lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-14-55060/5

Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 10.02.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-14-55060/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.02.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1053
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

2-14-55060

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. veebruar 2015, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tarmo Tina

Kohtuasi

OÜ Järve Biopuhastus hagi T. A. vastu võlgnevuse ja viivise nõudes

Hagihind

274 eurot

Menetlusosalised

Hageja:

Hageja lepinguline esindaja:

Kostja:

Menetluse liik

OÜ Järve Biopuhastus (registrikood: xxx; asukoht: Sompa 3, 41533 Jõhvi) Vandeadvokaadi vanemabi Roman Golovenko (e-post: [email protected] ) T. A. (isikukood: xxx; elukoht: xx)

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta OÜ Järve Biopuhastus hagi T. A. vastu võlgnevuse ja viivise nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus
2.Menetluskulud jäävad hageja kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

I HAGEJA NÕUE

1.Hagiavalduse kohaselt on hageja Kohtla-Järve linnavolikogu otsusega 19.12.2007 nr 245 määratud alates 01.01.2008 Kohtla-Järve linna haldusterritooriumil vee-ettevõtjaks. Hageja ja korteriomanike, sealhulgas ka kostja, vahel oli 21.09.2009 sõlmitud veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse müügileping nr 6411. Põhjusel, et Aruserva 4 elamu korteriomanike poolt ei ole asutatud korteriühistut, võivad olla vee-ettevõtja, s.o hageja, kliendiks, kellega hageja võib sõlmida müügilepingut, ainult Aruserva 4 korteriomanikud/korterite valdajad ühiselt. Leping on sõlmitud kinnistu Aruserva 4 korteriomanike poolt ühiselt. Aruserva 4 korteriomanikud/korterite valdajad vastutavad hageja ees veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse müügilepingu nr 6411 täitmise eest solidaarselt. Järelikult võib hageja nõuda võla tasumist igaühelt Aruserva 4 korteriomanikult/korteri valdajalt.
2.Hageja osutas korteriomanikele veevarustuse ja heitvee ära juhtimise teenuseid ja on saatnud korteriomanikele arved osutatud teenuste eest, kuid korteriomanikud ei ole arveid nõuetekohaselt tasunud. Seisuga 23.07.2014 võlgnevad korteriomanikud hagejale osutatud teenuste eest 231,71 eurot. Kostja ei ole tõendanud, mis õiguslikul alusel OÜ 2WTEAM vee arvestusega tegeleb. Kostja esitatud tõendi andmed üldvõlgnevuse kohta ei lange kokku hageja andmetega. Kostja ei saa saldoaruande andmetele tugineda. Ühtlasi nähtub kostja poolt esitatud tõenditest, et kostjal oli võlgnevus vee eest 44, 56 eurot. Peale hagi kättesaamist, so. 12.08.2014, oli antud summa kostja poolt tasutud. Hageja tugineb ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) §-le 7, 14 lg 1, 16 lg 6 ja võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 76 lg 1, 3, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 ning palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 231, 71 eurot ja viivise põhivõlalt (231,71 eurot) alates 24.07.2014 kuni põhivõla tasumiseni 0,05% päevas.
3.Menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt hageja õigusabikulud 150 eurot ja riigilõiv 75 eurot, so. kokku 225 eurot. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt alates menetluskulude kindlaksmääramise lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

II KOSTJA VASTUS

4.Kostja hagi ei tunnista. Korterelamus on kokku 24 korterit ja vett tarbivad 11 korteri omanikud. Võlgnevus on teistel korteritel (6, 10, 12, 20, 21, 24). Tarbitud vee jagamise ja arvestusega tegeleb OÜ 2WTEAM. Võlgnikud elasid, või elavad munitsipaalkorterites, mis kuuluvad Kohtla-Järve linnale ning seega tuleb võlanõue esitada Kohtla-Järve linna vastu.

