Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

EDASIKAEBE KORD

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused:

2(17)

asjaolud. Sõiduki tehniline kontroll teostatakse hindamisakti koostamisel, mistõttu on tavapärane, et hilisema sõiduki ülevaatuse käigus võivad avalduda täiendavad puudused. Kuivõrd poolte vahel tekkis sõiduki puuduste tekkepõhjuste osas vaidlus, teostati 16.10.2009 liisinguesemele kahju suuruse kindlakstegemiseks (ebaloomulik kulu) Ain Leppiku poolt ekspertiis, mille juures viibis ka kostja 2. Hageja esitas kostjatele 03.11.2009 arve nr E09023599 summas 95,87 eurot (millele lisandub käibemaks), mis oli ekspertiisi läbiviimise maksumus. Nimetatud summa hageja tasaarvestas kostja 1 poolt tasutud 62,95 euroga, mistõttu moodustab hageja nõue arvest E09023599 kostjate vastu 52,08 eurot. Arve maksetähtaeg oli 20.11.2009. Kostjad arvet ei tasunud. Ekspertiisi tulemuste järgselt on 11.11.2009 pakkumises nr 43456 loetletud puudused, mida ei saa käsitleda loomuliku kulumisena. 13.11.2009 edastas hageja kostjatele eksperdi arvamuse nr 09/125 ja pakkumise nr 43456 ning palus ebaloomulikult kulunud detailid viia nõutavasse seisukorda hiljemalt 30.11.2009. Kostjad nimetatud kohustust ei täitnud. 09.07.2010 väljastas hageja kostjatele arve nr E10011145 summas 5470,07 eurot maksetähtajaga 16.07.2010. Kostjad nimetatud arvet ei tasunud. Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt 11 044,30 euro tasumist. Nimetatud võlgnevus koosneb ekspertiisi läbiviimise maksumusest 52,08 eurot, sõiduki puuduste kõrvaldamise maksumusest summas 5470,07 eurot ja viivisest summas 5522,15 eurot. Lisaks palus hageja kostjatelt välja mõista viivise protsendina põhinõudelt (5522,15 eurot) alates hagiavalduse esitamisest 19.04.2012 kuni põhinõude täitmiseni seadusest tulenevas viivisemääras (VÕS § 113 lg 1). Vastuseks kostjate vastuväidetele leidis hageja, et väär on kostjate seisukoht, et hageja oleks pidanud sõiduki kulunud, pragulised, auklikud, murenenud, deformeerunud ja kaardunud detailid vahetama kasutatud varuosade vastu. On üldtuntud asjaolu, et kulunud varuosad asendatakse uute varuosadega. Sõiduk pidi vastama valmistajatehase komplektsusele. Üldtuntud on ka asjaolu, et autoesindustes ei asendata sõidukite kulunud detaile kasutatud detailidega. Kostjatel oli võimalus liisinguese remontida kasutades enda poolt valitud autoremondi ettevõtte teenuseid. Väär on kostjate väide, et hageja ei ole kostjatele andnud võimalust hüvitamisele kuuluvate puuduste kõrvaldamiseks hinnapakkumiste küsimiseks teistelt autode hooldusega tegelevatelt isikutelt eesmärgiga saada soodsam pakkumine. 13.11.2009 kirjas teavitas hageja kostjat võimalusest kasutada sõiduki remontimisel mõne kostja poolt valitud autoremondiettevõtte teenuseid. Eksitav on kostjate väide, et 20.10.2009 eksperdi arvamuses nr 09/125 ja Inchcape Motors OÜ poolt 11.11.2009 koostatud hinnapakkumises (21.04.2009 tehnilise kontrolli käigus tuvastatud puudused) on erinevusi. Kõik ekspertiisiaktis toodud kulunud detailid on vastavuses 11.11.2009 koostatud remondikalkulatsioonis nimetatud kulunud detailidega. Kuigi kostja 1 ekspertiisi läbiviimisega ei nõustunud, viibis kostja 1 esindaja ekspertiisi teostamise juures. 12.10.2009 teavitas hageja kostjat 1, kui palju läheb maksma ekspertiis ning et ekspertiisi läbiviimine on vajalik selleks, et vaidlusaluste remondikalkulatsiooni punktide osas eksperdi hinnangutele toetudes kokkuleppele jõuda. Ekspertiisi läbiviimine oli vajalik ka selleks, et kindlaks määrata, millised tööd 21.04.2009 koostatud remondikalkulatsioonis nõutavatest remonditöödest olid vajalikud liisingueseme viimiseks seisukorda, millises on keskmiselt sama kasutusega samaväärsed sõidukid. Tekkinud kahju väljaselgitamiseks oli hageja õigustatud tellima ekspertiisi, et tõendada kahju olemasolu ja selle suurust, mida kostja oma kohustuse mittetäitmisega hagejale põhjustas. Eksperdiarvamuse kohaselt oli liisinguesemel defektseid ja avariilisi detaile, mis olid jäänud õigeaegselt vahetamata või remontimata, mistõttu olid detailid ülemäärase kulumisega, oluliste kriimustustega, pragulised, auklikud, murenenud, deformeerunud, kaardunud või korrodeerunud.

3(17)

Hageja nõuab kostjatelt lepingulise kahju hüvitamist. Liisinguese ei vastanud tagastamisel lepingu punkt 12.2 nõuetele, mis on tõendatud ka 07.04.2009 tehnilise kontrolli tulemusega. Seetõttu fikseerisid hageja ja kostja aktis liisingueseme puudused ja nende kõrvaldamise maksumuse sõiduki tagastamise hetkel. Kostja 1 on liisinguesemel esinenud puudusi oma allkirjaga aktil kinnitanud. Eeltoodu tõttu ei pidanud pooled sõiduki tagastamise hetkel lähtuma lepingu punktist 12.3.1. Seda lepingupunkti oleks pidanud kohaldama üksnes juhul, kui pooled ei oleks saavutanud liisingueseme puuduste küsimuses kokkulepet tagastamise hetkel. Pooled saavutasid kokkuleppe tagastamise hetkel, fikseerides liisinguesemel esinenud puudused ja kinnitasid seda omapoolsete allkirjadega. Kui asuda seisukohale, et hageja ja kostja oleksid pidanud liisingueseme tagastamise hetkel vormistama lepingu p-s 12.3.1 nimetatud lahkarvamuste akti, siis tulenevalt nimetatud lepingu punktist lasus akti koostamise ja lahkarvamuse fikseerimise kohustus nii hagejal kui ka kostjal, mitte ainult hagejal. Tegemist oli vastastikuse kohustusega. Seega asjaolu, et hageja ja kostja kahepoolselt koostatavas kirjalikus aktis tekkinud lahkarvamust tagastamise hetkel ei fikseerinud ja ei määranud ekspertiisi läbiviimist tagastamise hetkel, ei tähenda, et pooled on kokku leppinud selles, et kostja ei pea sellest tulenevalt hüvitama hagejale tekkinud kahju. Ekspertiisi läbiviimise määrasid pooled ühiselt. Vastuseks hageja poolt saadetud kirjale teatas kostja 15.09.2009, et nõustub ekspertiisi läbiviimisega. Kostjate vastuväited Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta hagi rahuldamata. Käesolev vaidlus on asjaolu üle, millised liisinguesemel tuvastatud puudused on käsitletavad loomuliku kulumisena ja millised mitte. Liisinguesemel esinesid tagastamise hetkel puudused, kuid need puudused olid käsitletavad loomuliku kulumisena, kuivõrd tagastatud liisingueseme näol oli tegemist kasutatud autoga. Lepingu lõppemisel tagastas kostja 1 liisingueseme hagejale, mille kohta koostati auto sissetuleku akt. Nimetatud aktis märkis auto vastuvõtja liisingueseme ülevaatuse järgselt leitud väidetavad puudused, mida ei saanud lugeda loomulikuks kuluks. Kostja 1 esindaja viibis ülevaatuse juures, kuid tema poolt antud selgitusi ja pretensioone arvesse ei võetud. 21.04.2009 Inchape Motors Estonia OÜ poolt koostatud esialgses liisinguesemelt leitud väidetavate puuduste kõrvaldamise pakkumuses märgitud puudused ei ole ebaloomulik kulu. 16.03.2012 nõudis hageja kostjalt 2 võlgnevuse summas 12 943,92 eurot tasumist. Kostja keeldus, kuna nõudes esitatud summade kujunemine ja õiguslikud alused jäid arusaamatuks. Liisingueseme tagastamise järgselt leitud puudused ei ole hageja poolt nõuetekohaselt välja toodud, st ei ole liisingulepinguga kooskõlas tuvastatud liisinguesemel esinevaid puudusi, koostatud kahepoolset kirjalikku akti puudustega seonduvate lahkarvamuste fikseerimiseks ning ekspertiisi korraldamiseks, saadud lepinguga kooskõlas eksperdi arvamust, mis tuvastaks aktis fikseeritud puuduste tekkepõhjused, ning ei ole koostatud eksperdi poolt hüvitatavateks kuulutatud puuduste parandamise kalkulatsiooni ega ole antud kostjatele võimalust eksperdi poolt hüvitamisele kuuluvate puuduste kõrvaldamiseks hinnapakkumiste küsimiseks teistelt autode hoolduse, kereremondi ja värvimisega tegelevatelt isikutelt eesmärgiga saada soodsam pakkumine. Seega ei ole hageja täitnud omapoolseid kohustusi, mis tulenevad lepingu punktidest 12.2, 12.3 ja 12.3.1. Korrektselt puuduste tuvastamiseks vormistati üksnes liisingueseme vastuvõtmise akt. Seni kuni hageja ei ole koostöös kostjaga 1 üheselt, vastavalt lepingus kokkulepitule fikseerinud liisingueseme puudusi, nende tekkimise aluseid ning hüvitamise maksumust, ei ole kostjale 2 arusaadav ja üheselt selge, millest moodustub hageja poolt esitatud nõue ning kas see nõue on õigustatud. Hageja ei ole vajalikul määral tõendanud nõutavate kulude asjakohasust ning on parandanud liisingueseme enne, kui on üheselt selgeks tehtud, millised puudused on tõlgendatavad loomuliku kuluna ning millised mitte. Ekspertiisi sõidukile ei teostatud kooskõlas lepingus kokkulepituga, sh tingimusega, et

