust lugeda, et rendilepingut suuliselt ja e-kirjade vahetamise teel ei olnud sõlmitud. Vallasasjade rendilepingule seaduses kohustuslikku vorminõuet ei ole kehtestatud. Asjas ei ole ka tõendeid, millest nähtuks, et pooled leppisid TsÜS § 77 lg 2 kohaselt kokku tehingu kirjalikus vormis. Sellist kokkulepet ei saa järeldada kostja vande all antud ütlustest selle kohta, et kostja teatas hagejale, et lepingu sõlmimine toimub võttepaigas.
12.Tunnistaja JT, kes samuti pidi oma mootorratta ja jalgrattaga samadel filmivõtetel osalema, ütlused selle kohta, et temal RN ega filmikompaniiga lepingut sõlmitud ei olnud ning et leping oleks sõlmitud kohapeal, ei anna alust tõlgendada hageja ja kostja vahelisi kokkuleppeid teisiti kui lepingu sõlmimisena. Samuti tunnistaja TT ütlused selle kohta, et temaga sõlmiti kirjalik leping võttepaigas ning tavaliselt nii käibki, et eelnevalt lepitakse kõik tingimused kokku ja siis võtteplatsil sõlmitakse kirjalik leping, ei anna alust tõlgendada kostja väidetud filminduse tava selliselt, et enne lepingu kirjalikku vormistamist ei saa lepingut sõlmituks lugeda.
13.Kohus leidis, et hagejaga sõlmitud rendilepingu teiseks pooleks ei olnud kostja. Hageja pidi olema ja ka oli teadlik, et kostja ei sõlminud rendilepingut isiklikult enda nimel. Kostja lisas juba esimeses e-kirjas hagejale enda nimele ametinimetuse „rekvisiitor“. Hageja kinnitas 02.12.2013. a istungil vande all ütlusi andes, et RN ei öelnud, et tegutseb Kopli Kinokompanii nimel, kostja ütles, et tegutseb mingite rootslaste grupi huvides. Hiljem hageja kinnitas, et teadis alati, et on mingid rootslased. Ka 12.12.2012. a hageja e-kirjast kostjale nähtuvalt oli hageja teadlik, et kostja tegutses filmikompanii töötajana.
14.Hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mille põhjal ta võinuks kostjaga läbirääkimisi pidades mõistlikult järeldada, et kostja füüsilise isikuna isiklikult ja enda nimel filmi teeb ja selleks rekvisiite kokku kogub. Vastupidi – juba esimeses e-kirjas hagejale on kostja selgesõnaliselt märkinud, et tema on rekvisiitor ja et filmi teevad rootslased. Filme toodetakse üldjuhul produktsioonifirmade egiidi all. Lisaks on mõistlik eeldada, et kui kostja eraisikuna oleks ise olnud filmi “Hidden Child“ tootja, siis oleks ta ka kirjades hagejale viidanud endale kui produtsendile, mitte esinenud rekvisiitorina.
15.Kopli Kinokompanii OÜ juhatuse esimees KK 26.09.2013. a tõendis kinnitas, et RN töötas
21.11.– 03.12.2012. a käsundi alusel Kopli Kinokompanii OÜ filmiprojekti „Hidden Child“ rekvisiitorina. Asjas ei oma tähtsust, milliseid konkreetseid ülesandeid käsund hõlmas. Kohus leidis, et rekvisiitori ülesannete täitmiseks antud käsund ei jäta ruumi kahtlusteks, kas kostja võis käsundi raames pidada läbirääkimisi filmivõteteks rekvisiitide rentimiseks. Kostja selgitas vande all ütlusi andes, et ta on Kirisilm OÜ ainuosanik ning ta ei mäleta, kas Kopli Kinokompanii sõlmis käsunduslepingu tema kui eraisikuga või Kirisilm OÜ-ga, samas kostja välistas, et oleks suhelnud hagejaga Kirisilm OÜ esindajana. Sõltumata sellest, kellega Kopli Kinokompanii OÜ käsunduslepingu sõlmis, ei saanud käsundist tulla kostjale kohustust sõlmida rekvisiitide rendilepinguid eraisikuna enda nimel. VÕS § 628 lg 3 kohaselt käsundiandja peab käsundisaaja vabastama tema poolt käsundi täitmiseks kolmandate isikute ees võetud kohustustes. Seetõttu ei oleks kohtu seisukohta muutnud käsundi sisu ja täitmise kohta hageja taotletud tõendite kogumine. Kohtul puudus alus Kopli Kinokompanii OÜ tõendi õiguses kahelda. Väidetav asjaolu, et hagejale ei olnud teada filmikompanii nimi ja kostja talle seda ei öelnud, ei andnud hagejale alust käsitada kostjat lepingupoolena ja esitada hagi kostja vastu. 4(11)
