Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja

Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja liige ja oli kuni 17.04.2014 kostja juhatuse liige. 26.03.2014 ja 09.04.2014 toimusid kostja erakorralised üldkoosolekud. Osalejate arvu tõttu ei olnud 26.03.2014 üldkoosolek otsusevõimeline. 09.04.2014 korduskoosolekul otsustati valida uus juhatus ja revisjonikomisjon. Koosoleku kokkukutsumise teate kohaselt oli koosoleku toimumise ajaks 26.03.2014 kell 18.30 Akadeemia tee 38 keldriruumides. Täpsustavalt oli selgitatud, et sissepääs õuest maja külgseinas olevast keldriuksest. Harju Maakohtu registriosakonnale 15.04.2014 esitatud 26.03.2014 üldkoosoleku otsusest ilmneb, et koosolek toimus XXX. Seega oli koosoleku toimumise kohta teave eksitav. Koosoleku kokkukutsujad muutsid hageja arvates teadlikult koosoleku toimumise kohta, et takistada korteriühistu liikmete osalemist koosolekul. Põhikirja p 5.3 a järgi pannakse teated üldkoosoleku kohta vähemalt 10 kalendripäeva enne koosoleku toimumist fuajees asuvale teadetetahvlile. Erakorraline üldkoosolek kutsuti kokku põhikirja p 5.3 d alusel. Juhatusele ei esitanud 1/10 korteriomanikke avaldust erakorralise koosoleku kokkukutsumiseks. Sellele vaatamata kutsus koosoleku kokku teadmata hulk isikuid. Juhatus ei ole erakorralise koosoleku kokkukutsumisest keeldunud. Koosolekute otsused on tühised.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, poolte poolt esitatud tõenditega, ülekuulanud tunnistaja ja ärakuulanud kostja seaduslikud esindajad vande all, leiab, et hagi on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus arutas asja 27.01.2015 kohtuistungil hageja ja tema esindaja osavõtuta. Hageja esindajana esitas kohtule taotluse 26.01.2015 kell 16:11 võimalusel istungi uue aja määramiseks XXX. XXX põhjendades taotlust istungiga samal ajal, so 27.01.2015 algusega kell 9.00 Liivalaia kohtumajas. Arvestades, et hageja andis volituse volikirjast (lk 87) nähtuvalt XXX alles 25.01.2015 ja ei teatanud kohtule, mis põhjusel ta ise kohtuistungile ilmuda ei saa või ei ilmu ning, et hageja oli hagiavalduses nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning kostja oli kohtuistungi edasilükkamise vastu, arutas kohus asja kohtuistungil hageja kohalolekuta.