4(17)

ekspertiis ei tohi toimuda hiljem kui seitse päeva pärast lahkarvamuste akti koostamist ning lepingu punkti 12.3.1 kohaselt oli ekspertiisi läbiviimiseks nõutud poolte kokkulepe. Lahkarvamuste akti ei koostatud ning kostjad ei nõustunud eksperdi käest arvamuse küsimisega puuduste tekkimise väljaselgitamiseks. Samuti ei ole üheselt tõendatav, milliste puuduste tekkimise väljaselgitamiseks ekspertiis läbi viidi. Kuivõrd hageja ei korraldanud ekspertiisi esimesel võimalusel, vaid alles peaaegu pool aastat pärast liisingueseme tagastamist, on põhjendatud kahtlus, et ekspertiis ei kajasta liisinguesemel tagastamise hetkel esinenud puudusi. 17.04.2009 koostatud liisingueseme sissetuleku akt tõendab üksnes seda, et kostja 1 tagastas liisingueseme lepingu tähtpäeva saabumisel õigeaegselt hagejale. Nimetatud akt ei tõenda liisinguesemel esinenud või mitteesinenud puudusi. Liisinguese oli hagejale tagastamise hetkel heas tehnilises korras arvestades liisingueseme loomulikku kulumist, mis esineb kuue aasta vanusel kasutatud autol, mille läbisõit on ligikaudu 85 000 kilomeetrit. Arusaamatuks jäävad ka hageja nõudes esitatud summad ja nende kujunemine. Ka tuginedes eksperdi arvamusele ei ole arusaadav, millised väidetavalt tuvastatud puudused kuuluvad hüvitamisele ja millised mitte. Samuti ei ole üheselt tõendatav, milliste puuduste tekkimise väljaselgitamiseks ekspertiis läbi viidi. Ei ole arusaadav, milliste puuduste kõrvaldamist hageja nõuab ning kui palju läheb nimetatud puuduste kõrvaldamine maksma, samuti see, milliseid varuosi või materjale liisingueseme kordategemiseks kasutati. Väidetavalt kasutas hageja liisinguesemel tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks uusi detaile, mis ei ole mõistlik. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja ja kostja 1 (liisinguvõtja) sõlmisid VÕS § 361 tähenduses liisingulepingu. Hageja ja kostja 2 sõlmisid VÕS § 142 lg 1 tähenduses käenduslepingu, millest tulenevalt kohustub kostja 2 käendajana vastutama hageja ees kostja 1 liisingulepingust nr R07104756 tulenevate kohustuste täitmise eest. Liisinguleping lõppes lepingus märgitud tähtpäeval ja kostja tagastas liisingueseme. VÕS § 363 sätestab liisinguvõtja kohustused ja selle sätte p 3 reguleerib liisinguandja ja liisinguvõtja suhteid liisingulepingu lõppemisel. VÕS § 363 p 2 kohaselt on liisinguvõtja kohustatud säilitama liisingueset sellisena, nagu see temale üle anti, välja arvatud muutused, mis tekivad liisingueseme sihtotstarbelise kasutamise tulemusena. VÕS § 363 p 3 kohaselt on liisinguvõtja kohustatud lepingu lõppemisel tagastama liisingueseme liisinguandjale käesoleva paragrahvi punktis 2 nimetatud seisundis, välja arvatud juhul, kui ta kasutab talle lepingu järgi kuuluvat liisingueseme omandamise õigust. Eelnimetatud punktis 3 sätestatud kohustuse rikkumise korral saab liisinguandja esitada liisinguvõtja vastu lepingu täitmise nõude. Juhul kui liisinguvõtja ei täida punktist 3 tulenevaid kohustusi talle selleks antud täiendava tähtaja jooksul, on liisinguandjal võimalik esitada kahju hüvitamise nõue kohustuste täitmise asemel VÕS § 115 lg 2 alusel. VÕS § 363 ja § 115 on dispositiivsed sätted, mis tähendab, et pooled võivad kokku leppida teisiti. Pooltevahelises lepingus sisaldub erikokkulepe (p 12.2, 12.3 ja 12.3.1) liisingueseme nõuetekohase seisundi määramise kohta selle tagastamisel. Lepingu p-st 12.3.2 nähtuvalt sisaldub lepingus erikokkulepe ka kahju hüvitamise kohta. Seetõttu kohaldub pooltevahelisele vaidlusele lepingus sätestatu. Lepingu p 12.3 reguleerib liisingueseme puuduste kõrvaldamise maksumuse hüvitamise kohustust kostja poolt olukorras, kus pooled on jõudnud kokkuleppele liisingueseme puuduste ja nende kõrvaldamise maksumuse küsimuses. Lepingu p 12.3.1 reguleerib olukorda juhul, kui pooled ei

5(17)

saavuta kokkulepet liisingueseme puuduste ja/või nende kõrvaldamise maksumuses – sellisel juhul tuleb vastavalt p 12.3.1 sätestatule vormistada akt, milles lahkarvamus on fikseeritud. Seejärel määravad pooled ekspertiisi. Lepingu p 12.3.1 kohaselt on ekspertiisi eesmärgiks tuvastada liisingueseme vastavus lepingus sätestatud tingimustega ja võimalike puuduste kõrvaldamise maksumus. See tähendab, et vastavalt aktile, milles on fikseeritud poolte lahkarvamus, sõltub ekspertiisi ülesanne – kas ekspertiis teostatakse üksnes liisingueseme puuduste tuvastamise osas või lisaks ka puuduste kõrvaldamise maksumuse tuvastamise osas. Lepingu p-d 12.3.2 ja 12.3.3 reguleerivad liisingueseme puuduste kõrvaldamise maksumuse ja ekspertiisi kulude hüvitamise kohustust, mis sõltub teostatud ekspertiisi tulemusest. Lepingu p 12.3.2 järgi tekib kostjatel liisingueseme puuduste kõrvaldamise maksumuse ja ekspertiisi kulude hüvitamise kohustus, kui teostatud ekspertiis kinnitab Inchcape Motors Estonia OÜ (müüja, hageja esindaja) poolt liisingueseme vastuvõtmisel esitatud pretensioonide õigsust. Lepingu p 12.3.3 järgi tekib kostjal õigus nõuda hagejalt leppetrahvi ning ekspertiisi kulude tasumist, kui teostatud ekspertiis kinnitab kostja 1 (liisinguvõtja) seisukoha õigsust. Lepingupunkti 12.3 järgi nõude esitamiseks peavad olema täidetud järgmised alused: 1) liisingueseme tagastamisel vormistasid kostja 1 (liisinguvõtja) ja Inchcape Motors Estonia OÜ (hageja esindajana) liisingueseme tagastamise akti; 2) liisinguese ei vastanud lepingu p 12.2 sätestatule, mistõttu fikseerisid Inchcape Motors Estonia OÜ (hageja esindajana) ja kostja 1 (liisinguvõtjana) liisingueseme puudused; 3) liisinguese ei vastanud lepingu p 12.2 sätestatule, mistõttu fikseerisid Inchcape Motors Estonia OÜ (hageja esindajana) ja kostja 1 (liisinguvõtjana) liisingueseme puuduste kõrvaldamise maksumuse. Auto sissetulekuaktist (I kd, tl 58) nähtub, et liisinguese on Inchcape Motors Estonia OÜ-le üle antud 17.04.2009. Pooled ei vaidle selle üle, et nimetatud akt on allkirjastatud kostja esindaja ja Inchcape Motors Estonia OÜ poolt. Seega on täidetud esimene alus. Auto sissetulekuaktile on käsikirjaliselt märgitud järgmine: avastatud vead: armatuuris osad numbrid poolikud; tulede kojamehed ei tööta (ei pühi); salongi laes ees prillitoos ei jää kinni; paremal tagatiival kriim; paremal esiuksel vigastus; paremal tagauksel vigastus; esikapott kriibitud; tagastange helkurid puudu; parem esimene porilapp kinnitus paika; esistange alumine äär korrastada; esimene parem sisemine rooliots lõtk (kolks sees); esimene tagumine šarniiri tolmukate; tagumised käändmiku puksid (kolks sees); parem esimene valuvelg vigastatud; välimised peeglid ei klapi kokku (ei jää kokku). Tehnilise seisundi hindamisaktist (I kd, tl 198) nähtub, et remonti/vahetamist vajab järgmine: õlilekked; esisild; tagasild; rooliseade; kere üldseisukord; salong ja istmed; rehvid ja veljed; klaasiharjad ja -pesurid; armatuurlaua näidikud; peeglid. Lisaks on välja toodud märkuste all selgitused. Seega on täidetud teine alus. Auto sissetulekuaktis ega tehnilise seisundi hindamisaktis ei ole märgitud liisingueseme puuduste kõrvaldamise maksumust. Seega ei ole auto sissetulekuakti ja tehnilise seisundi hindamisakti alusel täidetud kolmas alus. Samas on hageja esitanud kohtule Inchcape Motors Estonia OÜ 21.04.2009 pakkumise nr 43456 (I kd, tl 23). Nimetatud pakkumisest nähtuvad järgmised andmed. Inchcape Motors Estonia OÜ on teinud pakkumise kliendile SEB Pank AS. Pakkumises on loetletud võimalikud teostatavad tööd järgmiselt: rehvi montaaž, demontaaž 18“-22“ – vajalik velje remondiks; raskus liimitav õhuke – vajalik velje remondiks; salongi keemiline puhastus; poleerimine; nahahooldus; tulede kojamehed, remont; silla reguleerimine – vajalik roolilati vahetuseks; pe poril. kinnitamine; välispeeglite remont; tagastangel helk. paigaldus; käänmiku pukside vahetus; šarniiri vahetus; esistange korrastamine; roolilat. vahetus; armatuuris displey vahetus; ees laes prillihoidja vah; instrument

