Võlgnik: Primus PR OÜ (registrikood 10315934, asukoht Pikk 54, 93812 Kuressaare), seaduslik esindaja juhatuse liige Priit Riim Pankrotihaldurid Terje Eipre ja Martin Pärn Määruskaebuse esitaja: võlausaldaja Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht liivalaia 8, Tallinn), esindaja Raimo Juurikas
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Pärnu Maakohtu 09.09.2014 määrus jätta muutmata, määruskaebus jätta rahuldamata.
2.Määruse peale ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata. Asjaolud
1.30.05.2012 esitas Primus PR OÜ maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Pärnu Maakohtu 04.06.2012 määrusega nimetati Primus PR OÜ (võlgnik) ajutiseks pankrotihalduriks Martin Pärn. 29.06.2012 määrusega kuulutas Pärnu Maakohus välja võlgniku pankroti.
2.
Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 17.07.2012, millisel üldkoosolekul valiti pankrotihalduriks Terje Eipre ja otsustati valida 3-liikmeline pankrotitoimkond koosseisus Raimo Juurikas (esimees), Kalmer Kirst (käesoleval ajal on tema asemel toimkonna liige Antti Saar) ja Andres Tamm. Samuti otsustati võlausaldajate esimesel üldkoosolekul võlgniku tegevus lõpetada ja likvideerida võlgnik pankrotimenetluse lõpuks. Sellekohane otsus on kinnitatud Pärnu Maakohtu 30.07.2012 määrusega. 23.07.2012 määrusega kinnitati Terje Eipre võlgniku pankrotihalduriks ja nimetati teiseks pankrotihalduriks Martin Pärn.
3.29.11.2012 toimus võlgniku pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolek. 12.11.2012 ilmus sellekohane teade väljaandes “Ametlikud Teadaanded”. Koosolekul ei osalenud võlgniku juhatuse liige Priit Riim, kuid juhatuse liige oli tutvunud võlgniku suhtes esitatud nõuetega seisuga 16.10.2012 ja esitanud võlgniku vastuväited võlausaldajate nõuetele kirjalikult. Nõuete esitamise tähtaeg oli 29.08.2012.
4.21.03.2014 määrusega kinnitas Pärnu Maakohus pankrotihaldurite poolt esitatud jaotusettepaneku ja kinnitas vajalike kulude suuruse pankrotimenetluse aja eest 53 153,89 eurot. Kohus leidis, et jaotusettepanek vastas PankrS § 143 ettenähtud nõuetele. Haldurid palusid kinnitada haldurite tehtud vajalikud kulutused 53 153,89 eurot. Kohus leidis, et nimetatud suuruses kulud on põhjendatud, kuna tegemist oli suuremahulise menetlusega ja sellega tegeles kaks haldurit. Menetluse käigus laekus pankrotivarasse 432 158,03 eurot.
5.03.06.2014 määrusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 21.03.2014 määruse resolutsiooni punkti 3, millega kohus kinnitas pankrotimenetluse kuludeks 53 153,89 eurot. Ringkonnakohus leidis, et tsiviilasi tuleb tühistatud osas saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Haldurite tasu ja kulutuste hüvitamise küsimuse uuel lahendamisel tuleb maakohtul sisuliselt kontrollida väljamõistetavate kulutuste reaalset tegemist, suurust ning põhjendatust.
6.15.07.2014 esitasid pankrotihaldurid taotluse võlgniku pankrotimenetluses. Pankrotihaldurid esitasid kohtule olulisemad pankrotimenetluse kuludokumendid kontrollimiseks aruandes toodud kulusid liikide kaupa. Haldurid märkisid, et jaotusettepaneku esitamise seisuga on tehtud pankrotivarast väljamaksed kokku summas 53 153,89 eurot. Pankrotihalduri ülesannete täitmisega kaasnevad paratamatult ka jooksvad kulud, mis on toodud esitatud jaotusettepanekus summas 53 153,89 eurot. Need on pangakulud (ülekanded, jm.), bürookulud, transpordikulud (bensiin, autokulud, jm.), riiklikud maksud, vara müügikulud, raamatupidamisteenused, vara halduskulud (elekter, valve, lekke likvideerimine jne), arhiivikulud, riigilõivud, jm. Bürookulu puhul on tegemist jooksvate kuludega, mis tekivad seoses halduri töö tegemise kohaga ja sellega otseselt seotud materiaalsete kuludega (valveteenus, rent, koristus, prügivedu, kontoritarbed, sidekulud, büroomasinad jne).
