Otsuse avalikult teatavaks- 06.veebruar 2015.a, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-12-51455
Tsiviilasi
Peeter Pettai ja Ene Pettai hagi Swedbank AS vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes
Menetlusosalised ja nende Hageja 1: Peeter Pettai (isikukood 35311072727, elukoht XXXX) esindajad Hageja 2: Ene Pettai (isikukood 45607242743, elukoht XXXX) Hagejate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Indrek Lillo (Advokaadibüroo Lillo & Partnerid, e-post [email protected]) Kostja: Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, Tallinn 15040) Kostja esindaja: Olavi Järve (e-post olavi.jä[email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta laenulepingust nr 08-036092-JI tulenevatele nõuetele esitatud vastuväidete osas hagi läbi vaatamata.
2.Rahuldada hagi osaliselt.
3.Tunnistada viivisenõude osas sundtäitmine osaliselt lubamatuks ja seda seadusjärgset viivist ületavas osas. 16.10.2013. a seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis summas 18 063,05 eurot, millele lisandub viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude suurus.
4.Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Menetluskulude kindlaksmääramine
1.Jätta poolte menetluskulud 1/3 ulatuses solidaarselt hagejate ning 2/3 ulatuses kostja kanda.
2.Lähtuvalt TsMS § 177 lõikest 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
3.Pooltel esitada kohtule menetluskulude nimekiri hiljemalt 20 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult
teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse. Hagejate nõue ja põhjendused (tl 1-7, 87-90) 27.04.1999 on AS Hansapank (uue nimega AS Swedbank) ja OÜ Halari P (võlgnik) vahel sõlmitud arvelduskrediidileping nr 2053. Kostja ja võlgniku vahel on sõlmitud ka laenuleping nr 08-036092-JI. 02.07.1999 on hagejate ja kostja vahel sõlmitud asjaõiguslepingu alusel kostja ja võlgniku vahelisest krediidilepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks seatud hüpoteek Peeter ja Ene Pettai (hagejad) kinnistule nr XXXX asukohaga XXXX kostja kasuks summas 300 000 krooni intressimääraga 20% aastas ja kõrvalnõuete suurusega 75 000 krooni. 31.01.2007 on hagejad ja kostja sõlminud notariaalse hüpoteegi kande muutmise lepingu, mille kohaselt suurendasid pooled võlgniku ja kostja vahel sõlmitud krediidilepingust tulenevate kohustuste tagamiseks 02.07.1999 seatud hüpoteeki. Hagejatele kuuluva XXXX kinnistu IV jakku kanti kõikide kostja ja võlgniku vahel sõlmitud lepingustest tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks hüpoteek summas 1 300 000 krooni, s.o 83 085,14 eurot. 17.10.2010 on kostja edastanud võlgnikule krediidilepingu ja laenulepingu ülesütlemise teate. 02.02.2012 on kostja esitanud Tartu kohtutäiturile Oksana Kutsmeile täitmisavalduse Peeter ja Ene Pettai vastu. Hagejad paluvad tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjades nr 084/2012/677ja nr 084/2912/678 põhinõudeid ületavas osas. Kostja krediidilepingust tulenev nõue võlgniku vastu on 152 726,57 eurot (sh edasiulatuv viivis), millest põhiosa moodustab üksnes 60 462,38 eurot. Hagejad paluvad tunnistada sundtäitmise täiteasjas nr 084/2012/677 lubamatuks 60 462,38 eurot ületavas osas, kuna viivisenõue summas 91 919,08 eurot on hagejate suhtes äärmiselt ebaõiglane. Laenulepingust tulenev kostja nõue hagejate vastu on kohtutäiturilt saadud informatsiooni kohaselt 155 033,01 eurot, millest põhiosa võlgnevus on 24 779,06 eurot. Hagejad paluvad tunnistada sundtäitmise täiteasjas nr 084/2012/678 lubamatuks põhinõuet ületavas osas. Hagejad paluvad kohtul tunnistada tundtäitmised põhinõudeid ületavas osas lubamatuks põhjusel, et kostja poolt esitatud viivisenõuded on ebamõistlikult suured. Sundtäitmine on lubamatu ka põhjusel, et kostja jättis hagejatega arvelduskrediidi- ja laenulepingu sõlmimisel täitmata enda kui krediidiandja kohustuse juhinduda vastutustundliku laenamise põhimõttest. Kostja on sõlminud hagejatega arvelduskrediidilepingu