6(17)

gluster – odomeetri displey; besel – prillihoidja; reflector assy-rea – helkur; vasak tagumise parkanduri vahetus; reflector assy-rea – helkur; rack-steering gear – roolilatt; front suspension; ülemine õõtsapuks NEW RR – käänmiku puksid – taga; pe valuvelje remont; esikapoti kompl. ja rem. + esistange; plekitöö ja komplekteerimine; värvitöö ja materjalid 425DM2; sensor – tagumine parkimisandur. Maksumus on kokku 7977,45 eurot. Nimetatud pakkumisest nähtub, et Inchcape Motors Estonia OÜ on teinud pakkumise kliendile SEB Pank AS. Pakkumisest ei nähtu, et kostja 1 ja Inchcape Motors Estonia OÜ (müüja hageja esindajana) on fikseerinud liisingueseme puudused ja nende kõrvaldamise maksumuse lepingu p 12.3 tähenduses, sest nimetatud pakkumisest ei nähtu, et pakkumises nimetatud võimalikud puudused ja nende kõrvaldamise maksumus on fikseeritud kokkuleppel kostja 1 ja Inchcape Motors Estonia OÜ vahel. Seetõttu ei tekkinud nimetatud pakkumise alusel ja lepingu p 12.3 alusel kostjal 1 pakkumises nimetatud summa tasumise kohustust. Eeltoodust tulenevalt eelnimetatud pakkumine nr 43456 ei ole lepingu p 12.3 tähenduses aktiks, milles kostja 1 ja Inchcape Motors Estonia OÜ (müüja hageja esindajana) on fikseerinud liisingueseme puudused ja nende kõrvaldamise maksumuse. Lisaks nähtuvad pakkumisest nr 43456 suures osas võimalikud teostatavad remontööd, kuid ei nähtu, milliste puuduste kõrvaldamiseks tööd teostatakse. Lisaks on oluline, et hageja ei nõua pakkumises nr 43456 nimetatud summa tasumist kostjatelt. Hageja poolt väljatoodud asjaoludest nähtuvalt on nimetatud pakkumise nr 43456 alusel lähtutud ekspertiisi läbiviimisel. Pärast ekspertiisi on koostatud uus arve, milles märgitud summade tasumist hageja kostjatelt nõuab. Lisaks on hageja esitanud kohtule töökorralduse nr 43456 (arve kuupäev 11.11.2009, I kd, tl 63), millest nähtuvad järgmised andmed. Inchcape Motors Estonia OÜ on esitanud nimetatud korralduse (arve) maksjale SEB Pank AS, maksmise tähtajaga 25.11.2009. Korralduses on loetletud võimalikud teostatavad tööd järgmiselt: rehvi montaaž, demontaaž 18“-22“; raskus liimitav õhuke; silla reguleerimine; pe poril. kinnitamine; välispeeglite remont; tagastangel helk. paigaldus; käänmiku pukside vahetus; šarniiri vahetus; esistange korrastamine; roolilat. vahetus; ees laes prillihoidja vah; besel; reflector assy-rea; reflector assy-rea; rack-steering gear; front suspension; ülemine õõtsapuks NEW RR; pe valuvelje remont; Par. uste, esikapoti kompl. ja rem.; plekitöö ja komplekteerimine; värvitöö ja materjalid 425DM2; lisamaterjalid. Kokku tasuda 5470,09 eurot. Nimetatud töökorraldusest nr 43456 (arvest) nähtub, et Inchcape Motors Estonia OÜ on esitanud selle SEB Pank AS-le. Nimetatud korraldusest ei nähtu, et kostja 1 ja Inchcape Motors Estonia OÜ (müüja hageja esindajana) on kokkuleppel fikseerinud liisingueseme puudused ja nende kõrvaldamise maksumuse lepingu p 12.3 tähenduses. Eeltoodust tulenevalt eelnimetatud töökorraldus nr 43456 (arve) ei ole lepingu p 12.3 tähenduses aktiks, milles kostja 1 ja Inchcape Motors Estonia OÜ (müüja hageja esindajana) on kokkuleppel fikseerinud liisingueseme puudused ja nende kõrvaldamise maksumuse. Töökorraldusest nr 43456 nähtuvad suures osas võimalikud teostatavad remonttööd, kuid ei nähtu, milliste puuduste kõrvaldamiseks tööd teostatakse. Eelnimetatud töökorraldus nr 43456 on hageja nõude aluseks. Hageja on nimetatud töökorralduse alusel esitanud kostjatele arve nr E10011145 (I kd, tl 64), mille tasumist hageja kostjatelt nõuab summas 5470,07 eurot. Hageja ei ole esitanud kohtule ka muid tõendeid, millest nähtuks, et kostja 1 ja Inchcape Motors Estonia OÜ (müüja hageja esindajana) on kokkuleppel fikseerinud liisingueseme puudused koos nende kõrvaldamise maksumusega. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja esitanud kohtule akti, milles kostja 1 ja Inchcape Motors Estonia OÜ (müüja hageja esindajana) on kokkuleppel fikseerinud liisingueseme puudused ja nende kõrvaldamise maksumuse vastavalt lepingu p 12.3 sätestatule. Kuivõrd pooled ei ole kokkuleppel fikseerinud liisingueseme puudusi koos nende kõrvaldamise maksumusega vastavalt lepingu p 12.3 sätestatule, ei tekkinud kostjatel lepingu p 12.3 alusel kohustust tasuda hagejale puuduste kõrvaldamise maksumust 10 päeva jooksul akti vormistamise päevast arvates. Eeltoodust järelduvalt puudub hagejal nõue kostjate vastu lepingu p 12.3 alusel.

7(17)

