Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
15.09.2015, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-54944
Tsiviilasi
TK kaebus kohtutäitur Toomas Saarma 10.07.2014 otsusele täiteasjas nr 194/2013/4100. JV avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.04.2015 määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
TK määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja/sissenõudja TK (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja v/adv Maksim Greinoman Puudutatud isik I võlgnik JV (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja v/adv Paavo Paas Puudutatud isik II kohtutäitur Toomas Saarma
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 15.04.2015 määrus tühistada osas, milles maakohus mõistis avaldajalt puudutatud isiku I kasuks välja 790 eurot ületava hüvitise. Teha tühistatud osas uus lahend, millega jätta selles osas puudutatud isiku I taotlus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks rahuldamata. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.
2.Määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses (TsMS § 654 lõige 22, § 659): 1) Rahuldada JV menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt; 2) Välja mõista TK-lt menetluskulu 790.00 eurot JV kasuks;
3) Kohustada TK-t tasuma viivist menetluskulult 790 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni.
3.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
4.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest.
5.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja avaldus
1.Harju Maakohus jättis 10.11.2014 määrusega TK kaebuse kohtutäituri Toomas Saarma 10.07.2014 otsusele täiteasjas nr 194/2013/4100 rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 04.02.2015 määrusega maakohtu määruse muutmata ja apellatsiooniastme menetluskulud avaldaja kanda. Riigikohus jättis 18.03.2015 määrusega avaldaja määruskaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud avaldaja kanda.
2.Puudutatud isik I esitas 25.03.2015 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks 2052.50 euro (sh käibemaks) suuruses summas. Avalduse kohaselt on puudutatud isiku I menetluskuluks tasu õigusteenuse eest puudutatud isikut esindavale advokaadibüroole Paas&Partnerid. Vandeadvokaat Paavo Paas osutas õigusteenust tunnihinnaga 145.74 eurot (sh käibemaks), teenuse osutamiseks kulus 14 tundi ja 5 minutit. Avalduse kohaselt osutas advokaadibüroo õigusteenust alates 05.06.2014 kuni 19.03.2015. Puudutatud isik I kinnitas, et kogu õigusteenuse tasu seondub käesoleva tsiviilasjaga ja oli seisukohal, et tegemist on vajalike ja põhjendatud kuludega. Advokaadi õigusabi kasutamine asjas oli vajalik, kuna avaldajat esindas kõikides kohtuastmetes vandeadvokaat. Puudutatud isik I ei ole käibemaksukohuslane, mistõttu ta ei saa tasutud käibemaksu tagasi arvestada.
3.Puudutatud isik I on kandnud menetluskulusid seoses esindamisega järgmiselt: 05.06.2014 kohtutäituri otsusega tutvumine, esialgse õigusliku positsiooni kujundamine, ajakulu 1:0h; 06.06.2014 nõupidamine kliendiga kohtutäituri otsuse vaidlustamise küsimuses, ajakulu 0:45h; 18.06.2014 telefonikõned kliendiga, täiendavate dokumentidega tutvumine, kaebuse koostamine, ajakulu 3:15h; 19.06.2014 kaebuse projekti täiendamine, lisade komplekteerimine ja kohtutäiturile edastamine, ajakulu 0:35h; 02.07.2014 ettevalmistus ja osalus kaebuse läbivaatamisel kohtutäituri büroos, ajakulu 1:15h; 03.07.2014 telefonikõne kliendiga, e-kirja koostamine ja saatmine kohtutäiturile, ajakulu 0:15h; 29.10.2014 kohtutäituri 10.07.2014 otsusele esitatud avaldaja kaebusega tutvumine, Harju Maakohtu 14.08.2014 määrusega tutvumine, kliendi nõustamine seoses vastuse koostamisega avaldaja kaebusele, ajakulu 2:00h; 05.12.2014 avaldaja määruskaebusega tutvumine,
4.Puudutatud isikul I ei ole õigust nõuda advokaaditasu hüvitamist kohtutäituri juures toimunud menetluse (kohtueelse menetluse) eest. Riigikohtu seisukoha kohaselt määratakse menetluskulud kindlaks kohtulahendis kajastatud menetluskulude jaotuse alusel (lahendid nr 3-2-1-77-14, punkt 12; nr 3-2-1-114-14). Maakohtu menetluses puudutatud isikut I vandeadvokaat Paavo Paas ei esindanud, mistõttu on alusetu advokaadikulu hüvitamise nõue maakohtus tehtud toimingute eest.