7.Pankrotihaldurid kinnitasid, et on vastavalt PankrS § 55 lg-le 2 täitnud oma kohustusi korralikule ja ausale haldurile omase hoolega ning arvestades kõigi võlausaldajate ning võlgniku huve ning palusid kohtul kinnitada peale kulude kontrollimist jaotusettepanekus toodud vajalikud kulud kogu pankrotimenetluse aja eest summas 53 153,89 eurot.
8.Võlausaldaja Swedbank AS palus jätta pankrotihaldurite poolt esitatud jaotusettepaneku võlgniku pankrotimenetluses kinnitamata ja kohustada haldureid esitama uus seadusele vastav jaotusettepanek. Võlausaldaja leidis, et haldurite tehtud bürookulud ja raamatupidamiskulud ei vasta kehtivate pankrotitoimkonna otsustega kinnitatule. Kuivõrd pankrotimenetluses on haldurid teinud juba niivõrd suures mahus kulutusi, siis võib viia see pankrotimenetluse raugemiseni, sest pankrotivarast ei jätku vahendeid kõikide pankrotimenetluse kulude katmiseks. Esimese astme kohtu määrus
9.09.09.2014 määrusega rahuldas Pärnu Maakohus pankrotihaldurite taotluse ja kinnitas pankrotimenetluse kulud summas 53 153,89 eurot.
10.Kohus juhindus määruses pankrotiseaduse (PankrS) § 66 lg-test 1-3. Kohus viitas Tallinna Ringkonnakohtu 03.06.2014 määrusele, mille punktis 14 on kohus asunud seisukohale, et maakohtu määrus on vaidlustatud osas ebapiisavalt põhjendatud ning ei ole jälgitav, mille alusel maakohus oma järeldused tegi. Pankrotihaldurid on 15.07.5014 koos taotlusega esitanud kohtule täiendavalt dokumendid, mis võimaldavad kontrollida hüvitatavate kulutuste, kokku summas 53 153,89 eurot, põhjendatust ja õiguspärasust.
11.Kohus on kontrollinud halduri tehtud vajalikud kulutused kuni 19.10.2012 summas 10 764,23 eurot, alates 19.10.2012-31.01.2013 tehtud vajalikud kulutused summas 17 317,49 eurot ning alates 31.01.2013 tehtud vajalikud kulutused summas 5252,02 eurot. Kulude suuruse on pankrotitoimkond läbi vaadanud ja nende suuruse kinnitanud.
12.19.10.2012 esitasid pankrotihaldurid aruande võlgniku pankrotimenetluses vastavalt PankrS § 66 lg-le 1 kohtule kinnitamiseks võlgniku pankrotimenetluse käigus tekkinud kulude aruande summas 10 764,23 eurot (pangakulu 23,86 eurot, ajutise halduri tasu neto 1 987,09 eurot, kinnipeetud tulumaks ajutise halduri tasult 528,22 eurot, arvestuslik sotsiaalmaks ajutise halduri tasult 830,05 eurot, ajutise halduri bürookulud 400 eurot, raamatupidamisteenus 1 370 eurot, pankrotihaldurite bürookulud 2 000 eurot, sisendkäibemaks 1 052,92 eurot, muud kulud (bensiin, transport, parkimine) 466,45 eurot, Valve G4S Eesti AS 153,36 eurot, elekter 1 137,43 eurot, soojussõlme lekke likvideerimine 38 eurot, õigusabi (Kersti Põld) 72 eurot, kuulutused 186,27 eurot ja vara hooldus 518,58 eurot). Seisuga 19.10.2012 oli võlgniku AS SEB Pank kontodel kokku 32 366,19 eurot ja võlgniku AS Swedbank kontodel kokku 23 657,99 eurot. 15.10.2012 enampakkumisel müüsid haldurid Tööstuse tn 17, Kudjape alevik, Kaarma vald, Saare maakond (kinnistu registriosa nr 929034) alghinnaga 55 000 eurot + käibemaks.