Lepingupunktide 12.3.1 ja 12.3.2 järgi nõude esitamiseks peavad olema täidetud vähemalt järgmised alused: 1) Inchcape Motors Estonia OÜ (hageja esindajana) ja kostja 1 (liisinguvõtjana) ei saavutanud kokkulepet liisingueseme puuduste ja/või nende kõrvaldamise maksumuse osas; 2) ja Inchcape Motors Estonia OÜ (hageja esindajana) ja kostja 1 (liisinguvõtjana) fikseerisid kahepoolselt koostatavas kirjalikus aktis tekkinud lahkarvamuse; 3) ja Inchcape Motors Estonia OÜ (hageja esindajana) ja kostja 1 (liisinguvõtjana) määrasid liisingueseme ekspertiisi eesmärgiga tuvastada liisingueseme vastavus lepingus sätestatud tingimustega ja/või eesmärgiga tuvastada võimalike puuduste kõrvaldamise maksumus; 4) ja ekspertiis kinnitab Inchcape Motors Estonia OÜ poolt liisingueseme vastuvõtmisel esitatud pretensioonide õigsust. Hageja on kohtule märkinud, et kuigi kostja 1 ekspertiisi läbiviimisega ei nõustunud, viibis kostja 1 esindaja ekspertiisi teostamise juures. Samuti on hageja asunud seisukohale, et pooled määrasid ekspertiisi ühiselt (tl II kd, tl 271). Hageja on esitanud kohtule kirjavahetuse, mis on peetud ajavahelikul 02.09.2009-09.10.2009 (II kd, tl-d 275-278). 02.09.2009 edastas teenusliisingu projektijuht KM (Sõidukiliisingu Grupp Partnersuhete osakond AS SEB Liising) TH-le elektronkirja. Nimetatud kirjast nähtuvalt tegi hageja 02.09.2009 kostjale ettepaneku korraldada sõidukile ekspertiis, sest erimeelsused liisingueseme lepingule vastavuse küsimuses püsivad. Hageja viitas lepingu punktile 12.3.1. Hageja pakkus eksperdiks Ain Leppikut ja palus kostjal Ain Leppikuga kokku leppida ekspertiisi tegemiseks sobiv aeg ja koht ning eksperdiarvamust vajavad küsimused müüjaga üle täpsustada ning need Ain Leppikule esitada. 15.09.2009 edastas TH hagejale vastuse, milles märkis, et ekspertiisi idee on teretulnud, kuid kostja soovib teada, mis on ekspertiisi eesmärgiks, mis on ekspertiisi tulemuseks ja mis peale ekspertiisi edasi saab. Samuti on kostja märkinud, et auto osad kuluvad, kuid kulumiste tuvastamiseks ei ole eksperti vaja. Erinevused on kulumiste tõlgendamises. Vastuseks kostja kirjale selgitas hageja 22.09.2009 kirjas kostjale, et ekspertiisi eesmärgiks on saada vastus küsimusele, kas liisingulepingu lõppemisel oli liisinguandjale tagastatud sõiduk lepinguga ettenähtud seisukorras või mitte ehk kas müüja poolt sõiduki puudustena nimetatud omadused on omased liisinguesemega sama marki ja mudelit ning samas vanuses ja läbisõiduga autodele või mitte. 06.10.2009 teatas hageja kostjale, et hageja andmetel ei ole kostja Ain Leppiku poole pöördunud, et leppida kokku sobiv aeg sõidukile ekspertiisi teostamiseks. Hageja andis kostjale teada, et kui kostja 1 ei soovi osaleda ekspertiisi tellimises ega sõidukiga seotud vaidlust lahendada, tellib AS SEB Liising ekspertiisi ise. 08.10.2009 teatas kostja vastuseks hageja kirjale, et kostja ei ole pöördunud Ain Leppiku poole, sest kostja jaoks on mitmeid küsimusi, milles tuleks enne kokkuleppele jõuda. Kostja märkis, et ekspertiisi hind ja sisu peaks olema enne ekspertiisi tellimist teada. Lisaks esitas kostja mitmeid küsimusi ekspertiisi võimaliku tulemuse ja edasiste toimingute osas. 09.10.2009 vastuses kostja kirjale teatas hageja kostjale, et ekspertiisi sisu on vaidlusaluste remondikalkulatsiooni punktide osas eksperdi hinnangutele toetudes kokkuleppele jõudmine. Lisaks vastas hageja teistele kostja küsimustele. Hageja teatas kostjale, et hageja lepib ise ekspert Ain Leppikuga kokku ekspertiisi toimumise aja ja teavitab sellest kostjat. Kohtu hinnangul poolte kirjavahetusest ei nähtu, et Inchcape Motors Estonia OÜ ja kostja 1 määrasid liisinguesemele ekspertiisi. Kostja esitas seoses võimaliku ekspertiisi teostamisega mitmeid küsimusi. Hageja ei ole kohtule esitanud ka muid tõendeid, millest nähtub, et Inchcape Motors Estonia OÜ ja kostja 1 määrasid liisingueseme ekspertiisi eesmärgiga tuvastada liisingueseme vastavus lepingus sätestatud tingimustele ja/või eesmärgiga tuvastada võimalike puuduste kõrvaldamise maksumus. Seega ei ole nõude esitamiseks täidetud kolmas alus.

8(17)

Hageja on esitanud kohtule järgmise dokumendi: eksperdi arvamus 09/125, Land Rover Range Rover 4.4 V8, 786MFP, tehnoseisukorrast, 20.10.2009. Nimetatud arvamusest nähtuvad järgmised andmed. Sõiduki visuaalne vaatlus on teostatud 16.10.2009. Abimaterjalideks on Inchcape Motors Estonia OÜ hinnapakkumine nr 43456, 21.04.2009 summas 124 820 krooni ja sõiduki hooldusajalugu. Esitatud küsimuseks on: Millistel hinnapakkumises nr 43456, 21.04.2009 toodud sõiduki detailidel esines loomulik ja millistel detailidel ebaloomulik kulumine? Arvamuse andjaks on Ain Leppik. Arvamuses on välja toodud, et liisinguesemel esinesid järgmised puuduvad, defektsed ja avariilised detailid, mille paigaldamist, remonti ja vahetust võib pidada põhjendatuks: parempoolse esimese valuvelje remont; parempoolse esiratta porilapaka kinnitamine; välispeeglite remont; tagakaitseraua plastkattele helkurite paigaldamine; tagarataste õõtshoova pukside vahetus; esiratta šarniiri vahetus; esikaitseraua spoileri remont; roolilati vahetus (kolks ja ristisuunaline lõtk), esisilla reguleerimine; prillihoidja vahetus (ei fikseeru); esikapoti, parempoolse tagaukse, parempoolse esiukse, parempoolse esitiiva remont ja värvimine. Arvamuses on välja toodud, et vahetus/remont on põhjendamata järgmises osas: esitulede kojamehed – töötavad; vasak tagumine parkimisandur – töökorras; armatuurpaneeli displey – probleem arusaamatu, displey töökorras. Arvamuses on märgitud, et sõiduki kaubandusliku välimuse tagamiseks vajalikud hooldustööd nagu salongi keemiline puhatus, välisplekkide poleerimine ja nahahooldus ei kuulu kategooriasse „ebaloomulik kulumine”. Eelnimetatud arvamusest nähtuvalt on ekspertiisi tegemise aluseks Inchcape Motors Estonia OÜ 21.04.2009 hinnapakkumine nr 43456. Eelnimetatud ekspertiis ei ole teostatud kooskõlas lepingus sätestatuga. Pooled ei ole kahepoolselt koostatavas kirjalikus aktis fikseerinud tekkinud lahkarvamust, mistõttu on ekspertiis teostatud ebaõige akti alusel. Lepingu p 12.3.1 kohaselt on ekspertiisi eesmärgiks tuvastada liisingueseme vastavus lepingus sätestatud tingimustele ja võimalike puuduste kõrvaldamise maksumus. Kuivõrd ekspertiis ei ole teostatud kooskõlas lepingus sätestatuga, ei nähtu ekspertiisist, kas teostatud ekspertiis kinnitab Inchcape Motors Estonia OÜ (müüja, hageja esindaja) poolt liisingueseme vastuvõtmisel esitatud pretensioonide õigsust või kinnitab teostatud ekspertiis kostja 1 (liisinguvõtja) seisukoha õigsust. Seega ei ole nõude esitamiseks täidetud neljas alus. Hageja on avaldanud, et kui kohus leiab, et hageja ja kostja oleksid pidanud liisingueseme tagastamise hetkel vormistama lepingu p 12.3.1 nimetatud akti, siis tulenevalt nimetatud lepingu punktist lasus akti koostamise ja lahkarvamuse fikseerimise kohustus nii hagejal kui ka kostjal, mitte ainult hagejal. Tegemist oli vastastikuse kohustusega. Seega asjaolu, et hageja ja kostja kahepoolselt koostatavas kirjalikus aktis tekkinud lahkarvamust tagastamise hetkel ei fikseerinud ja ei määranud ekspertiisi läbiviimist tagastamise hetkel, ei tähenda, et pooled on kokku leppinud selles, et kostja ei pea sellest tulenevalt hüvitama hagejale tekkinud kahju. Hageja eeltoodud väitest tuleneb, et hageja hinnangul ei ole ta kohustatud järgima pooltevahelist lepingut juhul, kui kostja 1 rikub sellest tulenevaid kohustusi. Õige on see, et lepingus sisalduvad kahepoolsed kohustused. Kui kostja 1 ei täitnud hageja hinnangul lepingust tulenevaid omapoolseid kohustusi liisingueseme puuduste ja nende kõrvaldamise maksumuse väljaselgitamisel, oli hagejal võimalik kostja suhtes kasutada õiguskaitsevahendeid, sh nõuda kohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise korral kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Kostja 1 võimalik lepingurikkumine ei andnud hagejale alust kalduda kõrvale lepingust ja asuda määrama kindlaks liisingueseme puudusi ja nende kõrvaldamise maksumust lepingus kokkulepitust erinevalt, st asuda ise rikkuma pooltevahelist lepingut. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 11 044,30 eurot ning viivis protsendina põhinõudelt

9(17)