5.Avaldaja ei nõustunud ajakuluga 09.12.2014 määruskaebusele vastuse koostamisega seonduvalt. Dokumendi sisuline osa on 2 lk pikk, suure reavahega; sisulised vastuväited on varasemate seisukohtade lühirefereering, uusi vastuväiteid ei esitatud. Kohane aeg määruskaebuse vastuse koostamiseks on 45min. Avaldaja vaidlustas ka ajakulu ringkonnakohtu määrusega tutvumisel – 30min, määruskaebusega tutvumisel – 30min ja Riigikohtu määrusega tutvumisel – 20min. Kuna ringkonnakohus lahendas määruskaebuse puudutatud isiku kasuks ning Riigikohus vastust avaldaja määruskaebusele ei nõudnud, ei olnud vajadust määrust ja määruskaebust analüüsida, vastav ajakulu on põhjendamatu. Menetluskulude määramisel peab kohus juhinduma TsMS § 172 lõikest 8 (hagita menetluse kulu samadel alustel tunnistajale makstavaga). TsMS § 176 lg 6 alusel palus avaldaja kohustada puudutatud isikut esitama kuludokumendid (advokaadibüroo arved ja tasumist tõendavad maksekorraldused). Esimese astme kohtu määrus
6.Harju Maakohus rahuldas 15.04.2015 määrusega avalduse osaliselt ja mõistis avaldajalt puudutatud isikule I välja menetluskulu 1663.87 eurot ja viivise.
7.Kulude jaotuse kohta tehtud määrused jõustusid 18.03.2015. Puudutatud isik I esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 25.03.2015, mille kohta avaldaja esitas vastuväite 02.04.2015.
8.Puudutatud isik I taotles menetluskuluna 14t 5min eest välja mõista avaldajalt esindajakulu 2052.50 eurot. Kohtu hinnangul on puudutatud isiku I taotletavad menetluskulud põhjendatud ning õigusabiteenuseks märgitud aeg mõistlik osaliselt.
9.Riigikohtu seisukoha kohaselt tuleb hagita asjas esindaja tasu suurus kindlaks määrata TsMS § 175 lõikeid 1-31 kohaldades ning põhiliseks kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 (esindajakulude vajalikkus ja põhjendatus) (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-58-13, nr 32-1-93-13).
10.Puudutatud isik I on lähtunud tunnihinnast 145.74 eurot (sh käibemaks), mida kohus pidas kohtupraktikat ja asjaolusid arvestades mõistlikuks. Avaldaja tunnitasumäära vaidlustanud ei ole.
11.Seoses avaldaja vastuväitega puudutatud isiku I menetluskuludele kohtueelses menetluses (kohtuvälised kulud), märkis kohus, et TsMS § 144 p 4 kohaselt on
kohtueelse menetluse kulud kohtuväliseks kuluks, kui need on seaduses sätestatud. Tulenevalt kohtupraktikast ei ole advokaadikulud kohtueelse õigusabikuluna hüvitatavad TsMS-is sätestatud korras kui tegemist on vaidlusega, milles ei ole ettenähtud kohustuslikku kohtueelset menetlust (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-84-14 (punkt 24), nr 3-2-1-138-10 (punktid 27 ja 29), nr 3-2-1-63-10 (punkt 12), nr 3-2-1162-11 (punkt 14)). Riigikohtu ülalviidatud praktika on asjade kohta, milles seaduse järgi ei pea toimuma kohustuslikku kohtueelset menetlust. TsMS § 144 punkt 4 peab silmas kohtuvälise kuluna kulu, mis on tekkinud seaduses sätestatud kohtueelse kuluna. Käesoleval juhul lahendas kohus kaebust kohtutäituri otsuse peale. Seadus (täitemenetluse seadustik (TMS) §-d 217, 218) näeb ette kohtutäituri otsuse peale kaebamiseks kohustusliku kohtueelse menetluse (kohtule võib esitada TMS §-s 218 ettenähtud kaebuse, kui kaebaja on enne kohtusse pöördumist esitanud kaebuse kohtutäiturile, mille viimane peab otsusega lahendama). Seega kuulub hüvitamisele ka puudutatud isiku I kohtueelse menetluse kulu menetluskuluna TsMS-is sätestatud korras.
