Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tsiviilasi nr 2-12-51455
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Andrus Miilaste
Otsuse avalikult teatavaks- 06.veebruar 2015.a, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-12-51455
Tsiviilasi
Peeter Pettai ja Ene Pettai hagi Swedbank AS vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes
Menetlusosalised ja nende Hageja 1: Peeter Pettai (isikukood 35311072727, elukoht XXXX) esindajad Hageja 2: Ene Pettai (isikukood 45607242743, elukoht XXXX) Hagejate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Indrek Lillo (Advokaadibüroo Lillo & Partnerid, e-post [email protected]) Kostja: Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, Tallinn 15040) Kostja esindaja: Olavi Järve (e-post olavi.jä[email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse. Hagejate nõue ja põhjendused (tl 1-7, 87-90) 27.04.1999 on AS Hansapank (uue nimega AS Swedbank) ja OÜ Halari P (võlgnik) vahel sõlmitud arvelduskrediidileping nr 2053. Kostja ja võlgniku vahel on sõlmitud ka laenuleping nr 08-036092-JI. 02.07.1999 on hagejate ja kostja vahel sõlmitud asjaõiguslepingu alusel kostja ja võlgniku vahelisest krediidilepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks seatud hüpoteek Peeter ja Ene Pettai (hagejad) kinnistule nr XXXX asukohaga XXXX kostja kasuks summas 300 000 krooni intressimääraga 20% aastas ja kõrvalnõuete suurusega 75 000 krooni. 31.01.2007 on hagejad ja kostja sõlminud notariaalse hüpoteegi kande muutmise lepingu, mille kohaselt suurendasid pooled võlgniku ja kostja vahel sõlmitud krediidilepingust tulenevate kohustuste tagamiseks 02.07.1999 seatud hüpoteeki. Hagejatele kuuluva XXXX kinnistu IV jakku kanti kõikide kostja ja võlgniku vahel sõlmitud lepingustest tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks hüpoteek summas 1 300 000 krooni, s.o 83 085,14 eurot. 17.10.2010 on kostja edastanud võlgnikule krediidilepingu ja laenulepingu ülesütlemise teate. 02.02.2012 on kostja esitanud Tartu kohtutäiturile Oksana Kutsmeile täitmisavalduse Peeter ja Ene Pettai vastu. Hagejad paluvad tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjades nr 084/2012/677ja nr 084/2912/678 põhinõudeid ületavas osas. Kostja krediidilepingust tulenev nõue võlgniku vastu on 152 726,57 eurot (sh edasiulatuv viivis), millest põhiosa moodustab üksnes 60 462,38 eurot. Hagejad paluvad tunnistada sundtäitmise täiteasjas nr 084/2012/677 lubamatuks 60 462,38 eurot ületavas osas, kuna viivisenõue summas 91 919,08 eurot on hagejate suhtes äärmiselt ebaõiglane. Laenulepingust tulenev kostja nõue hagejate vastu on kohtutäiturilt saadud informatsiooni kohaselt 155 033,01 eurot, millest põhiosa võlgnevus on 24 779,06 eurot. Hagejad paluvad tunnistada sundtäitmise täiteasjas nr 084/2012/678 lubamatuks põhinõuet ületavas osas. Hagejad paluvad kohtul tunnistada tundtäitmised põhinõudeid ületavas osas lubamatuks põhjusel, et kostja poolt esitatud viivisenõuded on ebamõistlikult suured. Sundtäitmine on lubamatu ka põhjusel, et kostja jättis hagejatega arvelduskrediidi- ja laenulepingu sõlmimisel täitmata enda kui krediidiandja kohustuse juhinduda vastutustundliku laenamise põhimõttest. Kostja on sõlminud hagejatega arvelduskrediidilepingu ja selle lisad ning laenulepingu ilma et oleks kontrollinud hagejate maksevõimet. Samuti ei ole pank pidevalt nõudnud antud krediidile lisatagatisi. Kostja vastus hagile (tl 95-97) Kostja teeb hagejatele sõlmida kompromiss selliselt, et kostja vähendab krediidilepingust tulenevat viivisevõlgnevust nii palju, et krediidilepingust tuleneva koguvõlgnevuse summa oleks 75 000 eurot, laenulepingust tuleneva nõude osas võtavad hagejad hagi tagasi ning menetluskulud jääksid poolte endi kanda. Kui hagejad ettepanekuga ei nõustu, tuleb laenulepingust tuleneva viivisevõlgnevuse vähendamise osas tuleb jätta hagi läbi vaatamata. Hagejate seisukoht, nagu oleks kostja andnud täitmisele ka laenulepingust tuleneva nõude, jääb kostjale täielikult arusaamatuks. Ka ei ole hagejad oma
