Tsiviilasja number
2-14-54944
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
04.02.2015 Tallinnas
Kohtukoosseis
Tiit Kollom, Reet Allikvere, Ulvi Loonurm
Tsiviilasi
TK kaebus kohtutäitur Toomas Saarma 10.07.2014 otsusele täiteasjas nr. 194/2013/4100
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.11.2014 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
TK määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Avaldaja sissenõudja TK (IK XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja adv. Maksim Greinoman Puudutatud isik võlgnik JV (IK XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik kohtutäitur Toomas Saarma Kirjalik menetlus
Harju Maakohtu 10.11.2014 määrus tsiviilasjas 2-14-54944 jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta TK kanda. Edasikaebe kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse EV Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja avaldaja nõue TK esitas 20.09.2013 kohtutäiturile täitmiseks Harju Maakohtu 14.05.2013 kohtumääruse tsiviilasjas nr. 2-13-21540. Täitedokumendiks olevas 14.05.2014 määruses on kohus esialgse õiguskaitse korras keelanud JV-l: 1) siseneda TK, MK, KK ning FK eluruumi aadressil XXXXXXX XX XX-X, Tallinn; 2) läheneda TK-le, MK-le, KK-le ning FK-le lähemale kui 5 meetrit kui JV viibib üheaegselt TK-ga ja/või MK-ga ja/või KK-ga ja/või FK-ga XXXXXXX XX XX Tallinn elumaja ühiselt kasutatavates ruumides, sealhulgas trepikojas; 3) läheneda väljaspool XXXXXXX XX Tallinn elumaja TK-le, MKle, KK-le ning FK-le lähemale kui 10 meetrit; 4) rääkida omal algatusel TK-ga, MK-ga, KK-ga ning FK-ga ning samuti võtta nendega ühendust elektrooniliste sidevahendite kaudu.
20.12.2013 koostas kohtutäitur täiteasjas nr. 194/2013/4100 sunniraha määramise hoiatuse, millega kohtutäitur hoiatas võlgnikku täitedokumendist tulenevate kohustuste rikkumise eest ja teatas, et järgmise täitedokumendist tuleneva kohustuste rikkumise puhul määrab kohtutäitur võlgnikule sunniraha 192 eurot. 05.06.2014 tegi kohtutäitur täiteasjas nr. 194/2013/4100 sunniraha määramise otsuse, millega määras võlgnikule täitedokumendist tuleneva kohustuse mittetäitmise eest sunniraha 192 eurot. 19.06.2014 esitas võlgnik kaebuse kohtutäituri 05.06.2014 sunniraha määramise otsuse tühistamiseks. 10.07.2014 otsusega rahuldas kohtutäitur võlgniku kaebuse ja tühistas sunniraha määramise otsuse. TK esitas Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Toomas Saarma 10.07.2014 otsusele täiteasjas nr. 194/2013/4100. Kaebuse kohaselt kontrollis kohtutäitur sunniraha määrates sunniraha kohaldamise eeldusi küsides teavet AK-lt ja RK-lt. Kohtutäitur tegi kõik mõistlikud toimingud ja teostas diskretsiooni nõuetekohaselt. Põhjendused on kirjas sunniraha määramise otsuses. Kahel korral rikkus võlgnik keelatud miinimumvahemaad kui möödus sissenõudjast XXXXXXX XX keldri koridoris ning avas oma keldriboksi, mis asub vahetult enne sissenõudja keldriboksi tõkestades ka sissenõudja väljapääsu. Nimetatut on kinnitanud võlgniku poolt palgatud maakler AK ja RK. Vaatamata sellele, et võlgnik pidi aru saama, et sissenõudja ei lähe keldrist välja, vaid suundub oma keldriboksi juurde, läks võlgnik sissenõudjale järgi, et näidata oma teist keldriboksi RK-ile. Seega on ilmne, et võlgnik ei pidanud vajalikuks täita täitedokumendiga seatud lähenemiskeeldu ehk rikkus seda just aktiivse teoga. Kuna vaid sissenõudjal on soojussõlme võti, pidi võlgnik soojussõlme avatud ust nähes mõistma, et seal viibib sissenõudja. Kuna võlgnik keldrisse sisenedes ei veendunud, et tegemist oli sissenõudjaga, oli võlgnik raskelt hooletu. Kohtutäituril ei olnud alust sunniraha määramise otsust tühistada. Võlgniku seisukoht Võlgnik palus jätta kaebuse rahuldamata. 