12.Kohus ei nõustunud avaldaja seisukohaga, et kohaldamisele kuulub põhimõte, mille järgi hagita menetluses lepingulise esindaja tasu määratakse tunnistaja tasu tunnimäära piires. Riigikohus on oma seisukohta muutnud ning asunud seisukohale, et hagita asjas tuleb esindaja tasu suurus kindlaks määrata TsMS § 175 lõikeid 1-31 kohaldades ning põhiliseks kriteeriumiks on TsMS § 175 lõige 1 (esindajakulude vajalikkus ja põhjendatus) (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-58-13, nr 3-2-1-93-13).
13.Kohus viitas TsMS § 176 lõikele 6, märkides, et ei pea vajalikuks nõuda puudutatud isikult I kuludokumente nagu avaldaja seda soovib. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on võimalik lahendada kohtutoimikus olevate andmete alusel.
14.Kohus nõustus avaldaja vastuväitega puudutatud isiku I menetluskuludele seoses sellega, et teda maakohtu menetluses vandeadvokaat Paavo Paas ei esindanud. Seetõttu puudub alus puudutatud isikule I avalduse lahendamisega maakohtus tekkinud menetluskulude väljamõistmiseks. Kohtutoimikust nähtuvalt esitas seisukoha avaldaja kaebuse kohta puudutatud isik I ise (t lk 110-112). Avaldusest ei nähtu avalduse koostamine kellegi teise kui puudutatud isiku I poolt. Eeltoodust tulenevalt vähendas kohus ajakulu 2t võrra. Pärast puudutatud isiku I poolt avalduse kohta seisukoha esitamist lahendas kohus avalduse 10.11.2014 määrusega (t I kd lk 114-115, 129). Kohtutoimiku kohaselt esindab vandeadvokaat Paavo Paas puudutatud isikut I kohtumenetluses alates avaldaja määruskaebusele vastamisest (t I kd lk 13513). Seega kuuluvad puudutatud isiku I menetluskulud seoses kohtumenetlusega hüvitamisele alates avaldaja määruskaebusele vastuse koostamisest. Toimikust nähtuvalt koostas vandeadvokaat Paavo Paas kaebuse kohtutäituri 05.06.2014 sunniraha määramise otsusele (t I kd lk 61-67). Kaebuse läbivaatamisest teatas kohtutäitur nii puudutatud isikule I endale kui ka tema esindajale vandeadvokaat Paavo Paasile (t kd lk 72-73). Otsuses, millega kohtutäitur puudutatud isiku I kaebuse lahendas, on samuti puudutatud isiku I esindajaks märgitud vandeadvokaat Paavo Paas (t lk 83-90).