13.03.02.2013 esitasid pankrotihaldurid aruande võlgniku pankrotimenetluses vastavalt PankrS § 66 lg-le 1 kohtule kinnitamiseks alates 19.10.2012 võlgniku pankrotimenetluse käigus tekkinud kulude aruande summas 17 317,49 eurot (pangakulu 7,20 eurot, raamatupidamisteenus 2 400 eurot, pankrotihaldurite bürookulud 6 000 eurot, sisendkäibemaks 2 365,37 eurot, Valve G4S Eesti AS 115,02 eurot, õigusabi (Kersti Põld) 144 eurot, kuulutused 499,68 eurot, vara hooldus 577,44 eurot, elekter 1 566,57 eurot, arhiiv 3 616 eurot ja notar 26,21 eurot). Seisuga 31.01.2013 on võlgniku AS SEB Pank kontodel kokku 27 008,71 eurot ja võlgniku AS Swedbank kontodel on kokku 63 826,46 eurot. 29.11.2012 toimunud enampakkumised nurjusid osalejate puudumise tõttu.
14.09.04.2013 esitasid pankrotihaldurid aruande võlgniku pankrotimenetluses vastavalt PankrS § 66 lg-le 1 kohtule kinnitamiseks alates 31.01.2013 võlgniku pankrotimenetluse käigus tekkinud kulude aruande summas 5 252,02 eurot (pangakulu 6,84 eurot, sisendkäibemaks 560,81 eurot, Valve G4S Eesti AS 76,68 eurot, kuulutused 462,80 eurot, vara hooldus 1 026,52 eurot, elekter 1 360,99 eurot, maamaks 1 565,65 eurot ja igaaastane tasu tee kasutamise õiguse eest (24.04.2008 leping nr 790) 191,73 eurot).
15.Kohus on pidanud pankrotihaldurite poolt aruannetes välja toodud kulutusi vajalikeks ja põhjendatuks aluseks võttes seaduses sätestatut ja haldurite poolt tehtud töö mahtu ning kinnitanud nimetatud kulud 25.04.2013 määrusega.
16.Alates 09.04.2013 haldurite tehtud vajalike kulutuste kinnitamisel summas 11 077,44 eurot palus kohus halduritel täpsustada kinnisvara vahendustasu ning kinnistu müügihinna kujunemist. Halduri selgituste kohaselt Valdeku 107, Tallinn (registriosa number 4715301) müügiks korraldatud 12.02.2013 enampakkumine alghinnaga 107 000 eurot + käibemaks nurjus seoses ostjate puudumisega. Pärast viidatud enampakkumist tehti haldurile ostupakkumine kinnistu ostmiseks enampakkumise väliselt hinnaga 113 750 eurot + käibemaks BPC Kinnisvarakeskus OÜ poolt tingimusel, et ostja vahendamise eest makstakse neile vahendustasu summas 6426 eurot + käibemaks. Ka pärast vahendustasu maksmist sellises summas laekunuks pankrotivara hulka 324 eurot rohkem kui oli viimase nurjunud enampakkumise alghind (113 750-6426= 117 324). Kuna ka konkureerivaid võrreldavaid pakkumisi polnud, siis oli haldurite hinnangul mõistlik pakkumine vastu võtta. Pankrotitoimkond andis tehingule (müügihind + müügi viis) oma nõusoleku 21.02.2013 toimkonna otsusega. Pankrotitoimkond andis halduritele tehingu toimumise korral nõusoleku ostja vahendanud BPC Kinnisvarakeskus OÜ-le tasuda vahendustasu summas 6426 eurot millele lisandub käibemaks oma 21.02.2013 toimkonna otsusega.