05.05.2014 intsidendis võlgnik Harju Maakohtu 14.05.2013 määrusega kehtestatud lähenemiskeeldu ei rikkunud. Kohtutäituri 10.07.2014 otsus sunniraha määramise tühistamiseks on õiguspärane. 05.05.2014 kohtus võlgnik oma elukohaks olevas XXXXXXX XX -XX korteris ostuhuvi ülesnäidanud RK-iga. Kohtumisel osales ka A AS maakler AK. Pärast umbes tund aega kestnud korteri ülevaatust soovis RK tutvuda keldriruumidega. Keldriruumid asuvad hoone keldrikorrusel ja koosnevad mitmest omavahel koridoriga ühendatud ruumist. Iga korteri juurde kuulub kaks keldriboksi, mis asuvad erinevates, koridori abil ühendatud ruumides. Keldribokside näitamiseks sisenes võlgnik koos maakleri ja RK-iga trepikojast keldri koridori ja liikus esimeses keldriruumis asuvasse korter 10 kasutuses olevasse keldriboksi. Võlgnik ei teadnud, et avaldaja asus väidetavalt samal ajal hoone soojussõlmes, mis asub keldri sissepääsust eemal. Samal ajal kui võlgnik viibis oma keldriboksis, väljus avaldaja väidetavalt soojussõlmest ja liikus mööda koridori trepikotta suunduva väljapääsu suunas ning lahkus keldrist. Võlgnik asus oma keldriboksis ja avaldajale ei lähenenud. Lähenemiskeelu rikkumist ei toimunud. Pärast keldriboksi tutvustamist läks võlgnik koos RK-i ja AK-iga mööda keldrikoridori tagumisse keldriruumi, kus asub korteri XX teine keldriboks. Ajal, mil võlgnik asus oma keldriboksis, lähenes ootamatult avaldaja, jäi seisma ruumi uksele ning kõnetas võlgniku. Võlgnik avaldajale ei lähenenud, ka ei olnud tal võimalik oma keldriboksist avaldajale lähenemata lahkuda.
Kohtutäituri seisukoht
2(5)
Kohtutäitur palus jätta kaebuse rahuldamata. Ta ei nõustunud avaldaja väidetega, mille kohaselt kolmandate isikute väidete refereeringud vaidlustatud otsuses on vastuolus kirjalike avaldustega ja otsus sisaldab faktiväidete väärrefereeringuid. Võlgniku kaebuse menetlemisel tekkis olukord, kus ei saanud enam üheselt järeldada lähenemiskeelu rikkumise toimumist, kõik tõendid muutusid vastuolulisteks ja üksteist välistavateks. Sellega langesid ära kõik sunniraha määramise alused, sellest oli tingitud vaidlustatud otsuse tegemine. Avaldaja osundatu ei seondu otsuse põhjendustega ega muuda otsust põhjendamatuks. Kohtutäituri otsus on motiveeritud (TMS § 217 lõiget 5 rikutud ei ole) ja see on täitemenetluse osalistele kättetoimetatud. Õige ei ole avaldaja väide, et otsus põhineb valdavas ulatuses mitteeksisteerivatel või toimikuvälistel tõendusallikatel. Esimese astme kohtu määrus Harju Maakohus jättis 10.11.2014 määrusega TK kaebuse rahuldamata. Täitetoimikust nähtub, et: 1) võlgniku poolt 14.05.2013 kohtumäärusega kehtestatud lähenemiskeelu rikkumise faktiga seoses pöördus kohtutäitur 24.01.2014 AS S poole andmete saamiseks, kus rikkumine väidetavalt aset leidis; 2) avaldaja on kohtutäiturit teavitanud lähenemiskeelu rikkumisest ja palunud määrata võlgnikule hoiatustrahvi 04.02.2014; 3) võlgnik on märgitud teatele vastanud. AS S kohtutäiturile ei vastanud. Viidatud teade ja vastused sellele sisaldavad vastupidiseid andmeid: avaldaja