15.Avaldaja ei nõustunud 09.12.2014 määruskaebuse vastuse koostamisele kulunud ajaga, ringkonnakohtu määrusega tutvumisele kulunud ajaga ja Riigikohtu määrusega tutvumisele kulunud ajaga. Kohus leidis, et vajalik ja põhjendatud aeg I astme
kohtumääruse peale esitatud määruskaebusega tutvumiseks, kliendiga nõupidamiseks ja vastuse koostamiseks määruskaebusele on 2t. Seega vähendas kohus ajakulu 1t ja 40min võrra. Kohus arvestas seejuures, et puudutatud isiku I vastus on keskendunud avaldajal kaebeõiguse puudumise põhjendamiseks, ülejäänud osas ei olnud puudutatud isik I määruskaebusele esitatud vastuses välja toodud uusi seisukohti, mida ei olnud varasemates menetlustes esitatud. Ringkonnakohtu määrusega tutvumisele kulunud 30min ja avaldaja 23.02.2015 määruskaebusega tutvumisele kulunud 30min on kohtu arvates mõistlik ja põhjendatud aeg. Põhjendatud ajakulu on ka 20min Riigikohtu määrusega tutvumiseks. Riigikohus puudutatud isikutelt seisukohta ei küsinud, kuid puudutatud isiku I esindajal oli esindusõigusest tulenevalt kohustus kliendiga nõu pidada ja talle kohtulahendeid tutvustada sõltumata sellest, kelle kasuks need tehtud olid.
16.Puudutatud isik I kinnitas, et ei ole käibemaksukohustuslane ning taotles õigusabikulude hüvitamist koos käibemaksuga. Kuna puudutatud isik I ei ole käibemaksukohustuslane, tuleb õigusabikulud välja mõista koos käibemaksuga (maakohtu määruses ilmselt ekslikult märgitud käibemaksuta).
17.Eeltoodut arvestades mõistis kohus avaldajalt välja menetluskulud puudutatud isiku I kasuks 1663.87 euro suuruses (käibemaksuga) arvestades ajakulu 11t ja 25min. Arvestades puudutatud isiku I taotlust kohustas kohus avaldajat tasuma viivist menetluskulult (1663.87 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni menetluskulu tasumiseni. Määruskaebus
18.19.05.2015 esitatud määruskaebuses palub avaldaja tühistada maakohtu määruse ja jätta uue määrusega puudutatud isiku I avaldus täies ulatuses rahuldamata. Maakohus on määruse tegemisel vääralt kohaldanud TsMS § 172 lõiget 8, § 174 lõiget 1 ja TMS § 217, mis tõi kaasa selgelt vale kohtulahendi.
19.Avaldaja esitas vastuväite määruses sisalduvale otsustusele mitte nõuda võlgnikult kuludokumentide esitamist. Puudutatud isiku I poolt menetluskulude kandmata jätmine on üks avaldaja põhiväiteid. Kohus peab sellele hinnangu andma. Kui kohus kuludokumente välja ei nõua, ei saa avaldaja oma väidet kaitsta.
20.Kohtueelsed kulud ei ole hüvitatavad, avaldaja taotlus tuleb vastavas osas rahuldamata jätta. TsMS § 174 lõige 1 ütleb ühemõtteliselt, et menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel. St, et kulujaotus on menetlusosalistele siduv ja nemad ei saa seda menetluskulude kindlaksmääramise menetluse käigus vaidlustada ka siis, kui see ei ole nendele meelepärane. Harju Maakohtu 10.11.2014 määrus ei näe ette kohtueelsete menetluskulude hüvitamist. TsMS § 448 lõike 1 punkt 3 ja Riigikohtu lahendite nr 3-2-1-144-04 ning nr 3-2-1-132-03 kohaselt, kui menetluskulude jaotus on jäetud märkimata, tuleb kas taotleda täiendavat otsust või esitada kaebus. Võlgnik ei ole määrust vaidlustanud ega täiendavat lahendit taotlenud. Seetõttu puudus kohtulahendis sisalduv kulujaotus, mille alusel saaks kohus määrata kindlaks kohtueelsed menetluskulud. Kaevatava määruse lk-l 4 loetletud Riigikohtu lahendid ei ütle, et kohtueelsed menetluskulud oleksid hüvitatavad menetluskulude kindlaksmääramise menetluses. Vastupidi, maakohtu poolt viidatud Riigikohtu lahend nr 3-2-1-162-11 (punktis 14) ütleb selgelt, et kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda TsMS-i menetluskulude hüvitamise
regulatsiooni alusel. Puutuvalt täiteasjadesse on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-114-14 märkinud, et mõistab välja üksnes kohtuastmete menetluskulud.
