Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-14-6921
Otsuse tegemise aeg ja koht
06.02.2015., Tallinn
Kohtunik
Maie Seppo
Kohtuasi
AS SEB Pank hagi XXX vastu 138 368,72 euro väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja: AS SEB Pank (registrikood 10004252, asukoht Tornimäe 2, Tallinn 15010) Hageja esindaja Janek XXX (e-post [email protected]) Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX; eXXX) Kostja esindaja Kai Villmann (e-post [email protected] Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel OÜ XXX(registrikood XXX)
esindajad
127 823,30 eurot Hagihind Kohtuistungi toimumise aeg
19.11.2014
Resolutsioon
Menetluskulud jätta kostja kanda Välja mõista XXXAS SEB kasuks menetluskulud, riigilõiv summas 1 300 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagi aluseks olevad asjaolud 14.11.2008.a. sõlmiti AS SEB Pank ja XXX vahel käendusleping, millega käendaja tagas solidaarselt võlgnikuga panga nõuded laenusaaja vastu, mis tulenevad AS SEB Pank ja OÜ XXX(endise ärinimega OÜ XXX ja AS XXX) vahel sõlmitud laenulepingust nr XXX ja AS SEB Pank ja OÜ XXX vahel sõlmitud laenulepingust nr XXX. Käendusega tagati nii põhinõuded kui kõrvalnõuded, sealhulgas nõuetega seotud intressid, viivised, trahvid ja võla sissenõudmiskulud 2 000 000 krooni ehk 127 823,30 eurot ulatuses. 07.09.2005.a. sõlmiti AS SEB Pank ja OÜ XXX vahel laenuleping nr XXX, summas 1 533 800 eurot, intressiga 6 kuu Euribor + 1,8 % aastas, lõpliku tagastamise tähtajaga 07.09.2012.a. Intresside tasumine pidi toimuma vastavalt laenulepingule iga kuu 15. kuupäeval. 05.06.2006.a. poolte vahel sõlmitud lisakokkuleppega nr 1 lepiti kokku laenusumma suurendamine 511 200 eurot võrra 2 045 000 euroni. Edaspidiste lisakokkulepetega muudeti erinevaid laenulepingu tingimusi, sh maksegraafikut ning lisakokkuleppega nr 5 lepiti kokku laenutähtpäevaks 19.04.2011.a. Laenusaaja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. 12.02.2014.a. seisuga on laenulepingust nr XXX tulenev laenu põhiosa võlgnevus 679 597,57 eurot. 11.08.2006.a. sõlmiti AS SEB Pank ja OÜ XXX vahel laenuleping nr XXX summas 20 000 000 krooni, intressiga Panga Eesti krooni laenude baasintress + 1,8 % aastas, lõpliku tagastamise tähtajaga 11.08.2007.a. Intresside tasumine pidi toimuma vastavalt laenulepingule iga kuu 11.kuupäeval. Edaspidiste lisakokkulepetega muudeti erinevaid laenulepingu tingimusi, sh maksegraafikut ning lisakokkulepetega nr 12 lepiti kokku laenutähtpäevaks 31.08.2011.a. Laenusaaja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. 12.02.2014.a. seisuga on laenulepingust nr XXX tulenev laenu põhiosa võlgnevus 97 853,24 eurot. 18.10.2013.A. ESITAS AS SEB Pank käendajale nõude võlgnevuse tasumiseks. Käendaja võlgnevust ei tasunud ega ole seda teinud seniajani. Hageja palub kostjalt välja nõuda hageja kasuks 127 823,30 eurot ja viivis seadusest tulenevas määras, arvestatuna alates hagiavalduse esitamise päevast kuni põhinõude täies ulatuses tasumiseni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja nõustub, et 14.11.2008 sõlmiti AS SEB Pank ja XXX vahel käendusleping. Kostja leiab, et hagi on tõendamata ja hageja peab tõendama, et laenusaajale nimetatud laen üle kanti, et laenusaaja ei täitnud laenulepingus tulenevaid kohustusi ja võlgnevuse suuruse. Hageja märgib , et laenusaaja XXXOÜ on pankrotis, kuid ei tõenda kohtule, millal on välja kuulutatud XXXOÜ pankrot. Hagiavaldusele lisatud AS SEB Pank ning XXX vahel sõlmitud laenulepingust nähtub, et nimetatud laenu tagatiseks olid kinnistud asukohaga XXX. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks laenu tagatiseks olevad pandiõigused realiseerinud ning tal oleks õigus nõuda kohustuse täitmist käendajalt.