ja selle lisad ning laenulepingu ilma et oleks kontrollinud hagejate maksevõimet. Samuti ei ole pank pidevalt nõudnud antud krediidile lisatagatisi. Kostja vastus hagile (tl 95-97) Kostja teeb hagejatele sõlmida kompromiss selliselt, et kostja vähendab krediidilepingust tulenevat viivisevõlgnevust nii palju, et krediidilepingust tuleneva koguvõlgnevuse summa oleks 75 000 eurot, laenulepingust tuleneva nõude osas võtavad hagejad hagi tagasi ning menetluskulud jääksid poolte endi kanda. Kui hagejad ettepanekuga ei nõustu, tuleb laenulepingust tuleneva viivisevõlgnevuse vähendamise osas tuleb jätta hagi läbi vaatamata. Hagejate seisukoht, nagu oleks kostja andnud täitmisele ka laenulepingust tuleneva nõude, jääb kostjale täielikult arusaamatuks. Ka ei ole hagejad oma
sellekohast seisukohta kuidagi tõendanud. Hagejate poolt viidatud kaks täitemenetlust on mõlemad krediidilepingust tulenevate nõuete sissenõudmiseks. Kaks toimikut on avatud seetõttu, et hüpoteegiga koormatud kinnistu on hagejate ühisomandis. Laenulepingute osas puudub kostjal täitedokument, mida täitmisele anda. Seega ei saaks hagejad kuidagi nõuda laenulepingust tuleneva viivisevõlgnevuse vähendamist TMS § 221 alusel, mistõttu selles osas tuleb jätta hagi läbi vaatamata. Krediidilepingust tuleneva viivisemäära vähendamise osas võtab kostja hagi õigeks. Kostja palub kohtul krediidilepingust tulenevat viivisemäära vähendada mitte alla seadusjärgse viivisemäära. Sellisel juhul oleks näiteks 16.10.2013 seisuga krediidilepingu järgne koguvõlgnevus summas 79 066,86 eurot. Kostjale jääb arusaamatuks hagejate seisukoht, et kostja on hagejatega tarbijakrediidi sõlmimisel jätnud täitmata oma kohustuse juhinduda vastutustundliku laenamise põhimõttest. Hagejad on tuginenud VÕS § 4032 lõigetele 1 ja 11. Viidatud sätted krediidilepingu sõlmimise ajal ei kehtinud, mistõttu need krediidilepingule ei kohaldu. Lisaks kohalduvad viidatud sätted tarbijakrediidilepingule. Krediidileping ei ole sõlmitud kostja ja hagejate vahel, vaid kostja ja võlgniku vahel. Kuna võlgnik on juriidiline isik, ei ole krediidilepingu näol tegemist tarbijakrediidilepinguga ning sellele ei kohaldu ka tarbijakrediidilepingu sätted. Kuna ka kinnistule hüpoteegi seadmise ajal olid hagejad võlgniku ainukesed osanikud ja juhatuse liikmed, siis tegutsesid nad hüpoteegi seadmise ajal oma majandusvõi kutsetegevuses. Seega ei saa kostja olla krediidilepingu sõlmimisel rikkunud kohustust kontrollida hagejate krediidivõimelisust. Kohtuistung (tl 162-163) Pooled arutasid kohtuistungil kompromissi sõlmimise võimalikkuse üle. Kostja teeb pakkumise kompromissi sõlmimiseks summas 75 000 eurot. Kohus andis pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks. Hagejate lõppseisukohad Hagejad on nõus kostja seisukohaga, et võimaliku viivisenõude osas tuleks kohaldada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäära, kuid jäävad selle juurde, et viivise maksimumsumma ei tohi ületada põhinõuet, kuna kostjal ei ole mitte mingisugust kahju tekkinud. Küll aga on sundtäitmine täiteasjades nr 084/2012/677 ja 084/2012/678 lubamatu kogu viivisenõude ulatuses, kuna kostja on krediidiandjana jätnud täitmata kohustuse juhinduda krediidi ja laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõttest. Olgugi et krediidilepingu on hageja Peeter Pettai sõlminud juhatuse liikmena, ei olnud tegu ettevõtlusega seotud laenuga nagu kostja väidab. Seda näitab selgelt asjaolu, et hagejad panid krediidi tagatiseks oma XXXX asuva kodu. Sellest tulenevalt oli tegu tarbijakrediidiga. Arvelduskrediidileping nr 2053-KR ning laenuleping nr 08-036092-JI on sõlmitud ilma, et pank oleks kontrollinud hagejate maksevõimet. Samuti ei ole pank jaganud hagejatele piisavalt selgitusi sõlmitavatest lepingutest tulenevate kohustuste kohta. Tegelikult ei oleks kostja tohtinud hagejatele sellises ulatuses arvelduskrediiti ja laenu üldse väljastada. Seda, et pank oli teadlik hagejate maksevõimest, näitab ka asjaolu, et