17.Pikk 26, Kuressaare (registriosa number 3231534) müügiks korraldatud 02.05.2013 enampakkumine alghinnaga 75 000 eurot + käibemaks nurjus seoses ostjate puudumisega.
08.05.2013 pankrotitoimkonna otsuse kohaselt lubati halduritel Pikk 26 kinnistu panna uuele enampakkumisele alghinnaga 56 250 eurot + käibemaks. Seejärel enne uue enampakkumise väljakuulutamist tehti haldurile ostupakkumine kinnistu ostmiseks enampakkumise väliselt hinnaga 65 000 eurot + käibemaks. Kuna ka konkureerivaid võrreldavaid pakkumisi polnud, siis oli haldurite hinnangul mõistlik pakkumine vastu võtta. Pankrotitoimkond andis tehingule (müügihind + müügi viis) oma nõusoleku 14.06.2013 toimkonna otsusega.
18.Selgitustele tuginedes pidas kohus pankrotihaldurite poolt aruandes välja toodud kulutusi vajalikeks ja põhjendatuks aluseks võttes seaduses sätestatut ja haldurite poolt tehtud töö mahtu ning kinnitas pankrotimenetluse kulud summas 11 077,44 eurot 10.10.2013 määrusega.
19.Alates 31.01.2013 haldurite tehtud vajalike kulutuste kinnitamisel on kohus leidnud, et vastavalt haldurite poolt esitatud aruandele on põhjendatud kulud 640,46 euro ulatuses vastavalt 20.12.2013 esitatud aruandele: pangakulu 2,36 eurot, sisendkäibemaks 101,02 eurot, Valve G4S Eesti AS 115,02 eurot, kuulutused 53,68 eurot, vara hooldus 129,25 eurot, muud kulud (bensiin, transport, parkimine) 37 eurot ja elekter 202,13 eurot.
20.Haldurid müüsid 08.11.2013 toimunud notariaalse müügitehingu käigus kinnistu asukohaga Kuressaare linn, Pikk tn. 54, katastritunnus 34901:006:0516, pindala 2018 m2 , registriosa nr. 2072634) Ostuhind oli 85 500 eurot (lisandus käibemaks).
21.21.03.2014 jaotusettepaneku kinnitamisel on haldurid esitanud aruande kogu menetluse ajal tehtud kulude kohta, kinnitades, et haldurid on aruande esitamise seisuga teinud pankrotivarast järgmised väljamaksed kokku summas 53 153,89 eurot. Kohus nõustus pankrotihaldurite põhjendustega, et halduri bürookulud on kestev kulu terve pankrotimenetluse vältel, mille hüvitamine on ette nähtud pankrotiseadusega ning haldurite bürookulud summas 500 eurot kuus halduri kohta ei ole muutunud, kuna menetluse alguses sai toimkonna poolt selliselt kinnitatud, samuti on raamatupidamist vaja pidada terve pankrotimenetluse jooksul, tegemist on hädavajaliku kuluga, mida antud menetluse keerukust silmas pidades ei saa kuidagi vältida ning mitte pidanud vajalikuks esitatud põhjendusi korrata, on kinnitanud ka kogu pankrotimenetluse kulud summas 53 153,89 eurot.