16.Kohus tuvastas, et kostja ei ole rendilepingu pooleks. Seetõttu ei oma tähtsust, millised olid rendilepingu järgi rendilevõtja kohustused ning kes pidi tagama renditud sõidukite õigeaegse kohalejõudmise võttepaika. Seetõttu puudus vajadus analüüsida ja hinnata, kas ja kuidas rendilepingu pooled oma lepingulisi kohustusi täitsid. Võimalikust kostja ja JT vahel sõlmitud veolepingu rikkumisest hagejale kostja vastu renditasu maksmise nõuet tekkida ei saa, mistõttu kohus ei analüüsinud hageja sõidukite transportimisega seotud poolte väiteid ja tunnistajate ütlusi. Apellatsioonkaebus
17.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada, uue otsusega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud vastustaja kanda.
18.Rendilepingu teise poole ehk kostja kindlakstegemisel oleks kohus pidanud lisaks TsÜS § 115 lg-le ja VÕS § 7 lg-le 1 tuginema ka TsÜS § 75 lg-le 1. Kuna rendilepingu teise poole ehk kostja kindlakstegemise puhul on õiguslikult tegemist lepingu tõlgendamisega, siis oleks kohus pidanud arvestama ka VÕS §-s 29 sätestatud lepingu tõlgendamise reeglitega.
19.Kohus jättis tähelepanuta, et tehingu tegemine esindatava nimel eeldab, et tehingu tegemisel on tehingu teisele poolele selge, et tehingu teinud isik (esindaja) tegutses tehingu tegemisel teise isiku (esindatava) esindajana ning et tehing peab seetõttu hakkama kehtima esindatava ja mitte teda esindava esindaja suhtes. Praegusel juhul ei olnud hagejale selge, et kostja tegutses tehingu tegemisel teise isiku –Kopli Kinokompanii OÜ või abstraktse ja umbmäärase Rootsi filmikompanii – esindajana. Hagejale oli selge, et ta sõlmis rendilepingu, sh pidas lepingueelseid läbirääkimisi, kostja ehk RN-ga ning et tehing peab seetõttu hakkama kehtima RN suhtes. Seda kinnitavad hageja kohtus vande all antud ütlused, mille järgi sai hageja aru, et leping on sõlmitud tema ja RN vahel.
20.Poolte e-kirjavahetuses ei maini kostja hagejale kordagi, et ta tegutseb hagejalt vanasõidukite rentimisel Kopli Kinokompanii OÜ või Rootsi filmikompanii nimel. Kooskõlas tsiviilõiguste teostamisel kehtiva hea usu põhimõttega pidanuks kostja sellise asjaolu vähemalt hagejale esmalt saadetud kirjalikus pöördumises ära märkima. Kostja seda ei teinud, kusjuures asjaolust, et eelmainitud kirjalikus pöördumises on kostja märkinud sõna „rekvisiitor“ ning viidanud abstraktselt ja umbmääraselt rootslaste poolt Tallinnas filmi filmimisele, ei saanud olla ega pidanud hagejale olema selge, et tehingu teinud isik ehk kostja tegutses tehingu tegemisel eeskätt Rootsi filmikompanii esindajana ning seega selle filmikompanii nimel. Liiati oli hagejal mõistlik nii oma elukogemuse kui ka üldise tsiviilkäibekogemuse juures eeldada, et kui kostja tegutsenuks kõnealuste vanasõidukite rentimisel mõne teise isiku ehk esindatava nimel, siis pidanuks renditasuga arveldamine toimuma ülekandega, mitte sularahaga, nagu see praegusel juhul pidi toimuma. Kostja ei maininud ka JT-le, et ta tegutses Kopli Kinokompanii OÜ või Rootsi filmikompanii nimel, s.t et kostja tegi JT-le pakkumise rendilepingu objektiks olnud esemete vedamiseks esindatava nimel. Kostja ei väitnud hagile vastates, et hagejaga rendilepingu sõlmimise, sh lepingueelsetel läbirääkimistel, tegutses kostja mõne Rootsi filmikompanii nimel.