pank on pidevalt nõudnud antud krediidile lisatagatisi. Kostja on hagejatele väljastatud krediidisummat aastate jooksul suurendanud. Seega on kostja võtnud endale riski, et hagejatel ei olegi võimalik pangalt saadud raha tagasi maksta. Sellises olukorras ei ole kostjal õigust nõuda hagejatelt viivise tasumist ehk lepingulise sanktsiooni täitmist. Hagejad paluvad jätta kõik menetluskulud kostja kanda, sõltumata kostja poolsest hagi osalisest õigeksvõtmisest, kuivõrd kostja tegevus oli see, mis tõi kaasa käesoleva kohtuvaidluse. Lisaks on pooled pidanud läbirääkimisi kompromissi sõlmimise osas ning kostja on hagejatele selgesõnaliselt kinnitanud, et on hagejate pakkumises esitatud tingimustega nõus, kuid hiljem muutis oma seisukohta,
mistõttu pooled kompromissini ei jõudnud. Seega tuleb isegi juhul, kui hagi rahuldatakse üksnes osaliselt, jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus
1.Tartu Maakohtu menetluses on Peeter Pettai (hageja1) ja Ene Pettai (hageja2) hagi Swedbank AS (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes täiteasjades nr 084/2012/677 ja nr 084/2012/678 põhinõudeid ületavas osas.
2.Hagejad paluvad tunnistada sundtäitmine osaliselt lubamatuks täiteasjades nr 084/2012/677 ja nr 084/2912/678, hagiavalduse põhjenduste kohaselt toimub neist esimeses täitemenetlus arvelduskrediidilepingust nr 2056 tulenevate võlgnevuste sissenõudmiseks ning teine laenulepingust nr 08-036092-JI tulenevate võlgnevuste sissenõudmiseks. Kostja selgituste kohaselt on mõlemad täitemenetlust algatatud krediidilepingust tulenevate nõuete sissenõudmiseks – kaks toimikut on avatud seetõttu, et hüpoteegiga koormatud kinnistu on hagejate ühisomandis. Ühtlasi puudub kostjal laenulepingu osas täitedokument, mida täitmisele anda. Hagiavaldusele on lisatud Swedbank AS avaldus täitemenetluse läbiviimiseks võlgnike Peeter Pettai ja Ene Pettai suhtes arvelduskrediidilepingust nr 2053 tuleneva nõude sissenõudmiseks (tl 45-46), samuti täiteasjas nr 084/2012/677 koostatud täitmisteade, millest nähtuvalt nimetatud täiteasjas toimub täitemenetlus võlgniku Peeter Pettai suhtes. Täiteasjas nr 084/2012/678 koostatud täitmisteadet toimikus ei ole. Samas nähtub ka täitmisteatest täiteasjas nr 084/2012/677, et täitemenetlus toimub solidaarvõlgnevuse nõudes, mistõttu täitmisteatele on lisatud kohtutäituri tasu väljanõudmise otsus täiteasjas nr 084/2012/678. Ühtlasi kontrollis kohus täiteasjade registrist, et täiteasjas nr 084/2012/678 toimub täitemenetlus Ene Pettai vastu hüpoteegiga tagatud nõude sundtäitmiseks, mis on solidaarne Peeter Pettai suhtes täiteasjas nr 084/2012/677 sissenõutava nõudega. Seega toimub ka täiteasjas nr 084/2012/678 täitemenetlus arvelduskrediidilepingust nr 2056 tulenevate võlgnevuste sissenõudmiseks. Hagiavaldusele lisatud ning täitemenetluste aluseks olevast Valga Notar Anna Rästa 31.01.2007 tõestatud notariaalaktist hüpoteegi kustutamise kinnistamise avaldus, hüpoteegi kande muutmise ja asjaõigusleping (tl 40-43) p 4.1 kohaselt on hüpoteegi kande muutmisega tagatud ka kõik Aktsiaselts Hansapank (uue nimega AS Swedbank) ja Ene Pettai või OÜ Halari PE vahel tulevikus sõlmitavatest laenulepingutest tulenevad nõuded. Kuivõrd AS Swedbank on esitanud täitmisavalduse üksnes arvelduskrediidilepingust nr 2056 tulenevate võlgnevuste sissenõudmiseks, milleks on algatatud ka täitemenetlused nr 084/2012/677 ja nr 084/2012/678, ei saa käesolevas menetluses esitada vastuväiteid muudele hüpoteegiga tagatud nõuetele. Kuivõrd kohus on hagi 07.01.2013 menetlusse võtnud, siis laenulepingust nr 08-036092-JI tulenevatele nõuetele esitatud vastuväidete osas tuleb hagi jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, kuivõrd hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Nende nõuete osas ei ole täitemenetlust algatatud. Kostja on vastuses hagiavaldusele viivisemäära vähendamise osas võtnud hagi osaliselt õigeks, paludes kohtul siiski viivisemäära mitte vähendada alla seadusjärgse viivisemäära.