sellekohast seisukohta kuidagi tõendanud. Hagejate poolt viidatud kaks täitemenetlust on mõlemad krediidilepingust tulenevate nõuete sissenõudmiseks. Kaks toimikut on avatud seetõttu, et hüpoteegiga koormatud kinnistu on hagejate ühisomandis. Laenulepingute osas puudub kostjal täitedokument, mida täitmisele anda. Seega ei saaks hagejad kuidagi nõuda laenulepingust tuleneva viivisevõlgnevuse vähendamist TMS § 221 alusel, mistõttu selles osas tuleb jätta hagi läbi vaatamata. Krediidilepingust tuleneva viivisemäära vähendamise osas võtab kostja hagi õigeks. Kostja palub kohtul krediidilepingust tulenevat viivisemäära vähendada mitte alla seadusjärgse viivisemäära. Sellisel juhul oleks näiteks 16.10.2013 seisuga krediidilepingu järgne koguvõlgnevus summas 79 066,86 eurot. Kostjale jääb arusaamatuks hagejate seisukoht, et kostja on hagejatega tarbijakrediidi sõlmimisel jätnud täitmata oma kohustuse juhinduda vastutustundliku laenamise põhimõttest. Hagejad on tuginenud VÕS § 4032 lõigetele 1 ja 11. Viidatud sätted krediidilepingu sõlmimise ajal ei kehtinud, mistõttu need krediidilepingule ei kohaldu. Lisaks kohalduvad viidatud sätted tarbijakrediidilepingule. Krediidileping ei ole sõlmitud kostja ja hagejate vahel, vaid kostja ja võlgniku vahel. Kuna võlgnik on juriidiline isik, ei ole krediidilepingu näol tegemist tarbijakrediidilepinguga ning sellele ei kohaldu ka tarbijakrediidilepingu sätted. Kuna ka kinnistule hüpoteegi seadmise ajal olid hagejad võlgniku ainukesed osanikud ja juhatuse liikmed, siis tegutsesid nad hüpoteegi seadmise ajal oma majandusvõi kutsetegevuses. Seega ei saa kostja olla krediidilepingu sõlmimisel rikkunud kohustust kontrollida hagejate krediidivõimelisust. Kohtuistung (tl 162-163) Pooled arutasid kohtuistungil kompromissi sõlmimise võimalikkuse üle. Kostja teeb pakkumise kompromissi sõlmimiseks summas 75 000 eurot. Kohus andis pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks. Hagejate lõppseisukohad Hagejad on nõus kostja seisukohaga, et võimaliku viivisenõude osas tuleks kohaldada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäära, kuid jäävad selle juurde, et viivise maksimumsumma ei tohi ületada põhinõuet, kuna kostjal ei ole mitte mingisugust kahju tekkinud. Küll aga on sundtäitmine täiteasjades nr 084/2012/677 ja 084/2012/678 lubamatu kogu viivisenõude ulatuses, kuna kostja on krediidiandjana jätnud täitmata kohustuse juhinduda krediidi ja laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõttest. Olgugi et krediidilepingu on hageja Peeter Pettai sõlminud juhatuse liikmena, ei olnud tegu ettevõtlusega seotud laenuga nagu kostja väidab. Seda näitab selgelt asjaolu, et hagejad panid krediidi tagatiseks oma XXXX asuva kodu. Sellest tulenevalt oli tegu tarbijakrediidiga. Arvelduskrediidileping nr 2053-KR ning laenuleping nr 08-036092-JI on sõlmitud ilma, et pank oleks kontrollinud hagejate maksevõimet. Samuti ei ole pank jaganud hagejatele piisavalt selgitusi sõlmitavatest lepingutest tulenevate kohustuste kohta. Tegelikult ei oleks kostja tohtinud hagejatele sellises ulatuses arvelduskrediiti ja laenu üldse väljastada. Seda, et pank oli teadlik hagejate maksevõimest, näitab ka asjaolu, et pank on pidevalt nõudnud antud krediidile lisatagatisi. Kostja on hagejatele väljastatud krediidisummat aastate jooksul suurendanud. Seega on kostja võtnud endale riski, et hagejatel ei olegi võimalik pangalt saadud raha tagasi maksta. Sellises olukorras ei ole kostjal õigust nõuda hagejatelt viivise tasumist ehk lepingulise sanktsiooni täitmist. Hagejad paluvad jätta kõik menetluskulud kostja kanda, sõltumata kostja poolsest hagi osalisest õigeksvõtmisest, kuivõrd kostja tegevus oli see, mis tõi kaasa käesoleva kohtuvaidluse. Lisaks on pooled pidanud läbirääkimisi kompromissi sõlmimise osas ning kostja on hagejatele selgesõnaliselt kinnitanud, et on hagejate pakkumises esitatud tingimustega nõus, kuid hiljem muutis oma seisukohta,
mistõttu pooled kompromissini ei jõudnud. Seega tuleb isegi juhul, kui hagi rahuldatakse üksnes osaliselt, jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.