21.TsÜS § 116 lg 2 kohaselt kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Tehingu tegemist majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel eeldatakse eelkõige selliste isikute puhul, kes tegutsevad tehingu teisele poolele äratuntavalt teise isiku ettevõttes või kutsetegevuses. Praegusel juhul ei olnud hagejale äratuntav, et kostja tegutses teise isiku ettevõttes või kutsetegevuses. Maakohus jättis põhjendamatult tähelepanuta hageja vande all antud ütlused. Kui tehingu seotus majandus- või kutsetegevusega osutunukski problemaatiliseks, siis tulnuks see tuvastada tõlgendamise teel selliselt, kuidas võis tehingut mõista selle teine pool, s.o hageja. Tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik ei pidanud toodud asjaoludel aru saama, et kostja soovib rendilepingut sõlmida, sh peab lepingueelseid 5(11)
läbirääkimisi, Rootsi filmikompanii nimel. Seejuures võis tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik minimaalselt mõista, et kostja tegutses mingite rootslaste grupi huvides või heaks, kuid kindlasti mitte nende nimel. Selline õiguslik vahetegu on praegusel juhul oluline. Mis puudutab kohtu viidet hageja 12.12.2012. a e-kirjale ning seal hageja poolt kostjale väidetut, siis jättis kohus tähelepanuta, et see vestlus toimus pärast rendilepingu sõlmimist, sh lepingueelsete läbirääkimiste pidamist.
22.Kuna VÕS § 29 lg 4 näeb ette lepingu objektiivse tõlgendamise, siis VÕS § 29 lg 5 p 1 valguses ei saa mööda vaadata tõigast, et kostja on väitnud töötavat ennast rekvisiitorina üle 10 aasta. Sellise kogemusega isikult saab oodata, et rendilepingu sõlmimisel, sh lepingueelsete läbirääkimiste pidamisel, avaldab ta lepingu teisele poolele selle isiku nime, kelle nimel ta rendilepingu sõlmib. Praegusel juhul kostja seda ei teinud.
23.Kohtuotsus peab TsMS § 436 lg 1 kohaselt olema seaduslik ja põhjendatud. Kohtuotsuse seaduslikkus ja põhjendatus tähendab ka seda, et kohtuotsus ei või olla vastuoluline. Maakohus pidas ühelt poolt kohaseks kostjaks abstraktset ja umbmäärast Rootsi filmikompaniid, teiselt poolt aga Kopli Kinokompanii OÜ-d. Lisaks oli maakohtu otsus hagejale üllatuslik. Praeguses asjas ei juhtinud maakohus poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile – eeskätt VÕS § 7 lg le 1 kohaldamisele – ega võimaldanud neil avaldada selle kohta arvamust. Seetõttu tegi maakohus pooltele üllatusliku otsuse. Menetluse käik
25.Tallinna Ringkonnakohus keeldus 21. aprilli 2014. a määrusega LT apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ning määras see esitajale tagastada, sest ringkonnakohtu hinnangul ei esinenud TsMS § 637 lg 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.