Kohtuotsuse põhjendused Poolte vahel puudub vaidlus , et 14.11.2008.a. sõlmiti AS SEB Pank ja XXX vahel käendusleping, millega vastavalt käenduslepingu punktidele 3,4 ja 5 käendaja tagas solidaarselt võlgnikuga panga nõuded laenusaaja vastu, mis tulenevad AS SEB Pank ja OÜ XXX vahel sõlmitud laenulepingust nr XXX ja AS SEB Pank ja OÜ XXX vahel sõlmitud laenulepingust nr XXX. Käendusega tagati nii põhinõuded kui kõrvalnõuded, sealhulgas nõuetega seotud intressid, viivised, trahvid ja võla sissenõudmise kulud 2 000 000 krooni ehk 127 823,30 euro ulatuses. Hagi esitamise seisuga on laenulepingust nr XXX tulenev laenu põhiosa võlgnevus 679 597,57 eurot ja laenulepingust nr XXX tulenev laenu põhiosa võlgnevus 97 853,24 eurot Mõlema laenusaaja, OÜ XXX ja Osaühing XXX juhatuse liikmeks oli lepingute sõlmimise ajal kostja, XXX. Laenulepingute sõlmimine, laenulepingute alusel laenusaajate poolt maksete tegemine ning võlgnevuse suurus on tõendatud hageja poolt esitatud laenulepinguga nr XXX, laenulepinguga nr XXX, laenumaksete aruannetega (hagiavalduse lisad 2-6). Kostja ei esitanud laenulepingute rahatuse vastuväidet. Kuna kostja oli mõlema äriühingu juhatuse liige ja on allkirjastanud mõlemad lepingud, siis on ta teadlik ilmselgelt asjaolust, et laenusaajad laenulepingute alusel raha on saanud. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuste rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud , et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldatud Poolte vahel sõlmitus käenduslepingu punktis 4.2. leppisid pooled kokku, et käendaja vastutab panga ees täies ulatuses solidaarselt Põhivõlgnikuga ja tagab kõiki Panga nõudeid Põhivõlgniku vastu, mis tekivad või võivad tekkida käesolevas käenduslepingus nimetatud Võlaõigusliku lepingute alusel. Käenduslepingu p. 4.4. kohaselt on käenduslepinguga tagatud nii põhi- kui kõrvalkohustuste täitmine, sealhulgas intresside, viiviste ja trahvide tasumise kohustus, samuti Võlaõigusliku lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamine, Võlaõigusliku lepingu ülesütlemise või sellest taganemisega seotud kulude ja võla sissenõudmise kulude tasumise kohustused. Poolte vahel sõlmitud käenduslepingu punkti 4.5. kohaselt on pangal õigus esitada Lepingu alusel nõue Käendaja vastu, sh esitada Käendaja vastu kohtusse hagi, kui Põhivõlgnik ei täida kohaselt Võlaõiguslikust lepingust tulenevaid kohustusi. Juhul, kui Võlaõigusliku lepingu täitmine on lisaks käendusele tagatud pandiõigusega ja panditud vara väärtus on väiksem Võlaõigusliku lepingu alusel tekkinud Panga nõudest Põhivõlgnike vastu, on Pangal õigus esitada Lepingu alusel nõue Käendaja vastu, sh esitada Käendaja vastu kohtusse hagi, ka enne nõude rahuldamist pandi eseme arvel. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud käendusleping , mistõttu AS SEB Pank on õigustatud nõudma lepingujärgsete võlgnevuste tasumist XXX . VÕS § 149 lg kohaselt kui käendatava kohustuse tagamiseks on põhivõlgniku vara suhtes seatud pandiõigus või kui võlausaldaja võib teostada põhivõlgniku vara suhtes seadusest tulenevat pandiõigust, võib käendaja kuni põhivõlgniku pankroti väljakuulutamiseni pandi ulatuses nõuda, et võlausaldaja rahuldaks oma nõude pandi arvel. OÜ XXX on pankrotis, millest kostja on teadlik, kuna oli selle äriühingu juhatuse liige. Põhivõlgniku vara suhtes ei ole hageja kirjalike vastuväidete kohaselt seatud pandiõigust, mistõttu käendajal puudub VÕS § 149 lõikest 5 tulenev vastuväite esitamise õigus. Kohtuistungil selgitas hageja, et ühe võlgniku suhtes on pankrotimenetlus lõppenud, teise võlgniku osas on suurem osa varast realiseeritud.
Pooled on Käenduslepingus leppinud kokku, et Pangal on õigus esitada hagi kohtusse Käendaja vastu ka enne nõude rahuldamist pandi eseme arvel. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VÕS § 76, §396, § 142, § 145 tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks 127 823,30 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, kannab menetluskulud kostja. Menetluskuludeks on käesolevas asjas riigilõiv 1300 eurot, mida hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud ja mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.