21.Kohus ei nõustunud avaldaja väitega, et hagita menetluses lepingulise esindaja tasu määratakse tunnistajatasu tunnimäära piires. Avaldaja leidis, et seadusega lepingulise esindaja kulude väljamõistmise piirmäärade kehtestamata jätmine pärast Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-153-13 on põhiseadusvastane, kuna riivab sissenõudja omandiõigust (PS § 32) ja kohtusse pöördumise õigust (PS § 15 lõige 1) ning võib riivata ka edasikaebepõhiõigust (PS § 24 lõige 5). Avaldajal on õigus nõuda tema kasuks tehtud lähenemiskeeldu kehtestava lahendi sundtäitmist (PS § 15, TsMS § 206 lõige 3), mida võlgnik ei täitnud. Õigusriigi põhimõttest tulenevalt peab olema tagatud igaühe juurdepääs õigusmõistmisele ning samaaegselt välistatud, et sellest loobutakse kas liiga suure kaasneva kulu või muude ülemääraste piirangute tõttu. Selliseks kohtumenetluse piiranguks on ka kaotuse korral vastaspoole kasuks väljamõistetav kuluhüvitis. On väär, kui täitedokumendi täitmata jätmine jääb tagajärgedeta, kuna täitemenetlusosalised ei julge teha menetluslikke samme kartusest kohtumenetluse ja selle ülemääraste kulude eest. Seadusandja on probleemi küll teadvustanud, kehtestades TsMS § 175 lõike 31, kuid ei arvestanud, et lahendus on poolik, kuna kaebemenetlust täiteasjas takistab võlgniku menetluskulude väljamõistmise õigus. Sellepärast leidis avaldaja, et TsMS § 175 lõike 1 osas, millega see võimaldab vastaspoole kulu väljamõistmist suuremas ulatuses, kui see on TsMS § 172 lõikest 8 tulenevalt võimalik, on põhiseadusvastane PS §-de 15, 24 ja 32 tõttu. Avaldaja palus jätta see kohaldamata ja mõista võlgniku menetluskulud välja TsMS § 172 lõikes 8 ettenähtud piirmäära ulatuses. Vastustaja seisukoht
22.Puudutatud isik I vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Edasine menetluse käik
23.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
24.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 15.04.2015 määrus tuleb osaliselt tühistada. TsMS § 659 ja § 651 lõike 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, millega menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata jäeti. Osas, millega avaldus rahuldati, on määruskaebus osaliselt põhjendatud, so puudutatud isiku I lepingulise esindaja tunnitasu suuruse ja seeläbi puudutatud isikule I väljamõistetud menetluskulude suuruse osas, ning annab alust maakohtu määruse osaliseks tühistamiseks. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, võttes arvestuse aluseks mõistliku ja vajaliku puudutatud isiku I lepingulise esindaja tunnitasu suuruse 120 eurot (käibemaksuga), samuti andes hinnangu puudutatud isiku I esindaja kuludele kohustuslikus kohtueelses menetluses. Muus osas määruskaebuse väited maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna.
25.Määruskaebuses sisalduva taotluse alusel kohustas ringkonnakohus puudutatud isikut I 10.08.2015 kirjaga esitama menetluskulude kandmist tõendavad dokumendid, so puudutatud isikule I adresseeritud arved koos spetsifikatsioonidega 5 päeva jooksul kirja kättesaamisest. Käesoleva määruse tegemise aja seisuga kohtule vastavaid
dokumente esitatud ei ole. Siiski leiab kolleegium, et asjaolu, et puudutatud isik I kohtule menetluskulude kandmist tõendavaid dokumente (arveid) ei esitanud, ei anna alust tema taotluse täies ulatuses rahuldamata jätmiseks. Tsiviilasja materjalide põhjal on piisaval määral usutav, et puudutatud isik I on kasutanud menetluses lepingulise esindaja abi. Menetluskulude reaalne kandmine ei ole menetluskulude kindlaksmääramisel lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt väljamõistmise tingimuseks (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-115-13, punkt 26).