26.Riigikohtu tsiviilkolleegium tühistas 15. oktoobri määrusega kohtuasjas nr 3-2-1-79-14 hageja määruskaebuse alusel ringkonnakohtu 21. aprilli 2014. a määruse ja saatis asja samale ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
27.Tallinna Ringkonnakohus võttis LT apellatsioonkaebuse menetlusse ja määras RN-le sellele vastamiseks tähtaja. Vastustaja seisukoht
28.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kostja jääb oma kõigi varasemas menetluses esitatud väidete juurde ja hagi ei tunnista. Kostja osundas hageja võimalusele lepingu sõlmimiseks, kuid ei teinud lepingu sõlmimiseks mingit pakkumist. Kostja ei olnud lepingu pooleks ja tema tahe ei olnud suunatud hagejaga lepingu sõlmimisele. Tsiviilkolleegiumi põhjendused
29.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Kolleegiumi hinnangul on ringkonnakohtul võimalik teha uus otsus, millega hagi täielikult rahuldada ning määrata teisiti kindlaks menetluskulud. Hageja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
30.Vastavalt TsMS § 652 lg 1 p-le 1 võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. 6(11)
31.Apellatsioonimenetluses ei vaidle pooled vähemalt järgmiste tähtsust omavate asjaolude üle:
hageja omab teise maailmasõja aegseid vanasõidukeid: autot Opel Blitz ja mootorratast Zündapp;
2012. aasta novembris pöördus kostja telefoni ja e-kirja teel hageja poole küsimusega, kas hageja on nõus tasu eest oma vanasõidukeid rentima rootslaste filmi ”German Child" (hilisem pealkiri ”Hidden Child") võteteks Tallinnas 29.-30. novembril 2012. a;
vanasõidukite filmivõtetel osalemise hinnaks leppisid pooled kokku hageja küsitud summa 600 eurot, mis pidi hagejale makstama pärast filmivõtteid sularahas;
hageja andis sõidukid laadimispäeval 28. novembril 2012. a üle JT-le;
hageja sõidukeid 29. novembril 2012. a kell 6.00 – võttepaigas Tallinna Lennusadamas ei olnud ning need ei osalenud filmivõtetel.
32.Hagiavalduses toodud asjaoludel raha saamiseks pidi hageja esmalt tõendama, et tema ja kostja vahel on kehtiv leping. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg-le 1 sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Arvestades TsMS § 652 lg 1 p-i 1 saab ringkonnakohtu arvates aluseks võtta maakohtu tuvastatud asjaolud, et vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel olid pooled kokku leppinud kõigis olulistes rendilepingu tingimustes: rendiese, selle kasutamise kuupäev ja koht ning tasu suurus ja maksmise tingimused. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja sõlmis vanasõidukite rendilepingu kostjaga, kuivõrd viimase väitel ei ole ta kasutuslepingu pooleks. Kostja tegutses 2012. aasta novembris Tre Vänner Produktion AB ja Kopli Kinokompanii OÜ vahel sõlmitud lepingu alusel rekvisiitorina ”Hidden Child" filmivõtetel, mis pidid toimuma 29. ja 30. novembril 2012. a Tallinnas Lennusadamas ja Patarei vangla territooriumil ning tegutses enda väitel tehingu tegemisel Kopli Kinokompanii OÜ esindajana. TsÜS § 115 lg 1 järgi võib tehingu teha esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Esindamine eeldab üldjuhul, et esindaja väljendaks tehingu tegemisel (st tehingu tegemiseks vajalike tahteavalduste tegemisel), et ta ei tegutse enda nimel, vaid teeb tehingu teise isiku (esindatava) nimel. Samuti võib tehingu tegemine esindatava nimel tuleneda tehingu tegemisega seotud asjaoludest (TsÜS § 116). Esindaja tehtava tehingu teisel poolel peab tehingu tegemisel olema võimalik aru saada, kellega ta tehingu teeb ning kas tehing hakkab kehtima esindaja või esindatava suhtes.