3.Kostja arvestuste kohaselt on sellisel juhul 16.10.2013 seisuga krediidilepingu järgne koguvõlgnevus summas 79 066,86 eurot, millest 60 462,38 eurot on põhivõlgnevus, 345,11 eurot intress, 18 063,05 eurot viivis ja 196,32 eurot muud kulud (kindlustus) (tl 99-156). Hagejad on kohtule esitatud lõppseisukohtades teatanud, et on nõus kostja seisukohaga, et võimaliku viivisenõude osas tuleks kohaldada VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud viivisemäära, kuid jäävad selle juurde, et viivise maksimumsumma ei tohiks ületada põhinõuet, kuna kostjal ei ole mingisugust kahju tekkinud. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hagi selles osas rahuldada ning tunnistada täitemenetlus täiteasjades nr 084/2012/677 ja nr 084/2012/678 lubamatuks seadusjärgset viivist ületavas osas.
4.Lisaks viivise vähendamise nõudele on hagejad tuginenud sellele, et kostja ei ole arvelduskrediidilepingu nr 2053-KR sõlmimisel kontrollinud hagejate maksevõimet, rikkudes selliselt vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja oleks pidanud keelduma hagejatele krediidi väljastamisest. Hagejate hinnangul ei ole kostjal sellises olukorras õigust nõuda hagejatelt viivise tasumist, mistõttu paluvad tunnistada täitemenetlus lubamatuks kogu viivisenõude osas. Et pank oli teadlik hagejate maksevõimest, näitab asjaolu, et pank on pidevalt nõudnud antud krediidile lisatagatisi. Olgugi, et hageja Peeter Pettai sõlmis krediidilepingu juhatuse liikmena, ei olnud tegu ettevõtlusega seotud lepinguga. Seda näitab asjaolu, et hagejad seadsid laenu tagamiseks hüpoteegi oma kodule.
5.Kohus leiab , et Eesti pangandusõiguses kehtib alates 01.01.2007 vastutustundliku laenamise põhimõte, mis on sätestatud krediidiasutuste seaduse (KAS) § 83 lg-s 3. Nimetatud sätte kohaselt on krediidiasutus kohustatud laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamiseks on krediidiasutus kohustatud koguma ja säilitama andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks. Seega peab krediidiasutus vastutustundliku laenamise printsiibi kohaselt tundma oma klienti, mis tähendab kohustust hinnata enne krediidilepingu sõlmimist tarbija võimekust laen tagasi maksta. Eeskätt peab krediidiandja hindama krediidisaaja varasemat maksekäitumist ja teavet kliendi rahaliste võimaluste kohta enne laenuotsust. Lisaks on krediidiasutusel kohustus kooskõlas KAS § 89 lg-ga 31 enne lepingu sõlmimist klienti sõnaselgelt teavitada, millised ohud võivad tekkida seoses pikaajalise laenu tagasimaksmisega, kusjuures lähtuda tuleb konkreetse kliendi laenu teenindamise võimekust ohustavatest asjaoludest. Lisaks sellele on Riigikohus leidnud, et iseenesest võib professionaalsel krediidiandjal sõltuvalt krediidi ulatusest ja tingimustest ning krediiditaotleja isikust olla ka VÕS § 14 lg 1 esimesest lausest tulenevalt üldine kohustus viia läbi krediiditaotleja n-ö krediidivõimekuse analüüs. Viidatud sätte järgi peavad lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. See tähendab, et krediidiandja võib olla kohustatud koguma andmeid ja hindama erapooletult, kas krediidist võib tekkida krediiditaotlejale olulisi raskusi ja kokkuvõttes kahjulikke majanduslikke tagajärgi (vt Riigikohtu 27.11.