26.Määruskaebuses leiab avaldaja, et käesolevas menetluses puudutatud isikule I õigusabikulude hüvitamine on TsMS § 172 lõike 8 esimese lause järgi põhjendatud tunnistajatasu tunnimäära aluseks võttes. Nimetatud väitele on maakohus kaevatavas määruses vastanud ning kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et Riigikohtu uuema praktika järgi hagita menetluses esindajakulude hüvitamisel tunnistajatasu tunnimäära aluseks võtmine põhjendatud ei ole, vaid lähtuda tuleb kulude põhjendatusest ja vajalikkusest konkreetse asja olemust ja sisu arvestades. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus ka kaebaja seisukohaga TsMS § 175 lõike 1 põhiseadusvastasusest osas, millega see võimaldab vastaspoole kulu väljamõistmist suuremas ulatuses, kui see on TsMS § 172 lõikest 8 tulenevalt võimalik.
27.Küll aga leiab kolleegium, et paika ei pea maakohtu seisukoht, et avaldaja ei ole vaidlustanud puudutatud isiku I esindaja tunnitasumäära. Asjaolust, et avaldaja soovib esindajakulude hüvitamist tunnistajatasu tunnimäära alusel, saab ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et avaldaja ei nõustu puudutatud isiku I esindaja tunnitasuga. Kolleegium leiab, et esindaja tunnitasu 145.74 eurot (koos käibemaksuga) on käesolevas menetluses ülemäärane. Riigikohus on pidanud põhjendatuks tunnitasu 120 eurot nii koos kui ka ilma käibemaksuta (nt vastavalt Riigikohtu 01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13 ja 02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Arvestades käesoleva hagita asja sisu, mahtu ja (mitte erilist) keerukust, leiab ringkonnakohus, et praegusel juhul on põhjendatud kohaldada kohtupraktikas tunnustatud keskmist vandeadvokaadi tunnitasumäära 120 eurot (koos käibemaksuga).
28.Maakohus on õigesti leidnud, et kohtutäituri otsuse vaidlustamise menetluses on TsMS-i menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel põhjendatud ka kohtueelse menetluse kulude hüvitamine. Nõustuda ei saa kaebuse seisukohaga, et maakohtu 10.11.2014 määruses puudus kulujaotus, mille alusel saaks kohus määrata kindlaks kohtueelsed menetluskulud. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-1-11 punktis 18 leidnud, et ebaselge tähendusega on TsMS § 172 lõike 8 teine lause, mille järgi saab kohtuväliste kulutuste hüvitamist hagita menetluses nõuda üksnes juhul, kui kohus jätab need mõne menetlusosalise kanda. Samas ei tähenda see Riigikohtu arvates erisust TsMS § 172 teiste lõigete järgsest kulujaotusest, vaid üksnes rõhutab kohtul ka selle sätteta olevat võimalust jagada kohtukulud ja kohtuvälised kulud erinevalt, st nt jätta kohtukulud mõne menetlusosalise kanda, kuid esindajakulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Riigikohtu kolleegium märkis, et see säte ei tähenda, et kohtuvälised kulud (sh lepingulise esindaja kulud) tuleks hüvitada üksnes juhul, kui kohus selle menetluskulude jaotuses eraldi välja toob. Kohtuvälised kulud on eriregulatsiooni puudumisel hüvitatavad koos kohtukuludega, kui kohus on jätnud menetluskulud mõne menetlusosalise kanda. Ringkonnakohus leiab, et sama tõlgendus on ülekantav ka käesolevas asjas kohtueelse menetluse kulude hüvitamisele, kuna seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud on TsMS § 144 punkti 4 järgi kohtuvälisteks kuludeks, millised kuuluvad TsMS § 138 lõike 1 alusel menetluskulude
hulka koos sama sätte lõikes 2 loetletud kohtukuludega. Seega ei pidanud maakohtu 10.11.2014 määruses menetluskulude jaotuses eraldi välja tooma, kelle kanda jäävad kohtueelse menetluse kulud, nagu leiab ekslikult avaldaja.