33.Hageja väitel sai ta aru, et sõlmis kokkuleppe kostjaga. Kostja väitis aga, et ta ei sõlminud lepingut ise vaid esindas tehingu tegemisel Kopli Kinokompanii OÜ-d, millist asjaolu tulnuks tal tõendada (TsMS § 230 lg 1). Kostja väitel tuli tal ”Hidden Child" filmivõtetel rekvisiitorina tegutsedes filmikunstniku EN valiku alusel teha ettepanek hagejale osaleda 29. novembril 2012 kell 6.00 filmivõtetel Tallinnas Lennusadamas autoga Opel Blitz ja mootorrattaga Zündapp. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et hagiavaldusele lisatud e-kirjaga ja poolte vande all antud ütlustega on tõendatud, et kostja pöördus hageja poole, et teada saada, kas ja millise tasu eest on hageja nõus oma vanasõidukeid filmivõteteks laenama. Nii nähtub hageja ütlustest, et kostja pöördus tema poole, tutvustas end kui RN, kes töötab rootslaste heaks, kes teevad filmi, ning üks osa tema tööst on vanasõidukite rentimine ja kaks hageja sõidukit pakuksid talle huvi. Hageja ütluste kohaselt oli kindlasti teemaks hind. Hageja andis nõusoleku sõidukite kasutamiseks. Kokku lepiti ka tasumise kord: raha pidi võttepaigas üle antama samal ajal, kui tasutakse teiste võtetel kasutatud sõidukite omanikele. Kostja kinnitas vande all antud ütluses, et hagejaga sai kokku 7(11)
lepitud, mis kuupäeval ja kellaajal peavad hageja sõidukid Lennusadamas olema, kokku oli lepitud tasu suurus, lepingu sõlmimine ja tasu maksmine võttepaigas. Kostja teatas hagejale, et filmikompanii on nõus hüvitama transpordikulud. Kolleegiumi hinnangul ei ole võimalik aga antud asjaoludest järeldada, et kostja, tegutsedes filmivõtete tarbeks rekvisiitide hankimisega, oleks eelnimetatud tahteavaldused teinud Kopli Kinokompanii OÜ nimel ja selliselt, et tehingu teisel poolel oleks võimalik olnud sellest aru saada. TsÜS § 116 lg 2 kohaselt kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Kostja on esitanud kohtule Kopli Kinokompanii OÜ juhatuse esimehe KK 26.09.2013. a kirjaliku kinnituse (tl 59), et kostja töötas 21. novembrist 2012. a kuni 3. detsembrini 2012. a käsundi alusel Kopli Kinokompanii OÜ filmiprojekti ”Hidden Child" rekvisiitorina. Toimiku materjalides sisaldub ka kostja e-kiri hagejale, kus kostja on kirjutanud oma nime alla “rekvisiitor", millest ei nähtu aga, et ta tegutses küsides hagejalt tema vanasõidukite võimaliku filmivõtetel osalemise kohta, Kopli Kinokompanii OÜ nimel. Kuigi kostja on kohtumenetluses esitanud tõendi, et ta töötas rekvisiitorina Kopli Kinokompanii OÜ-lt saadud käsundi alusel, ei ole kostja kolleegiumi arvates tõendanud, et hageja pidi vanasõidukite kasutada andmiseks pakkumuse saamisel ära tundma, et kostja tegutses rekvisiitorina just Kopli Kinokompanii OÜ-s viimast käsundi alusel esindades. Seega ei ole kolleegiumi hinnangul TsÜS § 116 lg 2 kohaldamise eeldus täidetud. Kostja on apellatsioonimenetluses väitnud, et tema tahteavaldused ei olnud suunatud lepingu sõlmimisele hagejaga, vaid ta ainult osutas lepingu sõlmimise võimalusele, kuna see pidi sõlmitama kirjalikus vormis võttepaigas. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu, sest vaidlust ei ole, et kostja pidas hagejaga läbirääkimisi ja vahetati tahteavaldusi ning tuvastatud asjaoludel on piisavalt selge, et saavutati kokkulepe olulistes tingimustes vaidlusaluste sõidukite kasutamiseks. Kuivõrd vallasasjade kasutuslepingute puhul ei ole seaduses kohustuslikku vorminõuet kehtestatud, siis ei tähenda lepingu võimalik hilisem vormistamine kirjalikult, et lepingut poleks enne suuliselt ja e-kirjade vahetamise teel sõlmitud.