(5522,15 eurolt) alates 19.04.2012 kuni põhinõude täitmiseni seadusest tulenevas viivisemääras (VÕS § 113 lg 1) ja jätta kõik menetluskulud kostjate kanda, või saata asi tagasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Jääb arusaamatuks, miks kohus ei ole lugenud tõendatuks kostja hoolsuskohustuse rikkumist. Ebaõige on kohtu seisukoht, et kostjate hoolsuskohustuse rikkumist on võimalik tõendada ainult liisingulepingu tingimuste punktis 12.3 toodud kokkulepete vorminõuete täitmise põhjal. Kohus on jätnud tähelepanuta lepingu punkti 12.2, mis kohustas liisinguvõtjat liisingueseme tagastama samas olukorras ja komplektsuses, nagu liisinguese talle üle anti. Hageja on täitnud liisingulepingu p-st 12.3 tuleneva kohustuse ning on liisingueseme tagastamisel vormistanud kostja 1 esindajaga liisingueseme tagastamise akti. Kuna liisinguese ei vastanud lepingu punkti 12.2 nõuetele, mis on tõendatud ka 07.04.2009 tehnilise kontrolli tulemusena, siis fikseerisid hageja ja kostja esindaja aktis liisingueseme puudused sõiduki tagastamise hetkel ja nende kõrvaldamise maksumuse esimesel võimalusel. Kostja esindaja on liisinguesemel esinenud puudusi oma allkirjaga aktil kinnitanud. Seega, kuna nimetatud lepingust tulenev kohustus oli täidetud, siis pooled ei pidanudki tagastamise hetkel lähtuma lepingu punktist 12.3.1. Õige ei ole kohtu seisukoht, et liisingueseme puuduste kõrvaldamise maksumus on fikseerimata. Puuduste kõrvaldamise maksumus on fikseeritud ja ka kostjale edastatud (hagi lisa 10). Samuti on hageja tõendanud, et kostjad on tahtlikult liisinguesemega seonduvat vaidlusprotsessi venitanud. Seetõttu pakkus hageja välja oma eksperdi ning edastas kostjale ka eksperdi andmed, et tal oleks võimalik soovi korral oma küsimused eksperdile esitada. Kostja jättis selle võimaluse kasutamata. Samas viibis TH ise ekspertiisi tegemise juures, millega ta on andnud aktsepti ekspertiisi läbiviimiseks ning see oli poolte tegelik tahe. Kohtu seisukoht, et ekspertiisi läbiviimine ei olnud poolte kahepoolne tahe, on üllatuslik. Seega on ekspertiisi kulu hüvitamise nõudmine summas 52,08 eurot põhjendatud ja tõendatud ning tuleb kostjatelt välja mõista. Ebaõige on kohtu järeldus, et ekspertiis ei kinnitanud Inchcape Motors Estonia OÜ poolt liisingueseme vastuvõtmisel esitatud pretensioonide õigsust. Ekspertiis kinnitas, et 21.04.2009 tehtud remonditööde pakkumisest nr 4356 summas 7977,45 eurot ligi 68% ehk summas 5470,07 eurot on õigustatud ja nende osade vahetus ning remont on põhjendatud ja liisingueseme need osad ei ole loomulikus kulumisastmes. Seega on hageja tõendanud, et kostjale esitatud arve E10011145 on põhjendatud ja kuulub tasumisele. Vastus apellatsioonkaebusele Kostjad paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu. Kolleegium teeb uue otsuse, millega rahuldab hagi. Hageja taotles hagis kostjatelt solidaarselt liisingulepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitise väljamõistmist, kuna kostja 1 tagastas lepingu lõppemisel liisinguesemeks olnud sõiduki puudustega. Hageja väitel rikkus kostja 1 sellega liisingulepingu üldiste tingimuste punkti 12.2, mille kohaselt kohustus kostja 1 tagastama liisingueseme samas olukorras ja samas komplektsuses nagu liisinguese talle üleandmise-vastuvõtmise aktiga üle anti, arvestades normaalset kulumist. Kostjad vaidlesid hagile vastu, väites, et tagastatud sõiduk oli heas seisukorras ja sel ei olnud tagastamise hetkel

10(17)

selliseid puudusi, mis ei ole käsitatavad normaalse kulumisena, ning samuti ei ole hageja järginud liisingueseme puuduste kokkuleppel fikseerimise ja puuduste kõrvaldamise maksumuse määramise lepinguga sätestatud korda. Maakohus jättis hagi rahuldamata põhjendusega, et hageja ei järginud liisingulepingu üldiste tingimustega sätestatud puuduste kokkuleppel fikseerimise ja puuduste kõrvaldamise maksumuse kokkuleppel määramise korda vastavalt liisingulepingu üldiste tingimuste p-dele 12.3, 12.3.1 ja 12.3.2. Hageja väitel ei olnud maakohtul alust jätta hagi rahuldamata, kuna hageja on tõendanud, et sõidukil olid tagastamise hetkel puudused ja samuti ka nende puuduste kõrvaldamise maksumuse. Kolleegium leiab, et hageja väide on põhjendatud. Hageja ja kostja 1 vahelise liisingulepingu p 12.2 järgi oli liisinguvõtja kohustatud liisingueseme tagastama samas olukorras ja samas komplektsuses, nagu liisinguese talle üleandmise-vastuvõtmise aktiga üle anti, arvestades normaalset kulumist, liisinguesemel ei tohtinud olla väliseid ega varjatud defekte. Sama tuleneb ka VÕS § 363 p-st 2, mille järgi on liisinguvõtja kohustatud säilitama liisingueset sellisena, nagu see temale üle anti, välja arvatud muutused, mis tekivad liisingueseme sihtotstarbelise kasutamise tulemusena. VÕS § 363 p 3 järgi on liisinguvõtja lepingu lõppemisel kohustatud tagastama liisingueseme liisinguandjale käesoleva paragrahvi punktis 2 nimetatud seisundis. Eelnimetatud lepingu p-st 12.2 ja VÕS § 363 p-dest 2 ja 3 tulenevalt saab liisinguandja juhul, kui liisinguvõtja rikub nimetatud sätteid, nõuda liisinguvõtjalt lepingu täitmist, s.o liisingueseme puuduste kõrvaldamist selliselt, et see vastaks lepingu p 12.2 sätestatud tingimustele. Juhul, kui liisinguvõtja ei täida seda kohustust talle selleks antud täiendava tähtaja jooksul, siis on liisinguandjal võimalik nõuda liisinguvõtjalt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 2 alusel. Hüvitamisele kuuluva kahju sisuks on kulutused, mida liisinguandja peab tegema liisingueseme lepingujärgse seisundi taastamiseks. Kostja II käendas 19.04.2007 sõlmitud käenduslepinguga (I kd lk 16) kostja I poolt liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmist. Kostja II oli ka kostja I juhatuse liige. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse ees. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ettenähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt vastutab käendaja kohustuse ees täies ulatuses. Käendaja vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Tulenevalt 19.04.2007 käenduslepingust vastutab kostja II hageja ees solidaarselt kostjaga I liisingulepingu rikkumisest tuleneva võla eest. Pooltel ei ole vaidlust selles, et liisinguesemeks olnud sõiduk tagastati 17.04.2009, mille kohta koostati samal päeval auto sissetulekuakt, mis allkirjastati hageja esindaja ja kostja 1 esindaja poolt. Pooled ei vaidle ka selle üle, et selles aktis fikseeriti üleandmise ajal avastatud sõiduki vead. Pooled on eri meelt sõiduki puuduste iseloomu osas. Hageja hinnangul on tegemist sõiduki puudustega, mida tuleb käsitada kui tagastatud liisingueseme mittevastavust lepingu punktile 12.2, ning mille kõrvaldamine oli kostja 1 kohustuseks. Kostjate hinnangul ei ole tegemist sõiduki selliste puudustega, mis annaks alust järeldada, et kostja 1 on rikkunud eelnimetatud lepingutingimust, vaid tegemist on sõiduki sihtotstarbelise kasutamise tagajärjel tekkinud loomuliku kulumisega. Kostjate arvates ei saa ka 17.04.2009 auto sissetuleku akti lugeda lepingu punktile 12.3 vastavaks sõiduki puuduste fikseerimise aktiks, kuna selle koostamisel ei arvestatud kostja 1 vastuväiteid. Maakohus on tuvastanud, et 17.04.2009 akti saab hinnata sõiduki puuduste fikseerimise aktina, leides, et akt allkirjastati hageja esindaja ja kostja 1 esindaja poolt ja et aktil on märgitud sõidukil

11(17)