Hagi lahendamiseks peab kohus tuvastama, kas kostja erakorralise üldkoosoleku, mis toimus 09.04.2014, kokkukutsumise korda rikuti või mitte. Esialgses hagiavalduses (esitatud kohtule 11.06.2014) esitas hageja juhuks kui kohus otsuste tühisust ei tuvasta alternatiivse nõude otsuste kehtetuks tunnistamiseks vastuolu tõttu seaduse ja põhikirjaga. Kohtu 20.06.2014 määruse alusel kõrvaldas hageja hagiavalduses puuduseid (sh nõude täpsustamine) ja esitas nõude vaid koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise motiivil, seega otsuste tühisuse tuvastamiseks. Hagi menetlusse võtmise määrusesse on märgitud alternatiivse nõudena otsuste kehtetuks tunnistamine, kuna hageja seda nõuet aga ei esitanud, jätab kohus nimetatud nõude läbi vaatamata. Kuna kostja erakorralisele üldkoosolekule 26.03.2014 ei tulnud otsuste vastuvõtmiseks vajalikku kvoorumit andev hulk korteriühistu liikmeid, ei võetud sellel koosolekul otsuseid vastu (protokoll lk 15-16). Siiski lahendab kohus seoses 26.03.2014 üldkoosolekuga küsimuse sellest, kas kvoorumi puudumise võis põhjustada hageja poolt esiletoodud asjaolu koosoleku toimumise koha muutmise kohta. Kohus on asja arutamisel kindlaks teinud, et vastus küsimusele on eitav. Kohus ei nõustu hageja arvamusega, et koosoleku kokkukutsujad muutsid teadlikult koosoleku toimumise kohta selleks, et takistada korteriühistu liikmete osalemist koosolekul. Kostja vastuväide selle kohta on tõendatud nii tunnistaja kui ka kostja seaduslike esindajate vande all antud ütlustega, aga ka dokumentaalse tõendiga, milleks on koosoleku teade (lk 66), millelt nähtub koosoleku toimumise koha parandamine; hageja esitas tõendina teate, millelt koosoleku toimumise koha parandus ei nähtu (lk 14). Tunnistaja ja kostja vande all ütlusi andnud seaduslikud esindajad on usutavalt kirjeldanud olukorda, miks oli koosoleku toimumise kohta, mis algul teates kirjas oli, vaja muuta, kuidas see toimus ja mida tehti selleks, et koosolekust osa võtta soovijaid juhtida kohta, kus koosolek tegelikult toimus, kui kellelegi jäi teatele kirjutatud muudatus nägemata. Vaidlusalusel üldkoosolekul, mis toimus 09.04.2014 (protokoll lk 17-19), otsustati senise juhatuse tagasikutsumine (punkt 1), uue juhatuse valimine (punkt 2), revisjonikomisjoni valimine (punkt 3). Päevakorra 4-ndas punktis - ühistu põhikirja punkti 3.1.b muutmine – otsust koosolekul vastu ei võetud kuna puudus 51% korteriühistu liikmeid. Mittetulundusühingu, milleks kostja korteriühistuna on, üldkoosoleku otsus on tühine mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 241 lg 1 kohaselt, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Koosoleku kokkukutsumise korra rikkumiseks, mis tingiks vastuvõetud otsuste tühisuse, ei ole asjaolu, kes koosoleku kokku kutsus. Koosoleku kokkukutsuja isikust ei sõltu ühistu liikmete õiguste rikkumine. Koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise all mõistetakse MTÜS § 241 mõistes sellist rikkumist, mis takistab ühistu liikmel oma õiguste teostamist, st üldkoosolekust osavõtmist, üldkoosolekuks ettevalmistamist (ettenähtud dokumentide esitamata jätmise tõttu) jms. Üldkoosoleku kokkukutsumiseks on sätestatud küll kindlad reeglid, kuid kui koosoleku kutsub kokku korteriühistu initsiatiivgrupp ja mitte juhatus, ei ole see koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine, mis annaks alust lugeda 09.04.2014 üldkoosoleku otsuseid MTÜS § 241 lg 1 järgi tühiseks. Pealegi käesoleval juhul toimis initsiatiivgrupp seaduspäraselt kutsudes üldkoosoleku kokku alles seejärel, kui juhatus seda ei teinud (MTÜS § 20 lg 4), mida tõendab XXX vande all antud ütlus (protokolli lk 2). Tõendatud on ka koosolekust teatamise korra järgimine. Tunnistajana ülekuulatud XXX, kes töötab korteriühistu valvurina ja elab XXX majas üürnikuna, andis ütlusi selle kohta, et üldkoosolekute teated pannakse fuajee stendile. XXX (perekonnanime tunnistaja ei mäletanud,

kostja seaduslike esindajate vande all antud ütluste alustel tuvastatav XXX), kes oli ühistu esimees, andis valvuritele korralduse koosolekute teated infostendilt maha võtta. Kostja juhatuse liige XXX pani teated üles. Teateid võtsid valvurid maha mitu korda nädala jooksul. Tunnistaja ütluste kohaselt olid koosoleku teated ka trepikoja ustel, kust need samuti valvurite poolt XXXkorraldusel maha võeti. Sisuliselt samu ütlusi andsid vande all kostja seaduslikud esindajad XXX, XXX ja XXX. Seega ei ole kostja 09.04.2014 üldkoosoleku otsused tühised koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu. Asjaolu, et revisjonikomisjoni liikmeks valiti XXX, kes hageja väitel revisjonikomisjoni töös osalemiseks nõusolekut ei andnud, ei oma käesolevas vaidluses tähendust. Tulenevalt TsMS § 3 lg-st 1 puutub asja lahendamisse ainult hageja kui kohtusse pöörduja õiguste rikkumine. Hagejal puudub õigus esitada nõuet teiste ühistu liikmete õiguste rikkumise motiivil. Tulenevalt TsMS § 132 lg 1 on hagihind 3500 eurot. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 ja § 168 lg 2 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega ja alternatiivse nõude läbi vaatamata jätmisega menetluskulud jätta hageja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 (hagi esitamisel ajal kehtinud TsMS redaktsioon) on kostjal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.