22.Kohus leidis, et pangakulud kokku summas 73,40 eurot, pankrotimenetluse bürookulud haldur Martin Pärn 9 500 eurot (500 eurot kuu, kokku 19 kuu eest), pankrotimenetluse bürookulud haldur Terje Eipre 9 500 eurot (500 eurot kuu, kokku 19 kuu eest); muud kulud (bensiin, transport, parkimine) 503,45 eurot, ajutise halduri kulud 400 eurot, ajutise halduri M. Pärn tasu 1 947,35 eurot, maksud ajutise halduri tasult kokku 1 331,10 eurot, maamaks 2 301,40 eurot, kulud jooksvatele teenustele (maakleriteenus, notari tasu jne) 8 073,99 eurot, raamatupidamisteenused 6 770 eurot, vara halduskulud (elekter, valve, lekke likvideerimine jne) 7 548,91 eurot, arhiivikulud 3 616,00 eurot, riigilõiv 75,29 eurot ning kinnisvara müügikuulutused 1 513,00 eurot on põhjendatud. Kuna halduri bürookulud on kestev kulu terve pankrotimenetluse vältel, mille hüvitamine on ette nähtud pankrotiseadusega ning haldurite bürookulud summas 500 eurot kuus halduri kohta ei ole muutunud, kuna menetluse alguses sai toimkonna poolt selliselt kinnitatud, samuti on raamatupidamist vaja pidada terve pankrotimenetluse jooksul, tegemist on hädavajaliku kuluga, mida antud menetluse keerukust silmas pidades ei saa kuidagi vältida ning peale haldurite poolt esitatud arvete analüüsimist, millest nähtub, et aruandes nimetatud summad on tasutud aruandes nimetatud isikutele, on põhjendatud kinnitada pankrotimenetluse kulud summas 53 153,89 eurot. Määruskaebus
23.25.09.2014 esitatud määruskaebuses palub võlausaldaja Swedbank AS tühistada Pärnu Maakohtu 09.09.2014 määruse ja teha uue määruse, millega jätta pankrotimenetluse kulud
summas 53 153,89 eurot kinnitamata või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub võlausaldaja mõista välja pankrotihalduritelt.
24.Kaebaja ei nõustu maakohtu järeldustega, mille kohaselt on haldurite büroo- ja raamatupidamiskulu kestev kulu terve pankrotimenetluse vältel, mille hüvitamine on ette nähtud pankrotiseadusega. Samuti on kohus ebaõigesti nõustunud halduritega, et bürookulud summas 500 eurot kuus halduri kohta ei ole muutunud, kuna menetluse alguses sai toimkonna poolt selliselt kinnitatud, samuti on raamatupidamist vaja pidada terve pankrotimenetluse jooksul. Kaebaja leiab, et maakohus on pankrotimenetluse kulude kinnitamisel jätnud täitmata PankrS §-st 66 lg 3 tuleneva kohustuse kontrollida halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust. Haldurite tehtud kulutuste vajalikkuses ja põhjendatuses ei saa veenduda üksnes kontrollides seda, kas aruandes nimetatud summad on tasutud aruandes nimetatud isikutele. Kaebaja hinnangul peab kohtu kontroll sisaldama endas ka sisulist kontrolli tehtud kulutuste üle. Samuti on maakohus jätnud põhjendamata, miks ei arvesta kohus kaebaja esmakordselt juba 07.03.2014 vastuväidetes jaotusettepanekule ja 21.03.2014 määruskaebuses esitatud sisulise vastuväitega, et osaliselt ei ole haldurite kulutused tehtud pankrotitoimkonna nõusolekul, veelgi enam, haldurid on kulutusi teinud vaatamata pankrotitoimkonna selgele vastuseisule.
25.Haldurite poolt tehtud väljamaksed ei ole kooskõlas seadusega ja rikuvad võlausaldajate õigusi. Haldurid deklareerivad nn bürookulutusi kokku 19 000 eurot. PankrS § 66 lg 3 kohaselt võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused katta jooksvalt pankrotivara arvel üksnes pankrotitoimkonna nõusolekul. Pankrotitoimkonna otsuste järgi (26.07.2012 otsus ja 06.11.2012 otsus) on halduritele kokku lubatud ja kinnitatud kulutusi ainult summas 8000 eurot + km. Seega on haldurid teinud nn bürookulutusi 11 000 euro võrra rohkem kui oli kinnitatud pankrotitoimkonna otsustega. Pankrotitoimkond lubas ja nõustus üksnes tähtajaliste bürookuludega pankrotimenetluse aktiivsema perioodi ajaks. Haldurid ei saanud pankrotitoimkonna otsustest kuidagi järeldada, et kogu pankrotimenetluse perioodiks on neile kinnitatud nn bürookulud. Haldurid on ka ise juhindunud viidatud pankrotitoimkonna otsustest selliselt, et bürookulude tegemine oli pankrotitoimkonna poolt lubatud tähtajaliselt, kuna PankrS § 66 lg 1 alusel haldurite poolt kohtule esitatud kulude aruannetes ei sisaldu alates 31.01.2013 aruandest ühtegi kulu, mis oleks käsitatav bürookuluna ja/või kuluna raamatupidamisteenuse eest.