avastatud vead, mistõttu liisinguese ei vastanud lepingu p 12.2 sätestatule. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega ja leiab, et kostjate vastuväited selles osas on põhjendamatud, kuivõrd kostjad ei ole millegagi tõendanud väidet, et sõiduki puuduste fikseerimisel ei arvestatud kostja 1 esindaja vastuväiteid. Kostjate väide, et fikseeritud puuduste näol on tegemist sõiduki sihtotstarbelise kasutamise tulemusena tekkinud loomuliku kulumisega, mis ei ole käsitatav liisingueseme mittevastavusena lepingu p 12.2 tähenduses, ei ole kolleegiumi arvates samuti põhjendatud. Lepingu p 12.2 järgi tuli sõiduk tagastada samas olukorras ja samas komplektsuses, nagu liisinguese kostjale I üle anti. Vastavalt 24.04.2007 üleandmise-vastuvõtmise aktile anti kostjale 1 üle sõiduk, mis oli täielikult komplektne, kasutuskõlblik ja vastas hageja ja SEB Ühisliising vahel sõlmitud müügilepingu tingimustele. Nimetatud aktis on märgitud, et kostja 1 tõendab aktile allakirjutamisega, et on eseme seisukorraga tutvunud, ese vastab aktis toodud kirjeldusele ja funktsioneerib laitmatult. Kostjad ei ole esitanud väiteid, et sõiduki tagastamisel avastatud ning 17.04.2009 aktis ja täpsustatult asjatundja 20.10.2009 arvamuses märgitud puudused olid olemas ka sõiduki üleandmisel kostjale 1 24.04.2007. Et sõiduk oli tagastamise hetkel puudustega ja remontivajav, tõendavad lisaks viidatud 17.04.2009 aktile ja asjatundja 20.10.2009 arvamusele ka 07.04.2009 auto tehnilise seisundi hindamisakt. Seega ei tagastanud kostja 1 hagejale sõidukit samas olukorras, nagu liisinguese kostjale 1 üle anti. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas sõiduki puuduste kõrvaldamise maksumus on kindlaks määratud vastavalt lepingutingimustele. Hageja väitel on sõiduki puuduste kõrvaldamise maksumus tõendatud 21.04.2009 sõiduki remondi hinnapakkumisega nr 43456 (käsikirjaliselt märgitud “esialgne”) ja 11.11.2009 töökorraldusega nr 43456. Hageja taotleb kostjatelt sõiduki remonditööde maksumuse väljamõistmist summas 5470,07 eurot. Kostjate väitel ei ole hageja järginud lepinguga ettenähtud puuduste kokkuleppel fikseerimise ja puuduste kõrvaldamise maksumuse määramise korda, viidates lepingu punktidele 12.3 ja 12.3.1. Maakohus leidis vaidlustatud lahendis, et hageja ei ole järginud puuduste kõrvaldamise maksumuse määramise lepinguga sätestatud korda ja et 21.04.2009 hinnapakkumist ega ka 11.11.2009 töökorraldust ei saa käsitada aktidena puuduste kõrvaldamise maksumuse fikseerimise kohta lepingu p 12.3 tähenduses. Maakohus on eraldi käsitlenud ja analüüsinud ekspertiisi määramise ja läbiviimise küsimust seoses sõiduki puuduste fikseerimise ja nende kõrvaldamise maksumuse määramisega ja jõudnud järeldusele, et hageja poolt kohtule esitatud 20.10.2009 eksperdi arvamus liisingueseme puuduste ja remondivajaduse kohta ei ole arvestatav tõend nõude tõendamiseks, kuivõrd ekspertiis oli määratud ja läbi viidud lepinguga mitteettenähtud korras. Lepingu p 12.3.1 järgi tuli ekspertiis määrata poolte poolt ühiselt, olles eelnevalt koostanud kirjaliku lahkarvamuste akti liisingueseme puuduste fikseerimise ja maksumuse osas ning leppinud kokku ekspertiisi läbiviimise tähtaja osas, mis ei võinud olla pikem kui seitse päeva nimetatud akti koostamise ajast. Maakohus järeldas, et kuivõrd ekspertiis ei ole teostatud kooskõlas lepingus sätestatuga, ei nähtu ekspertiisist, kas teostatud ekspertiis kinnitab hageja poolt liisingueseme vastuvõtmisel esitatud pretensioonide õigsust või kinnitab kostja 1 seisukoha õigsust ja seega ei ole hageja nõude esitamiseks täidetud neljas alus. Kolleegium leiab, et maakohus järeldas iseenesest õigesti, et rangelt võttes ei ole nimetatud dokumentide näol tegemist sõiduki puuduste kõrvaldamise maksumuse kokkuleppel fikseerimise aktiga ning et ka ekspertiisi ei määratud rangelt lepingu p 12.3.1 sätestatud korras. Samas leiab kolleegium, et maakohus jättis asjaolusid arvestades 21.04.2009 hinnapakkumise, eksperdi 20.10.2009 arvamuse ja 11.11.2009 töökorralduse alusetult hindamata ja arvestamata, kui sõiduki puuduste kõrvaldamise maksumust tõendavad tõendid. Maakohus on tõlgendanud lepingu vastavaid sätteid liialt formaalselt ja selle tulemusena jõudnud ebaõigele järeldusele, et sõiduki puuduste kõrvaldamise maksumuse määramise lepingus sätestatud korra mittejärgmise tõttu ei ole alust hageja

12(17)

nõuet rahuldada. Kolleegium leiab, et kuigi liisingueseme puuduste kõrvaldamise maksumuse kindlaksmääramise osas ei ole järgitud täpselt ja rangelt lepingu p 12.3 ja 12.3.1 sätestatut, ei tähenda see, et hageja ei saaks puuduste kõrvaldamise maksmust üldse tõendada muul viisil ja muude tõenditega olukorras, kus asjaoludest nähtuvalt ei ole kostja 1 soovinud kokku leppida ekspertiisi määramises sõiduki puuduste kindlakstegemiseks ja nende kõrvaldamise maksumuse kindlaksmääramiseks. Hageja esitas maakohtule 09.06.2009 - 24.11.2009 kirjavahetuse kostjaga 1, millest nähtub, et kostja 1 ei ole soovinud kokku leppida ekspertiisi määramise osas: a) hageja 09.06.2009 kiri, milles hageja teeb ettepaneku fikseerida kahepoolses aktis lahkarvamused puuduste osas ja määrata ekspertiis puuduste kõrvaldamise maksumuse määramiseks; b) hageja 02.09.2009 e-kiri, milles hageja teeb ettepaneku ekspertiisi määramiseks; c) kostja 1 15.09.2009 e-kiri, milles kostja teatab, et ekspertiisi idee on teretulnud, kuid ekspertiisi eesmärk jääb kostjale arusaamatuks, kuna eksperti ei ole vaja normaalse kulumise tõendamiseks; d) hageja 22.09.2009 e-kiri, milles hageja selgitab, et ekspertiisi on vaja selleks, et saada lõplik vastus küsimusele, kas liisinguandjale tagastatud sõiduk oli tagastamise ajal lepinguga ettenähtud seisundis; samas tegi hageja ettepaneku eksperdi osas ja ekspertiisi läbiviimiseks sobiva aja määramiseks; e) hageja 06.10.2009 e-kiri, milles hageja teatab, et kui kostja ei soovi osaleda ekspertiisi tellimises, siis tellib liisinguandja ise ekspertiisi, ühtlasi tegi hageja ettepaneku erimeelsuste kohtuväliseks lahendamiseks hiljemalt 08.10.2009; f) kostja 1 08.10.2009 e-kiri, milles kostja teatab, et eksperdi poole ei ole kostja pöördunud, kuna on mitmed küsimused, milles peaks enne kokkuleppele jõudma, muu hulgas küsimused, mis on ekspertiisi hind, mismoodi arvestab ekspert faktiga, et hooldused on reeglipäraselt tehtud ja juhul kui jõutakse kokkuleppele, et osa pretensioone tuleb kõrvaldada, siis milline on protsess nende kõrvaldamiseks, Inchcape poolt tehtud hinnapakkumisele leiab kindlasti palju (soodsamaid) alternatiive; g) hageja 09.10.2009 e-kiri, milles hageja vastab kostja eelmise e-kirja küsimustele ja märgib, et ekspertiisi tulemusena tuvastatud puuduste kõrvaldamine müüja või mõnes muus kõigi osapoolte poolt aktsepteeritud remonditöökojas tuleb kokku leppida ekspertiisi käigus; ekspertiisi ajast teatatakse kostjale ja soovitatakse kostjal ekspertiisil osaleda hilisemate pretensioonide vältimiseks; h) hageja 13.11.2009 e-kiri, millele on manusena lisatud eksperdi arvamus ja remonditööde ja detailide kalkulatsioon; kirjas küsib hageja, kas kostja kasutab sõiduki remontimiseks mõnda enda poolt valitud ettevõtet või remondib sõiduki Inchcape Motors Estonia OÜ, kusjuures hageja andis kostjale 1 puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 30.11.2009; i) kostja 1 24.11.2009 e-kiri, milles kostja teatab, et on tutvunud ekspertiisi tulemustega ja märgib, et ei nõustunud ekspertiisi tellimisega ja ei ole nõus ka kalkulatsiooniga. Eeltoodud kirjavahetuse sisust lähtuvalt leiab kolleegium, et hagejale ei ole alust teha etteheiteid seoses ekspertiisi määramisega, sest kostja 1 sisuliselt keeldus ekspertiisi koos määramisest, kuigi selle määramine oli lepingu p 12.3.1 järgi ka kostja 1 kohustuseks. VÕS § 24 lg 1 ja 2 tulenevalt oli ka kostja 1 kohustuseks teha kõik mõistlikult võimalik ekspertiisi määramiseks. Seetõttu ei ole põhjendatud ka maakohtu seisukoht, et kostja 1 võimalik lepingurikkumine ei andnud hagejale alust kalduda kõrvale lepingust ja asuda määrama liisingueseme puudusi ja nende kõrvaldamise maksumust lepingus kokkulepitust erinevalt. Eeltoodu tõttu ei ole alust ka järelduseks, et ekspertiisi teostanud asjatundja arvamust ei saa arvestada tõendina vähemalt liisingueseme puuduste kindlaksmääramise osas. Kolleegium leiab, et 20.10.2009 eksperdi arvamusena sõnastatud dokumenti saab käsitada dokumentaalse tõendina (asjatundja arvamus) TsMS § 272 lg 2 tähenduses. Kostja 2 viibis ka auto visuaalse vaatluse juures 16.10.2009 ja kostjad ei ole avaldanud, et eksperdi arvamuses oleks märgitud puudusi, mida ei ole fikseeritud 17.04.2009 aktis.