34.Eeltoodud põhjendusel kehtib vaidlusalune tehing kostja suhtes ning ringkonnakohus hindab, kas kostja on oma lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Nagu käesoleva kohtuotsuse p-is 31 on märgitud, leidis tuvastamist, et pooled olid kokku leppinud kõigis olulistes rendilepingu tingimustes: rendiese, selle kasutamise kuupäev ja koht ning tasu suurus ja maksmise tingimused. Seega oli hageja andnud kostjale nõusoleku oma vanasõidukite Opel Blitz ja mootorratta Zündapp kasutamiseks filmi ”German Child" (hilisem pealkiri ”Hidden Child") võtetel Tallinnas 29.30. novembril 2012. a 600 euro eest, mis pidi hagejale makstama pärast filmivõtteid sularahas. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et pooled on käsitlenud vaidlusalust kokkulepet rendilepinguna, kuid ringkonnakohtu arvates on tegemist VÕS § 271 tähenduses üürilepinguga, mille kaudu hageja üürileandjana kohustus andma kostjale kui üürnikule kasutamiseks asjad s.o. vanasõidukite Opel Blitz ja mootorratta Zündapp ja üürnik kohustus maksma üürileandjale selle eest tasu. Kuivõrd VÕS § 341 järgi kohaldatakse rendilepingule täiendavalt üürilepingu kohta sätestatut, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti, ei muuda pooltevahelise kokkuleppe üürilepinguna kvalifitseerimine asja lõpplahendust. Võlaõigusseaduse (VÕS) 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Hageja lepingust tulenev põhinõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel, millest tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Tulenevalt VÕS § 276 lg-st 1 oli hageja põhikohustus vanasõidukid kokkulepitud ajaks koos päraldistega lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis kostjale üle anda. Hageja väitel täitis ta oma lepingulised 8(11)
kohustused sellega, et andis vanasõidukid üle kostja tellitud ja saadetud vedajale. Kostja väitel oli sõidukite võttepaika vedamine hageja kohustus. Pooled ei vaidle, et sõidukid asusid Pärnus, kuid vaidlus on, kelle kohustus oli toimetada sõidukid Tallinnas asuvasse võttepaika. Kolleegiumi hinnangul saab poolte vande all antud seletuste ja tunnistaja JT ütlustest teha järelduse, et lepingu esemeks olnud vanasõidukite transpordi korraldas kostja. Hageja LT vande all antud seletuse kohaselt küsis kostja tema käest nõu, kes võiks sõidukeid vedada, mille peale hageja andis kostjale ühe J telefoni numbri. Viimane sõidukeid vedada ei saanud ning kostja teatas, et tuleb JT (tl 95). Kostja vande all antud seletus kinnitab asjaolu, et ta võttis algselt sõidukite transpordi korraldamise eesmärgil ühendust J-ga, kes ei saanud tulla, mispeale kostja võttis ühendust JT-ga, kellelt sai nõusoleku hageja sõidukite vedamiseks (tl 98). Ka tunnistaja JT on andnud ütlusi, mille kohaselt tellis temalt vanasõidukite transpordi hageja juurest filmivõtetele kostja ning tunnistaja arvates sõlmitakse leping kostjaga, kes seda asja organiseeris (tl 101). Tunnistaja ütluste kohaselt leppis tema OÜ-ga Farmeron kokku auto kasutamises, kes ütles oma hinna, mille tunnistaja andis omakorda kostjale edasi, kes kinnitas hinna sobivust (tl 102). Tunnistaja on andnud ütlusi, et hageja midagi ei tellinud ning transpordi tellis kostja (tl 101) ja kostja maksab transpordi eest (“Fameronilt sõidukit võttes teadsin, et R maksab selle eest, selline oli kokkulepe“ [tl 103]). Eelnevast saab teha järelduse, et kostja sõlmis ise lepingu esemeks olnud sõidukite vedamiseks kolmanda isikuga kokkuleppe, mis kinnitab hageja väidet, et tema sõidukeid transportima kohustatud ei olnud, vaid pidi need vedamiseks üle andma. Seega tuleb lugeda tõendatuks, et hageja pidi lepingu esemeks olnud vanasõidukid üle andma nende asukohas kostja tellitud vedajale. Pooled ei vaidle iseenesest selle üle, et kuigi raskustega, said lepingu esemeks olnud sõidukid tunnistaja kasutuses olnud treilerile laetud, millega oli tema VÕS § 276 lg 1 kohane kohustus kostja ees täidetud, sest hageja oli asjad vedamiseks üle andnud kostja tellitud vedajale, kelle poolt kohustuse kohase täitmise korral saanuks kostja asjad oma kasutusse. Seega tegi hageja omapoolse soorituse, et lepingu eset saaks kokkulepitud ajal filmivõtetel kasutada. Kuna hageja oli täitnud oma kohustuse asjad üle anda, tekkis kostjal VÕS § 276 lg 1 alusel üüritasu maksmise kohustus vaatamata sellele, et üürilepingu esemeks olnud autod võtteplatsile kokkulepitud ajal ei jõudnud, sest tuvastatud ei ole, et hagejal olnuks kohustus sõidukid võtteplatsil üle anda. Kostja sõidukite kasutamise eest raha maksnud ei ole, millega rikkus üüritasu maksmise kohustust. Sellega oli kostja lepingut VÕS § 100 mõttes rikkunud, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks üüritasu 600 eurot välja mõista.