26.Kaebaja viitab PnkrS § 66 lg-le 1, mis näeb muu hulgas ette, et kohus võib jätta kinnitamata nende kulutuste hüvitamise, millest pankrotitoimkonnale ja kohtule ei ole õigel ajal teatatud. Haldurite täiendavatest nn bürookuludest luges kaebaja esmakordselt 27.02.2014 haldurite poolt esitatud jaotusettepanekust. Kaebaja jaoks oli kõnealuste täiendavate (peale 31.01.2013 haldurite kuluaruannet) bürookulude jaotusettepanekus esitamine üllatuslik ja ootamatu. Seega lisaks sellele, et täiendavad nn bürookulud on põhjendamatud ja pankrotitoimkond ei ole nende kulude tegemisega nõus, ei ole nimetatud kuludest kohtule ja pankrotitoimkonnale ka õigel ajal teatatud.
27.Kehtivatele pankrotitoimkonna otsustele ja haldurite poolt esitatud PankrS § 66 lg 1 kuluaruannetele ei vasta ka haldurite tehtud raamatupidamiskulud. Pankrotitoimkonna 26.07.2012, 11.12.2012 ja 03.04.2013 otsustega on nõustutud kokku maksimaalselt 4800 euro suuruste raamatupidamisteenuse kuludega. PankrS § 66 lg 1 alusel haldurite poolt esitatud aruannete kohaselt on kulutusi tehtud raamatupidamisteenusele 3770 euro suuruses summas. Ka raamatupidamiskulude tegemisel on haldurid tegelikult kuni jaotusettepaneku esitamiseni juhindunud kehtivatest pankrotitoimkonna otsustest ja ei ole PankrS § 66 lg 1 aruannetes esitanud kulusid raamatupidamisteenuse eest. Lisaks sellele, et täiendavad raamatupidamiskulud on põhjendamatud ja pankrotitoimkond ei ole nende kulude tegemisega nõus, ei ole nimetatud kuludest kohtule ja pankrotitoimkonnale ka õigel ajal teatatud.
28.Kaebaja leiab, et põhiline haldurite töö võlgniku pankrotimenetluses on olnud enampakkumiste korraldamine, mis on sisult tehniline töö ja seega ei saa öelda, et maksimummääras kulud oleksid võlgniku pankrotimenetluses põhjendatud seetõttu, et võlgniku pankrotimenetlus oleks äärmiselt keerukas ja haldurid on teinud palju tööd. Pankrotimenetlustes on seadusandja pannud pandieseme müügist saadud rahaliste vahendite arvelt pankrotimenetlusega seotud väljamaksete (sh kulud) tegemisele konkreetse piiri – vastavalt PankrS §-le 153 lg 2 on lubatud pankrotimenetlustes nimetatud juhul teha kulutusi maksimaalselt 15%. Haldurid on käesolevas menetluses ületanud selle seadusandja poolt etteantud piiri. Nimelt on pankrotimenetluses pandiesemed müüdud kogusummas 430 344,69 eurot, mille arvelt saaks teha pankrotimenetlusega seotud väljamakseid maksimaalselt summas 64 551,70 eurot, samas on ainult haldurite taotletud kulutused juba kokku 53 153,89 eurot. Kui arvestada, et halduritel on õigus saada oma töö eest ka tasu, mis PankrS § 651 lg 1 alusel oleks pankrotivara summas 432 158,03 arvesse võttes alammääras 21 568,53 eurot, siis olekski pankrotimenetluse väljamaksed suuremad – kokku 74 722,42 eurot, kui PankrS § 153 lg 2 alusel on lubatav ja võlgniku pankrotimenetlus kuuluks lõpetamisele raugemise tõttu. Vastus määruskaebusele
29.Pankrotihaldurid palusid jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud võlausaldaja Swedbank AS-i kanda. Menetluse edasine käik
30.Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
31.Ringkonnakohus, tutvunud kaebusega ja toimiku materjalidega, leiab, et Pärnu Maakohtu 09.09.2014 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Maakohtu määruse arutluskäiku ei pea kolleegium vajalikuks korrata (TsMS § 654 lg 6).