III KOHTU PÕHJENDUSED

5.Arvestades hagi hinda 274 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb jätta rahuldamata. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on määratud vee-ettevõtjaks ja osutab veega varustamise ja reovee ära juhtimise teenust. Toimiku materjalides oleva müügilepingu nr 6411 (tl. 13, 14) kohaselt on veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse lepingu poolteks hageja, kui müüja ja korteriomandite omanikud ostjatena ühiselt. Lepingu on allkirjastanud kostja volitatud esindajana.

Kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi kohaselt on xxx korteri omanik A. G., korteri nr. 7 omanik A. S., korteri nr. 8 omanik N. G.o ja korteri nr. 9 omanik V. S.. Ülejäänud 20-ne korteri omanik on Kohtla-Järve linn. Kostjale on lepingu sõlmimiseks volituse andnud (tl. 17) kaks korteri omanikku (A. G., N. G.o). Seega ei nõustu kohus hageja väitega, et leping on sõlmitud kinnistu Aruserva 4 korteriomanike poolt ühiselt. Kostja lisatud saldoteatisest nähtub, et viimati nimetatud korteri omanikel võlgnevust hageja ees ei ole. Sama tuleneb hagile lisatud dokumendist (tl. 21). Järelikult tuleneb võlgnevus, mida hageja nõuab (231, 71 eurot) korteri valdajate (üürnike) poolt tarbitud teenuste eest maksmata jätmisest.

6.Kuna lepingu nr 6411 järgi on lepingu teiseks pooleks korteriomandite omanikud ühiselt, mitte valdajad, siis ei ole üürnikud, sh. kostja hagejaga lepingut sõlminud, st. veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse müügilepingu pooleks ei saa lugeda üürnike, sh. kostjat. Samuti ei saa kostja volitatud esindajana olla lepingu pooleks. Teisiti öeldes, ei ole kostja sõlminud lepingut oma nimel või esindajana kaasomanike nimel. Kuna pooltel ei olnud omavahelist lepingut veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse osutamiseks, on tegemist lepinguvälise võlasutega. Riigikohus on leidnud kui korteriomanikud tarbivad ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni teenuseid lepinguta, siis on tegemist käsundita asjaajamisega, mis vastab korteriomanike kui soodustatud isikute huvile ja tegelikule tahtele VÕS § 1018 lg 1 p 2 järgi, kusjuures korteriomanikud ei vastuta sel juhul solidaarselt (RKTKo 3-2-1-25-08 p 15). Järelikult ei ole kostja ka solidaarvõlgnik, kellelt saaks nõuda solidaarvõlgnevuse tasumist. Samuti puudub alus kostjalt võla väljamõistmiseks käsundita asjaajamise sätete alusel, kuna kostjal ei ole võlgnevust hageja ees.
7.Asjaolu, et vee-ettevõtja kliendiks saab ÜVVKS § 8 lg 1 järgi olla kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, ei tähenda, et kahe korteriomaniku ja viie üürniku nimel sõlmitud lepinguga saaks kostjale panna lepingulisi kohustusi. See ei oleks kooskõlas mh. lepingu sõlmimise vabaduse põhimõttega. Riigikohus on leidnud, et vee-ettevõtja kliendiks võib olla kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanik või valdaja ning korteriomandite (korteri) omanikud kinnistu kaasomanikena saavad vee-ettevõtja klientideks olla ainult ühiselt. Kaasomandiga seotud õigussuhteid võivad korteriomanikud (korteriomanike ühisus) KOS § 8 lg 1 järgi korraldada kokkuleppe alusel (RKTKo 3-2-1-25-08 p 12). Praegusel juhul saaksid lepingu pooleks eelkõige olla KohtlaJärve linn korterite omanikuna ja eespool märgitud korteriomanikud ühiselt. Ülaltoodud põhjendustel tuleb hagi jätta rahuldamata.

MENETLUSKULUD

Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud jäävad hageja kanda. Kuna hageja menetluskulud jäävad hageja kanda ja kostjal menetluskulusid ei ole, siis ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust.

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja