Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

XXXXXXX.

kohta

väljaandes

Ametlikud

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Asjaolud Võlausaldaja XXX esitas 12.11.2014 kohtule avalduse XXX pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku võlgnevus võlausaldaja ees 130 435,14 eurot, mis on jõustunud kohtulahenditega võlgnikult võlausaldaja kasuks välja mõistetud. Kinnistusraamatu väljavõtetega on tõendatud, et võlgnik on 10.06.2014.a. võõrandanud tema omandis olnud XXX Tallinnas asuvad kinnisasjad OÜ-le XXX , kes on need samal päeval edasi võõrandanud XXX OÜ-le, muutes ennast seeläbi sisuliselt varatuks. Kohtutäitur Kaire Kummi 07.10.2014 õiendiga nr 048/2014/517 on tõendatud, et täitemenetluses võlgnevust sisse nõuda ei ole õnnestunud. Võlgnevus on võlgniku poolt võlausaldajale käesoleva ajani tasumata. Kohus võttis 20.11.2014 määrusega avalduse menetlusse ja 09.12.2014 määrusega määras ajutiseks pankrotihalduriks Maire Armi. Ajutise pankrotihalduri aruanne Maire Arm esitas 16.01.2015 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt tuvastas ajutine haldur, et XXX kohustuste suuruseks võlausaldaja ees on 130 435,14 eurot, mis tuleneb kohtuotsusega välja mõistetud summadest. Avaldajal puudub vara nimetatud suuruses kohustuse täitmiseks. Võlgnikule kuulub küll Osaühing XXX (registrikood XXX) osa, kuid ettevõte on likvideerimisel alates 2004. aastast ning viimane majandusaasta aruanne on esitatud 2001. a. Ajutine haldur on seisukohal, et vastaval osalusel puudub igasugune realiseerimisväärtus. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku peamiseks maksejõuetuks muutumise põhjuseks on ajutise pankrotihalduri hinnangul võlgniku 2009.aastal surnud abikaasa XXX pärandvara vastuvõtmisest tekkinud kohustused, mille maht osutus võlgnikule üle jõu käivaks. Samuti võib võlgniku maksejõuetus olla põhjustatud pikka aega kestnud õigusvaidlusest pankrotiavalduse esitanud võlausaldajaga ning 10.06.2014 teostatud kinnisasjade võõrandamistehingutest, kuivõrd pärast nimetatud tehingute tegemist muutus võlgnik täiesti varatuks. Seoses nimetatud kinnisvaratehingutega möönab haldur, et võivad esineda vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise alused, kuid seda saab täpsemalt hinnata

pankrotimenetluse käigus. Kuivõrd võlgnikul varad ning piisavad sissetulekuallikad puuduvad, ei ole ta võimeline oma kohustusi täitma ning arvestades kohustuse suurt ulatust tuleb võlgnikku pidada püsivalt maksejõuetuks. Võlgnik tunnistab maksejõuetust ja pankrotile vastu ei vaidle. Võlausaldaja leiab, et võlgniku tegevuses ilmnevad kuriteo tunnused, kuid haldur ei saa ajutise menetluse piiratud mahu juures asuda sama kindlale seisukohale. Haldur on seisukohal, et vaidlusalust küsimust tuleb täiendavalt analüüsida pankrotimenetluse käigus, kui pankrot välja kuulutatakse. Kuivõrd võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse katteks ning vara tagasivõitmise võimalused on üksnes teoreetilised, siis teeb haldur ettepaneku pankrotimenetlus lõpetada raugemisega, kui võlausaldaja või muu võlgniku pankrotimenetlusest huvitatud isik ei kanna deposiidina selleks ettenähtud kohtu kontole kohtu poolt määratud summat. Võlausaldaja on tasunud deposiidina kokku 3000 eurot pankrotimenetluse kulude katteks. Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungil jäi võlausaldaja pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde. Ajutine haldur on andnud nõusoleku jätkata XXX pankrotihaldurina. Võlausaldaja ega võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja XXX pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 6 Maire Armi, kes on andnud selleks nõusoleku. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine pankrotihaldur on leidnud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi 130 435,14 eurot euro ulatuses, mis on võlgnikult kohtuotsusega välja mõistetud ning vara sellise kohustuse täitmiseks puudub. Võlgnik ajutise halduri aruandele vastu ei vaidle. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 alusel võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Kohus tegi 19.01.2015 määrusega XXX pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda kohtu tagatiste kontole XXX pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 1500 eurot hiljemalt 29.01.2015. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu poolt määratud summa on laekunud selleks ettenähtud arvelduskontole 30.01.2015. Kuivõrd pankrotimenetluse kulude katteks on tasutud kohtu poolt määratud summa, siis esineb alus pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotimenetluse käigus tuleb halduril anda täpsem hinnang vara tagasivõitmise võimaluste ja maksejõuetuse põhjuste kohta. PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest

kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. PankrS § 40 lg 2 järgi edastab kohus määruse kinnistusosakonnale märkuse tegemiseks. Antud juhul puudub võlgnikul kinnisvara, seega puudub vajadus määruse kinnistusosakonnale saatmiseks. PankrS § 85 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Pankrotiseadus võimaldab ajutise halduri tasu ja hüvitatavaid kulutusi hüvitada riigi vahenditest vaid raugemise korral. Seega jätab kohus ajutise halduri taotluse mõista ajutise halduri tasu ja kulud osaliselt välja riigi vahenditest rahuldamata. Ajutine haldur on 16.01.2015 esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks kokku 9,5 h. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 95 eurot ja palub määrata ajutise halduri tasuks 902 eurot, millele lisandub käibemaks 180,50 eurot. Vajalike kulutuste hüvitise suuruseks palub ajutine haldur määrata 150 eurot, millele lisandub käibemaks 30 eurot. Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ega võlausaldaja ei ole ajutise halduri aruandele ning tasu arvestusele vastu vaielnud. Ajutise halduri tasu summas 1082,50 eurot (sh käibemaks) ning vajalike kulutuste hüvitise summas 180 eurot (sh käibemaks) mõistab kohus välja XXX OÜ Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid kasuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.