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-12, p 24).Arvelduskrediidileping nr 2053-KR on sõlmitud kostja ja OÜ Halari PE (võlgnik), krediidilepingust tulenevate kohustuste tagamiseks on seatud hüpoteek hagejatele kuuluvale kinnistule, mistõttu ka täitemenetlused võlgnevuse sissenõudmiseks on algatatud hagejate suhtes. AÕS § 279 lg 7 kohaselt võib pantija, kes ei ole võlgnik, esitada pandiga tagatud nõude vastu samu vastuväiteid, mida võib esitada võlgnik või käendaja. Ta võib vastuväiteid esitada ka siis, kui võlgnik nõudele vastu ei vaidle. VÕS § 149 lg 1 esimese lause kohaselt võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Eeltoodust tulenevalt saaksid hagejad kohtu hinnangul hüpoteegieseme omanikena tugineda asjaolule, et kostja ei ole kontrollinud krediidilepingu poole, s.o OÜ Halari PE maksevõimet. Et kostja ei ole OÜ Halari PE maksevõimet kontrollinud, on täielikult tõendamata. Hagejad tuginevad üksnes sellele, et kostja pidi olema teadlik hagejate maksevõimest, kuivõrd pank on nõudnud antud krediidile lisatagatisi. Arvelduskrediidilepingust ning nende lisadest (tl 9-37) nähtuvalt on pooled korduvalt pikendanud krediidisumma kasutamise perioodi ning suurendanud krediidisummat. Krediidisumma suurendamisel on igati põhjendatud täiendavate tagatiste küsimine ning ainuüksi selle põhjal ei saa teha järeldust krediidisaaja maksevõime kohta, eriti kui krediidisaaja on olnud võimeline nõutud tagatisi pakkuma.
6.Kohus nõustub kostjaga, et hagejad ei saa käesoleval juhul tugineda VÕS § 4032 lõigetele 1 ja
11.Viimane arvelduskrediidi lepingu lisa on sõlmitud 13.10.2009, mil viidatud sätted ei kehtinud ning seetõttu need ei kohaldu. Ühtlasi ei saa krediidilepingu nr 2053-KR näol olla tegemist tarbijakrediidilepinguga. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tarbija saab VÕS § 1 lg 5 kohaselt olla füüsiline isik. Sama tulenes ka varasemalt VÕS §-is 34 sätestatud tarbija mõistest.
7.Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning seda kostja poolt tunnustatud nõude osas.
8.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 168 lg 8 kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hagiavaldusest nähtuvalt oli arvelduskrediidilepingust nr 2056 tulenev viivisevõlgnevus (kohtutäiturilt saadud info põhjal) 91 919,08 eurot. Kostja on osaliselt sisuliselt kohe hagi õigeks võtnud ning nõustunud viivisega seadusjärgses määras, s.o 16.10.2013. a seisuga summas 18 063,05 eurot, millele lisandub viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni täitmiseni. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude kogu viivisenõude osas jättis kohus rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt on kostja enamuses hagi õigeks võtnud ning ülejäänud osas on see jäetud rahuldamata. Samas ei ole kohtu hinnangul põhjendatud jätta menetluskulusid üksnes hagejate kanda, kuivõrd kostja oli oma käitumisega andnud põhjuse hagi esitamiseks. Kostja oli esitanud kohtutäiturile sundtäitmiseks nõude summas 127 968,18 eurot, millele lisandus viivis 0,15% päevas põhiosa summalt. Hagejad olid enne hagi esitamist pidanud läbirääkimisi kostjatega kompromissi osas, kuid kokkulepet ei saavutanud. Nõude tagatiseks olev kinnistu oli pandud enampakkumisele ning hagejatel puudusid vahendid täitemenetluses nõutava summa tasumiseks, et vältida tagatise müüki. Hagi esitamine oli tingitud vajadusest vältida kinnistu müüki põhjendamatult suure viivisevõlgnevuse katteks. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud jätta menetluskulud 1/3 ulatuses solidaarselt hagejate ning 2/3 ulatuses osas kostja kanda.
9.Lähtuvalt TsMS § 177 lõikest 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul mõistliku aja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Asja materjalidest nähtuvalt on hagejate menetluskulu riigilõiv 300 eurot. Täiendavate menetluskulude väljamõistmiseks palub kohus esitada menetluskulude nimekirja 20 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Miilaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.