13(17)

Kolleegium leiab, et hageja esitatud tõendeid (07.04.2009 auto tehnilise seisundi akt, 17.04.2009 auto sissetuleku akt ja 20.10.2009 eksperdi arvamus) kogumis hinnates on tuvastatav, et liisinguesemel esinesid tagastamise hetkel puudused, mis vajasid kõrvaldamist ehk remontimist selleks, et liisinguese vastaks lepinguga kokkulepitud seisundile tagastamise hetkel (lepingu p 12.2). Kolleegium leiab, et puuduste olemasolu lõplikul tuvastamisel tuleb lähtuda eelkõige eksperdi 20.10.2009 arvamusest, kes kasutas abimaterjalina 21.04.2009 esialgset hinnapakkumist ja sõiduki hooldusajalugu ning vaatas ka auto visuaalselt üle. Eksperdi 20.09.2009 arvamuse järgi vajas sõiduk remonti järgmises osas: a) parempoolse esimese valuvelje remont; b) parempoolse esiratta porilapaka kinnitamine; c) välipeeglite remont; d) tagakaitseraua plastkattele helkurite paigaldamine; e) tagarataste õõtshoova pukside vahetus; f) esiratta šarniiri vahetus; g) esikaitseraua spoileri remont; h) roolilati vahetus (kolks ja ristisuunaline lõtk), esisilla reguleerimine; i) prillihoidja vahetus; j) esikapoti, paremapoolse tagaukse, parempoolse esiukse, parempoolse esitiiva remont ja värvimine. Eksperdi arvamuses on märgitud, et osa 21.04.2009 hinnapakkumises märgitud remonttöödest (esitulede kojamehed; vasak tagumine parkimisandur; armatuurpaneeli displey) ei ole vajalikud ning et salongi keemiline puhastus, välisplekkide poleerimine ja nahahooldus ei kuulu kategooriasse “ebaloomulik kulumine”. Nagu eespool märgitud, esitasid kostjad hagile ühe peamise vastuväitena asjaolu, et sõidukil avastatud puudused olid sõiduki sihtotstarbelise kasutamise tagajärjel tekkinud loomuliku kulumise tagajärg, mida liisinguvõtja ei pea kõrvaldama ega hüvitama. Kolleegium leiab, et kostjate väited ei ole põhjendatud vähemalt kahel põhjusel. Esiteks seetõttu, et vähemalt osad sõiduki puudused, mis on fikseeritud eksperdi 20.09.2009 arvamuses, on ilmselgelt sellised, mis, arvestades ka liisinguperioodi pikkust 2 aastat, ei ole oma olemuselt sellised, mida saab pidada loomulikuks kulumiseks (näiteks valuvelje vigastus, porilapaka kinnitamisvajadus, esikaitseraua spoileri vigastus, esikapoti, parempoolse esi- ja tagaukse ning parempoolse esitiiva vigastused (kriimustused). Tegemist on mehaanilist laadi vigastustega, mis ei saanud tekkida normaalse sõitmise või tavapärase keskkonnamõjutuse tulemusena. Teiseks oli liisingulepingu p 12.2 järgi liisinguvõtja kohustatud liisingueseme tagastama samas olukorras ja samas komplektsuses, nagu liisinguese talle üleandmisevastuvõtmise aktiga üle anti, arvestades normaalset kulumist. Liisinguesemel ei tohtinud olla väliseid ega varjatud defekte. Seega oli kostja I kohustuseks tagastada sõiduk sellises seisundis, millises see oli talle üleandmise ajal liisingulepingu sõlmimisel, s.o komplektsena ja korrasolevana nii, et see ei vajaks tehnilise seisundi mõttes remontimist. Sellist tõlgendust toetavad kolleegiumi arvates ka liisingulepingu p 5.14, mille järgi oli liisinguvõtja kohustatud lisaks liisingumaksetele kandma kõik liisingueseme valduse ja kasutamise käigus tekkivad erakorralised ja regulaarsed kulud, mida liisinguandja ei ole enda kanda võtnud ning mis ei sisaldu liisingumakses, samuti lepingu p 5.14.1.2, mille järgi on erakorralistena märgitud kulud liisingueseme detailide, sõlmede ning kulumaterjalide soetamisele või paigaldamisele, ja samuti lepingu p-d 5.7.2 ja 5.8.1, 5.8.2, milledest tuleneb, et liisinguvõtja pidi korraldama sõiduki tehnohoolde ja remondi ning tasuma eraldi vastavad kulud. Eeltoodust järeldub, et ka sellised puudused, mis iseenesest tekivad sõiduki sihtotstarbelise kasutamise tagajärjel (näiteks tagarataste õõtshoova pukside vahetusvajadus, esiratta šarniiri vahetusevajadus jms), ei ole käsitatavad normaalse kulumisena lepingu p 12.2 mõttes. Lisaks sellele leiab kolleegium, et hageja on õigustatult viidanud ka lepingu p-le 10.1, mille teise lause järgi

14(17)

liisinguvõtja vastutab täielikult ja tingimusteta liisingueseme säilimise ja korrasoleku eest alates liisingueseme müüjalt vastuvõtmise momendist kuni lepingu lõppemiseni või ülesütlemiseni. Eeltoodust järelduvalt leiab kolleegium, et lepingu p-s 12.3 sätestatud “samas olukorras ja samas komplektsuses” on tõlgendatav selliselt, et liisinguesemeks olnud sõiduk tuli tagastada liisinguandjale remonti mittevajavas seisundis ehk korrasolevana täpselt samuti, nagu sõiduk anti liisinguvõtjale üle remonti mittevajavas seisundis ehk korrasolevana. Pooltel on vaidlus ka liisingueseme puuduste kõrvaldamise maksumuse osas. Hageja taotleb kostjatelt sõiduki remondikulu 5470,07 euro väljamõistmist, lähtudes 11.11.2009 töökorraldusest, mille järgi on sõiduki remondikulu kokku 5470,07 eurot. Kostjate väitel ei ole hageja sõiduki puuduste kõrvaldamise maksumust nõuetekohaselt tõendanud ja muu hulgas ei ole põhjendatud remontimisel uute detailide kasutamine, kuna tegemist oli kasutatud autoga, lisaks sellele teostati ekspertiis pool aastat hiljem sõiduki tagastamisest ja kahtlusi äratab ka see, et sõiduki tagastamise hetkest (17.04.2009 aktis on läbisõiduks märgitud 84 515 km) kuni 16.10.2009 sõiduki visuaalse ülevaatuseni (eksperdi arvamuses on läbisõiduks märgitud 85 108 km) oli sõiduk läbinud 590 kilomeetrit, mistõttu võis liisinguesemele tekkida selle aja jooksul täiendavaid puudusi. Kolleegium leiab, et iseenesest on õige see, et ekspert andis küll arvamuse sõiduki puuduste ja remondivajaduse osas, kuid ei andnud arvamuses hinnangut sõiduki remondimaksumuse kohta, kuigi lepingu p 12.3 iseenesest seda sätestas. Samas 11.11.2009 töökorralduses märgitud remonttööde loetelu kattub eksperdi arvamuses toodud põhjendatud remonttööde loeteluga. Arvestades muu hulgas asjaolu, et kostja 1 ei soovinud osaleda ekspertiisi määramises, leiab kolleegium, et hageja saab tõendada puuduste kõrvaldamise maksumust ka muu tõendiga peale eksperdi arvamuse. Hageja esitatud 11.11.2009 töökorralduses märgitud sõiduki remonttööde ja detailide loetelu on kooskõlas eksperdi 20.10.2009 märgitud sõiduki puuduste loeteluga, kusjuures viimane on põhimõtteliselt kooskõlas 17.04.2009 aktis toodud sõiduki puuduste loeteluga ja 21.04.2009 hinnapakkumise loeteluga. Ekspert on oma arvamuses kinnitanud valdava osa puudustest ja välja arvanud väiksema osas puudustest, mis sisaldusid 17.04.2009 aktis ja 21.04.2009 hinnapakkumise toodud loetelus. Seega on hageja esitanud põhjendatult nõude eksperdi 20.10.2009 arvamusest ja 11.11.2009 töökorraldusest lähtuvalt ja sellega on hageja tõendanud sõiduki remondikulu summas 5470,07 eurot. Kostjad ei ole oma väidet, et põhjendatud ei olnud uute detailide kasutamine remondiks, põhjendatud. Tavapäraselt asendatakse vahetamist vajavad detailid sõidukite remontimisel remondiettevõtetes uute detailidega, mis on põhjendatud juba ainuüksi sõiduki ohutuse tagamise vajaduse eesmärgil ja lisaks sellele paigaldatud detailide garantii saamise eesmärgil. Kostjate väide, et sõiduk võis olla läbinud tagastamise hetkest kuni ekspertiisini 519 km, on ekslik. Kostja viidatud läbisõidu näit 84 515 km ei ole fikseeritud mitte 17.04.2009 aktis, vaid auto tehnilise seisundi hindamise aktis 07.04.2009, s.o ajal, kui sõiduk oli veel kostja 1 kasutuses. 17.04.2009 aktis on läbisõiduks märgitud 85 000 km, sama läbisõit on märgitud 21.04.2009 hinnapakkumises ja 11.11.2009 töökorralduses. Samas on eksperdi 20.10.2009 arvamuses läbisõiduks märgitud 85 108 km, mis erineb eelnimetatud dokumentides märgitust 108 km võrra. Hageja väitel on 17.04.2009 aktis tegemist läbisõidu näidu tavapärase ümardamisega. Kolleegium leiab, et väide on usutav ja suure tõenäosusega on läbisõit 17.04.2009 aktis, 21.04.2009 hinnapakkumises ja 11.11.2009 töökorralduses märgitud ümardatult ehk ebatäpselt, millele viitab muu hulgas asjaolu, et hilisemas dokumendis (11.11.2009) on läbisõit märgitud samuti 85 000 km ehk väiksemana kui eksperdi 20.10.2009 arvamuses seisuga 16.10.2009. Seetõttu ei anna nimetatud asjaolu kolleegiumi hinnangul alust jätta hagi rahuldamata või rahuldada hageja nõuet väiksemas ulatuses. Kostjate väide, et hagi ei ole põhjendatud ka seetõttu, et ekspertiis tehti pool aasta hiljem, ei anna samuti alust hagi rahuldamata jätmiseks. Nagu eespool märgitud, venis ekspertiisi määramine kostja