süüdistab võlgniku lähenemiskeelu rikkumises öisel ajal tema korteri uksekella helistamise teel, võlgnik eitab seda. Kohtutäitur vastas avaldaja avaldusele 25.02.2014. Vastuses märgib kohtutäitur, et avaldaja teates ja võlgniku selgitustes kirjeldatakse samu sündmusi, aga sisult on dokumentide tekstid vastuolulised ja tõendeid esitatud ei ole. Kohus asus avaldaja teate ja võlgniku selgituste suhtes samale seisukohale kohtutäituriga. Täitemenetluse formaliseerituse printsiibist lähtudes täitedokumendi tõlgendamisel asus kohtutäitur seisukohale, et uksekella andmise puhul ei ole tegemist lähenemiskeelu rikkumisega, tegemist võib olla muu süüteo koosseisule vastava teoga, mille menetlemine ei ole kohtutäituri pädevuses. Ka asus kohtutäitur seisukohale, et autoalarmi käivitamise tahtlikkust, isegi kui see on tehniliselt võimalik, ei ole täitemenetluses võimalik tuvastada. Kohtutäitur leidis, et võlgniku suhtes sunniraha kohaldamine ei ole võimalik. 13.05.2014 küsis kohtutäitur teavet AK-lt, kes vastas 16.05.2014. Vastusest saab järeldada, et võlgniku poolt 05.05.2014 õhtupoolikul XXXXXXX XX -XX korteri ülevaatamise käigus keldris lähenemiskeelu rikkumist ei esinenud. Kohtutäitur esitas päringu ka RK-ile, kes vastas, et 05.05.2014 XXXXXXX XX -XX korteriga tutvumisel keldrit ülevaadates oli seal üks majaelanik, kes ütles võlgniku (müüja) ja maakleri temast möödumisel: „Miks sa mu ligidal viibid, sul on ju lähenemiskeeld minu suhtes“. Võlgnik vastas selle peale midagi, mida RK ei kuulnud; maakler vabandas majaelaniku ees ja nad väljusid keldrist. 20.05.2014 e-kirjast avaldajale nähtub RK-i arvamus, et võlgnik oma keldriboksi ust avades võis tõesti takistada oma uksega avaldaja väljumistee. Arvamusest ei saa järeldada võlgniku tahtlust, vaid kirjeldatud olukorra tekkimist juhuslikel asjaoludel, mis ei saa olla aluseks sunniraha kohaldamisele. TMS §-st 261 tuleneb, et selles sätestatu kohaselt on seadusandja sunniraha kohaldamise ettenäinud eelkõige täitedokumentide puhul, mida saab täita korraga või ositi. Käesoleval juhul on täitedokumendi näol tegemist esialgse õiguskaitse kohaldamise (lähenemiskeeld) määrusega, mis kuulub täitmisele pidevalt. Sellest tulenevalt on kohtutäitur asunud õigesti seisukohale, et arvestada tuleb aja jooksul tekkinud uute asjaolude ja muudatustega. Kohtumääruse eesmärk ei saa olla võlgnikul toimingute, mis on vajalikud tema omandi võõrandamiseks (ostjale ruumide näitamine), keelamine. 10.07.2014 otsuses on kohtutäitur põhjalikult analüüsinud nii avaldaja kui ka võlgniku väiteid/vastuväiteid ning seisukohti ja tekkinud olukorda (sh arvestanud olukorra muutumisega lähenemiskeelu kohaldamine ajast) ning lähenemiskeelu kohaldamisega seonduvat, sh kohtupraktikat. Otsuse põhjendamisel ei ole kohtutäitur rikkunud talle seadusega antud diskretsiooni kohaldamise õigust. 3(5)
Kõik määruses käsitlemata avaldaja poolt esitatud tõendid avalduse läbivaatamisel tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Määruskaebus TK palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruse põhjendustes tuvastas kohus asjaolud teineteist välistavalt: esmalt on märgitud, et kirjeldatud olukord tekkis juhuslikel asjaoludel, millega kohus möönas lähenemiskeelu rikkumist. Siis märgitakse, et lähenemiskeeld ei tohi tuua kaasa korteriomandi võõrandamiseks vajalike toimingute keelamist ja räägitakse olukorra