29.Küll aga on maakohus menetlusnormi rikkudes jätnud hindamata kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude põhjendatuse ja vajalikkuse. Kuna avaldaja vaidles 02.04.2015 menetlusdokumendis vastu puudutatud isiku kohtueelsete kulude väljamõistmisele, siis pidi maakohus nende põhjendatust ja vajalikkust kontrollima. Riigikohus on nt lahendis nr 3-2-1-11-14 (punktis 13), aga ka nr 3-2-1-107-13 (punktis 15) selgitanud, et TsMS § 175 lõike 1 esimene lause võimaldab jätta menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse kontrollimata vaid siis, kui avaldus on seadustiku § 231 lõigete 2 ja 4 mõttes omaks võetud. Ringkonnakohtul on võimalik rikkumine kõrvaldada ja vastavaid kulusid ise hinnata.
30.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kulus puudutatud isiku I esindajal seoses kohtutäituri 05.06.2014 otsusele kaebuse koostamisega kokku 5h 35min (sh 1h otsusega tutvumiseks; 45min nõupidamiseks kliendiga; 3h15min telefonikõnedeks kliendiga, täiendavate dokumendituga tutvumiseks ja kaebuse koostamiseks; 35min kaebuse täiendamiseks ja lisade komplekteerimiseks ning edastamiseks), mida kolleegiumi hinnangul ei ole põhjendatud täies mahus vastaspoolelt välja nõuda. Arvestades vaidlustatava kohtutäituri otsuse sisu (sunniraha määramine) ja mahtu, mida vaidlustati suures osas tegelikkuses toimunud või siis mitte toimunud eluliste faktide alusel, millede kohtutäituri ette toomine ei eelda kõrgelt kvalifitseeritud vandeadvokaadi oskuste kasutamist, samuti, et sellise otsuse tegemisel lasus kohtutäituril vajalike asjaolude väljaselgitamise kohustus, leiab ringkonnakohus, et kohtutäituri otsusele kaebuse koostamisega seotud toimingutele ei olnud põhjendatud kulutada vandeadvokaadist esindaja abi rohkem kui 2h ulatuses. Ettevalmistuseks ja osaluseks kaebuse läbivaatamisel kohtutäituri büroos kulunud aega 1h 15min võib pidada põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks. 03.07.2014 õigusabitoimingutele (telefonikõne kliendiga ja kohtutäiturile e-kirja koostamine) kulutatud aeg 15min ei ole põhjendatud, kuna asja materjalidest ei selgu, kuidas seonduvad nimetatud toimingud käesoleva tsiviilasjaga. Eeltoodust tulenevalt on kohtueelses menetluses tehtud õigusabitoimingutele kulutatud ajast põhjendatud ja vajalik 3h 15 min.
31.Eelnevalt luges kolleegium puudutatud isiku I esindaja poolt õigusabitoimingutele kulutatud aja põhjendatud ja vajalikuks kohtueelses menetluses 3h 15min ulatuses ning maakohus tuvastas kohtumenetluses põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 3h 20min, seega kokku tuleb kulude arvestamisel võtta aluseks ajakuluna 6h 35min. Põhjendatud esindaja tunnitasumääraks pidas ringkonnakohus eelpool 120 eurot koos käibemaksuga. Seega tuleb avaldajalt puudutatud isiku I kasuks välja mõista õigusabikulud kokku 790 eurot ehk maakohtu poolt väljamõistetud hüvitist 1663.87 eurot tuleb vähendada 873.87 euro võrra.
32.TsMS § 178 lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.