15(17)

1 käitumise tõttu, kes ei soovinud ekspertiisi määramises kokku leppida, mis on käsitatav ka hea usu põhimõtte vastase käitumisena. Hageja väitel nõustusid kostjad ekspertiisiga 15.09.2009 e-kirjas hagejale. Kolleegium leiab, et selget kokkulepet ekspertiisi määramise osas eelnimetatud kirjast tuvastada ei saa, kuid hageja tegi kostjatele vastava ettepaneku ja kostjad möönsid ekspertiisi võimalust. Samuti viibis kostja 1 esindaja ekspertiisi käigus sõiduki visuaalse ülevaatamise juures. Kostjate väide, et ekspert on arvamuses näidanud vähem remonttöid, kui hageja nõuab, ei ole põhjendatud ja on tegelikult eksitav. Kostjad on eksitavalt rõhutanud mõnetisi sõnastuslikke erinevusi eksperdi 20.10.2009 arvamuses remonttööde märkimisel võrreldes 11.11.2009 töökorralduse nimekirjas märgitud samade remontööde märkimisel (nt eksperdi arvamuses “esiratta šarniiri vahetus”, töökorralduse nimekirjas “sarniiri vahetus” jne). Lisaks ei ole ekspert märkinud remondiks vajalikke detaile ja materjale, mida paratamatult sõiduki remontimisel tuli kasutada. Kostjate väide, et sõiduki oleks saanud remontida odavamalt, on põhjendamatu. Hageja väitel pakkus ta kostjale 1 võimalust ise kõrvaldada sõiduki puudused (hageja 13.11.2009 e-kiri kostjale, millele on manusena lisatud eksperdi arvamus ja remonditööde ja detailide kalkulatsioon; kirjas küsitakse, kas kostja 1 kasutab sõiduki remontimiseks mõnda enda poolt valitud ettevõtet või remondib sõiduki Inchcape Motors Estonia OÜ, kusjuures puuduste kõrvaldamiseks anti tähtaeg 30.11.2009), kuid kostja 1 ei kõrvaldanud puudusi määratud tähtajaks. Kostjad ei ole ka esitanud ühtegi omapoolset remondikalkulatsiooni või hinnapakkumist, mis kostjate väidet tõendaks. Hageja taotleb ka ekspertiisikulu 52,08 euro väljamõistmist. Kostjate väitel ei ole arusaadav ekspertiisikulu summa. Hageja väitel tegi ta ekspertiisikulu 115,04 euro osas osalise tasaarvestuse kostja 1 poolt 15.04.2009 bensiini eest liigselt tasutud 62,95 euroga, mille tulemusena jäi ekspertiisikulu summaks 52,08 eurot. Kolleegium leiab, et ekspertiisikulu nõue 52,08 eurot on põhjendatud tulenevalt liisingulepingu p 12.3.2. Hageja taotleb kostjatelt ka viivise väljamõistmist. Kostjad vaidlevad viivisenõudele üldiselt vastu, väites, et kuna kahjunõuet ei ole, siis ei saa olla ka viivisenõuet. Kolleegium leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud, kuna hageja on tõendanud kahjunõude, mis koosneb liisingueseme puuduste kõrvaldamise maksumusest 5470,07 eurot ja ekspertiisikulust 52,08 eurot, kokku 5522,15 eurot, olemasolu. Viivisenõude suuruse ja arvutuskäigu osas kostjad vastuväiteid esitanud ei ole. Pooltevahelise liisingulepingu lisaks olevate üldtingimuste p 6.8 järgi oli maksete tegemisega viivitamisel viiviseks 0,3% päevas. Kostjad on viivitanud lepingu lisaks olevate üldtingimuste p-s 12.3 toodud makse tasumisega. Üldtingimuste p 12.3 järgi tuli puuduste kõrvaldamise maksumus tasuda 10 päeva jooksul nende aktis fikseerimisest ja maksumuse määramisest. Eeltoodust lähtuvalt tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista viivis vastavalt hagiavalduse lisas 18 toodud arvestusele perioodi 21.07.2010 - 19.06.2011 eest kokku 5522,15 eurot. Lisaks taotleb hageja jooksva viivise väljamõistmist alates 19.04.2012 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-st 1 tulenevas määras. Hageja viivisenõue selles osas tuleb rahuldada järgmiselt: 19.04.2012 – 31.12.2012 oli viivise määr (1+ 7) 8%, viivtatud 257 päeva, viivis 310,21 eurot 01.01.2013 – 14.04.2013 oli viivise määr (0,75 + 7) 7,75%, viivitatud 104 päeva, viivis 121.94 eurot 15.04.2013 – 30.06.2013 oli viivise määr (0,75 + 8) 8,75%, viivitatud 77 päeva, viivis 101,93 eurot 01.07.2013 – 31.12.2013 oli viivise määr (0,5 + 8) 8,5%, viivitatud 184 päeva, viivis 236,62 eurot 01.01.2014 – 30.06.2014 oli viivise määr (0,25 + 8) 8,25%, viivitatud 181 päeva, viivis 225,92 eurot 01.07.2014 – 31.12.2014 oli viivise määr (0,15 + 8) 8,15%, viivitatud 184 päeva, viivis 226,88 eurot 01.01.2015 -05.02.2015 oli viivise määr (0,05 + 8) 8,05%, viivitatud 36 päeva, viivis 43,84 eurot

16(17)

Kokku on väljamõistetav viivis perioodi eest 19.04.2012 – 05.02.2015 (kohtuotsuse tegemise päev) 1267,34 eurot. Kokku tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista viivist kindla summana 6789,49.eurot (5522,15 + 1267,34) ja TsMS § 367 alusel põhinõudest (5522,15 eurot) alates 06.02.2015 edasi VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodut arvestades tuleb kostjatelt välja mõista solidaarselt hageja kasuks põhivõlg 5522,15 eurot (5470,07 + 52,08) ja viivis kindlas summas 6789,49 eurot ja viivis alates (kohtuotsuse kuupäev) edasi VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Alates 01.01.2015.a kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt saab menetlusosaline taotleda menetluskulude summaarset kindlaksmääramist nende menetluskulude osas, mis tsiviilasja toimikust ei kajastu (näiteks lepingulise esindaja tasu), üksnes siis, kui menetlusosaline on esitanud igas kohtuastmes kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kohase menetluskulude nimekirja. Vaidlustatud otsus on tehtud enne 01.01.2015. Enne 01.01.2015 kehtiva menetlusseadustiku järgi ei küsitud menetlusosaliste käest menetluskulude nimekirja ning kohus märkis kohtulahendisse, et menetlusosalistel on TsMS § 174 lg 1 järgi õigus esitada menetluskulude kindlaksmääramise taotlus lõpplahendi teinud maakohtule 30 päeva jooksul lõpplahendi jõustumisest alates. TsMS § 174 lg 1 eelviidatud redaktsioonis alates 01.01.2015 enam ei kehti. Kolleegium leiab, et maakohtu poolt enne 01.01.2015 tehtud lõpplahendi puhul tuleb kõrgema astme kohtutel kohaldada varemkehtinud seadust, mis tagab ühe ja sama tsiviilasja puhul erinevates kohtuastmetes menetluskulude rahalise kindlaksmääramise samade põhimõtete järgi. Eeltoodu tõttu ei määra ringkonnakohus pooltele menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtpäeva, vaid määrab ainult menetluskulude jaotuse. Seoses apellatsioonkaebuse ja hagi rahuldamisega tuleb nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 1, § 165 lg 3 ja § 171 lg 1 järgi jätta solidaarselt kostjate kanda. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusosalistel juhinduda redaktsioonist.

Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/

menetluskulude summaarse kindlaksmääramise korra osas tuleb kuni 31.12.2014 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku

Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/

Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt

17(17)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.