35.VÕS § 113 lg 1 esimeses lauses sätestatu annab võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivised 600 eurolt seaduses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Tallinna Ringkonnakohtu istungil avaldas hageja esindaja, et viiviseid nõutakse alates 28.02.2013. a, millest kolleegium ka lähtub. VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt loetakse viivise määraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
1.jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Väljaandes Ametlikud Teadaanded 01.07.2013. a ilmunud teate kohaselt oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. juulit 2013. a 0,50 %, 02.01.2014. a ilmunud teate kohaselt oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. jaanuari 2014. a 9(11)
0,25 %, 01.07.2014. a ilmunud teate kohaselt oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. juulit 2014. a 0,15 % ja 02.01.2015. a ilmunud teate kohaselt 0,05%. Seega on kohus viivised 600 eurolt välja arvestanud vastavalt TsMS § 367 teisele lausele kindla summana alates 28.02.2013. a kuni kohtuotsuse tegemiseni alljärgnevalt: Lõpp-päev Alguspäev Põhivõlg (€) Viivis (aastas) Viivitatud päevi Viivis (€) 14.04.2013 28.02.2013
7,5%
5,67 30.06.2013 15.04.2013
8,5%
10,76 31.12.2013 01.07.2013
8,25%
24,95 30.06.2014 01.01.2014
8,15%
24,25 11.02.2015 01.07.2014
8,05%
29,91 95,54 Tulenevalt eelmärgitust on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised põhivõlalt 600 eurot ning alates 12.02.2015. a tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhivõlalt eurolt kuni selle täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kokku kui 600 eurot.
36.TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt, kui madalama astme kohus määras menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ja kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab kõrgema astme kohus vajaduse korral madalama astme kohtu kindlaksmääratud menetluskulude rahalist suurust. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulu on TsMS § 138 lg 2 järgi riigilõiv. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja esitas maakohtule taotluse menetluskulude hüvitamiseks (tl 148 – 150), millest nähtub, et hageja menetluskuludeks esimese astme kohtumenetluses on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot ning õigusabikulud 2520 eurot (koos käibemaksuga). Hagejale osutas õigusabi Priit Palmiste Advokaadibüroo taotlusele lisatud arvete nr 548 ja nr 560 järgi kokku 20 tunni ulatuses, tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja palus, arvestades tsiviilasja hinda, kostjalt välja mõista õigusabikulu kokku 1600 eurot. Ringkonnakohus, kontrollides hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et taotluses ning arvetel märgitud toimingud olid hageja õiguste kaitseks menetluses vajalikud ning toimingutele kulutatud aeg oli 16 töötunni ulatuses mõistlik ja seetõttu põhjendatud. Samuti on õigusteenuse tunnitasu suurus 100 eurot mõistlik ja asja keerukusega tasakaalus olev. Arvestades vaidluse asjaolusid, selle keerukust, mahukust ning kestust, leiab ringkonnakohus, et hageja poolt taotletud 1600 eurot on mõistlik ja vajalik õigusabi tasu. Seega ei analüüsi ringkonnakohus praegusel juhul kostja vastuväidet seonduvalt hageja esindaja ajakuluga kohtuistungi protokolli analüüsimiseks ning prognoositud ajakuluga kostja teeside ning menetluskulude taotlusega tutvumiseks ning arvamuse koostamiseks, kuna hageja ise nõuab tegelikkuses tekkinud kuludest väiksemat summat. Seonduvalt kostja väitega, et hagejat esindanud advokaadibüroo õigusteenuse arved on väljastatud kolmanda isiku nimele, märgib ringkonnakohus, et TsMS § 174 lg 9 kohaselt ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele see, kui tema eest kandis need muu isik. Kolleegium loeb hageja põhjendatud menetluskuluks TsMS § 138 lg 2 alusel hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 100 eurot ning apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud 10(11)
riigilõivu 125 eurot. Hageja on nimetatud kulud reaalselt kandnud (maksekorraldused tl 17, kd I ja tl 11, kd II). Riigilõivu osas kostja vastuväiteid ei esitanud ning kohtu hinnangul oli hagiavalduselt ja apellatsioonkaebuselt riigilõivu maksmine põhjendatud ja vajalik kulu, mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja esimeses ja teises kohtuastmes kantud menetluskulud kokku 1825 eurot.
Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Iko Nõmm /allkirjastatud digitaalselt/
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.