32.Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium, et PankrS § 66 lõike 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Selleks esitab haldur iga kolme kuu möödudes alates pankroti väljakuulutamisest pankrotitoimkonnale ja kohtule aruande sellel perioodil tehtud kulutuste kohta. PankrS § 66 lõike 2 kohaselt halduril on õigus pankrotitoimkonna eelneval nõusolekul nõuda õigusalase nõustamise ning audiitor- ja raamatupidamisteenuse saamiseks tehtud kulutuste hüvitamist, kui kulutused on vajalikud pankrotimenetluse või halduri täidetava ülesande suure mahu või keerukuse tõttu ja ülesande täitmist halduri enda poolt ei saa mõistlikult oodata. PankrS § 66 lg 3 sätestab, et menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused võib haldur pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Kui kohus leiab, et olenemata pankrotitoimkonna nõusoleku puudumisest olid kulutused põhjendatud, võib ta need kinnitada.
33.Vastavalt nimetatud regulatsioonile on haldurid esitanud kuluaruanded kohtule ja toimkonnale viiel korral. Aruannetes on kajastud kulusid vastavalt nende osas laekunud arvetele ja kõik kuluaruanded on kohtu poolt kinnitatud. Samuti on pankrotihaldurid 15.07.2014 esitanud kohtule täiendavalt dokumendid, mis on võimaldanud kohtul kokku 53 153,89 euro suuruste kulude põhjendatust ja õiguspärasust kontrollida. Kolleegium nõustub halduritega, et bürookulud on kestev kulu terve pankrotimenetluse vältel, mille
hüvitamine on ette nähtud pankrotiseadusega. Haldurite bürookulud summas 500 eurot kuus halduri kohta on toimkonna poolt kinnitatud 26.07.2012 ja 06.11.2012 otsustega. Samuti on toimkonna poolt kinnitatud raamatupidamiskulud 26.07.2012 toimkonna otsusega summas 600 eurot kuus neljaks kuuks, 11.12.2012 otsusega 300 eurot kuus neljaks kuuks ja 03.04.2013 otsusega 300 eurot neljaks kuuks. Jaotusettepanekus kajastatud raamatupidamise kulud kuu kohta on sama suured kui toimkond oli viimati s.t 03.04.2013 koosolekul kinnitanud. Sarnaselt bürookuludele on ka raamatupidamine vajalik kogu pankrotimenetluse vältel. Võimalust, kuidas oleks saanud viia menetlust läbi ilma büroo- ja raamatupidamiskulude kandmiseta, ei ole kaebuse esitaja selgitanud.
34.Pidades silmas, et menetluse jooksul on müüdud suurel hulgal vara, tegeletud on töötajatega, debitoorsete nõuete analüüsi ja sissenõudmisega, võlausaldajate ja erinevate kolmandate isikutega suhtlemisega, üürilepingute ümbertegemisega, üüriarvete esitamisega, üürisuhete lõpetamisega, on tegemist olnud mahuka ja keerulise menetlusega ning see on põhjendanud kahe halduri määramist, et tagada pankrotimenetluse efektiivsus.
35.Kaebuse väited PankrS §-ga 153 lg 2 riive kohta ei ole samuti põhjendatud, kuna pandipidajate nõuded saavad PankrS § 153 lg-s 2 toodud piiranguid ja kulude mahaarvamisi arvestades eelisjärjekorras rahuldatud ainult nende poolt koormatud pandieseme müügist saadud raha ulatuses. Ülejäänud osas ehk osas, mida pandieseme müügist saadud summa ei kata, kuulub nende nõue rahuldamisele teises järgus koos teiste võlausaldajatega.
36.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb jätta menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kaebuse esitaja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.