muutmisest. Kuivõrd müügitoimingud on oma olemuselt taotluslikud, siis see tähendab ka lähenemiskeelu tahtlikku rikkumist. Seega on kohtumääruse põhjendused vastuolulised ja ei ole selge, millised asjaolud maakohtu hinnangul aset leidsid ja millised mitte. Sisuliselt on maakohus lähenemiskeelu rikkumist möönnud. Samuti ei ole maakohus selgitanud, miks ta ei nõustu avaldaja põhiargumentidega: viitamine toimikuvälistele tõenditele, toimikus olevate dokumentide väärrefereeringud, sunniraha määramise võimalikkus ka lähenemiskeelu hooletu rikkumise eest. Vastavalt TsMS § 457 lg. 1 koostoimes § 463 lõikega 2 on kohtumäärus täitmiseks kohustuslik. Seadusega ette nähtud alustel ja korras on menetlusosalisel õigus taotleda kohtumääruse muutmist. Seepärast on seadusel mittepõhinev kohtu seisukoht nagu võis kohtutäitur arvestada olukorra muutumisega lähenemiskeeldu kohaldamise ajast ja aja jooksul tekkinud uute asjaolude ja muudatustega. Sellised umbmääraseid olukorra ja asjaolude muutmist ei ole tegelikkuses aset leidnud ja maakohus ei osanud neid nimetada. Olukorras, kui kohtutäitur tühistab iseenda hiljutise äsja tehtud otsuse, peab seisukoha muudatus olema eriti hästi põhjendatud. Põhjendusena ei saa sobida umbmäärased väited olukorra muutmisest. TMS § 183 ei näe ette, et pidevalt täitmisele kuuluvate täitedokumentide suhtes sunniraha rakendada ei saa. Sellist regulatsiooni ei näe ette ka TMS § 261 lg. 10. Sellepärast on kohtu vastupidised järeldused ebaõiged ja vastusolus Riigikohtu määrusega nr. 3-2-1-4-13. Avaldajal on seadusega antud subjektiivne õigus nõuda võlgnikult lähenemiskeelu järgimist. Ei ole kohane, õiglane ega efektiivne, kui kohtutäituri vaidlustatava otsuse sisulise kontrolli asemel piirdub maakohus tõdemusega, et kohtutäitur ei olevat rikkunud diskretsiooni kohaldamise õigust. Kohus peab otsuse läbi vaatama sisuliselt. Vastus määruskaebusele Kohtutäitur ja võlgnik vaidlevad määruskaebusele vastu. Ringkonnakohtu määruse põhjendused Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg. 1 p. 1 alusel tuleb jätta määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja TsMS § 654 lg. 6 ja § 659 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Maakohus on hinnanud kohtutäituri tegevust ja leidnud, et kohtutäitur on oma tegevuses lähtunud TMS sätetest. TMS § 183 kohaselt, kui toimingut saab teha üksnes võlgnik ise, kuid ta ei tee seda määratud tähtpäevaks või kui võlgnik rikub kohustust teatud toimingut taluda või toimingust hoiduda, võib kohtutäitur määrata võlgnikule sunniraha seadustiku §-s 261 sätestatud korras. Sunniraha määramine 4(5)
või mittemääramine on TsMS § 183 kohaselt kohtutäituri kaalutlusotsus, mis allub kohtulikule kontrollile üksnes piiratud ulatuses. Avaldajal kui sissenõudjal puudub subjektiivne õigus nõuda kohtutäiturilt sunniraha määramist. Kohtutäitur on enda 05.06.2014 otsuses kasutanud kaalutlusõigust õiguspäraselt ning puudub alus sellesse kohtulikult sekkuda. Sellest tulenevalt on õige maakohtu seisukoht mitte hakata hindama üksikuid dokumentaalseid tõendeid ja andma hinnanguid igale üksikule avaldaja väitele. Kuna ringkonnakohus jätab TK määruskaebuse rahuldamata ja esimese astme kohtu määruse muutmata, jäävad ka apellatsioonimenetluse kulud tema kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom
Reet Allikvere
Ulvi Loonurm
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.