Pärnu Maakohus
Kohtunik
Tambet Grauberg
Määruse tegemise aeg ja koht
04. veebruar 2015. a Haapsalu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-14-11576
Tsiviilasi
AS Taebla Kodu hagi Natalja Bertulis vastu võlgnevuse nõudes Hageja Papli pst 5 Taebla alevik korteriomanike nimel AS Taebla Kodu, registrikood 10447162, asukoht Pargi 6 Taebla alevik Lääne-Nigula vald Lääne maakond 90801 Hageja volitatud esindaja Andrus Post, asukoht *, e-post * Kostja Natalja Bertulis, isikukood *, elukoht *, e-post *
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine
Menetluskulude jaotus Menetluskulud jagada vastavalt kompromisslepingus sätestatule. Kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale on pooltel õigus esitada määruskaebus 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud, menetluse käik Pärnu Maakohtu menetluses oli AS Taebla Kodu maksekäsu kiirmenetluse avaldus Natalja Bertulis’e vastu võla nõudes. Kohus tegi 31.03.2014. a määrusega võlgnik Natalja Bertulis’ele makseettepaneku võla tasumiseks, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 07.08.2014. a määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas. 01.09.2014. a määrusega tegi kohus hagejale AS Taebla Kodu ettepaneku hagi esitamiseks. 22.09.2014. a esitas AS Taebla Kodu hagiavalduse Natalja Bertulis’e vastu 5100,02 võlgnevuse nõudes, s.o põhivõlg majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest summas 3508,80 eurot ja viivis 1591,22 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista ka menetluskulud, s.o tasutud riigilõivud summas 425 eurot. Hagiavalduses esitatud nõude aluseks on papli pst 5 korteriomanike 08.04.2008. a ja 09.05.2013. a üldkoosolekute protokollid, mille kohaselt valiti AS Taebla Kodu Papli pst 5 maja valitsejaks. Natalja Bertulis omab antud majas korteriomandit. 23.09.2014. a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse. 07.01.2015. a teatas kostja kohtule, et soovib sõlmida kompromissi. 14.01.2015. a teatas hageja, et on nõus kompromissi sõlmima. Kompromissleping 02.02.2015. a esitasid pooled kohtule allkirjastatud kompromisslepingu, milles leppisid kokku alljärgnevas:
- iga kuu 30. kuupäevaks vähemalt 200 eurot, kusjuures esimene makse on hiljemalt 30.01.2015. a summas 200 eurot ja viimane makse hiljemalt 01.03.2017. a summas 200 eurot; - hiljemalt 30.03.2017. a summas 112,52 eurot. 2.2 Teostama kõik p-s 2.1 nimetatud maksed tasuma AS Taebla Kodu arvelduskontole nr EE561010602004145003 SEB Pangas;
Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled kinnitasid kompromisslepingus, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga ja on teadliku tagajärgedest, mis tulenevad TsMS §-st 432. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised
ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on kostja võtnud kohustuse hagejale tasuda 1⁄2 hageja poolt tasutud riigilõivust e 212,50 eurot. Pooled on seega TsMS § 168 lg 3 kohaselt kokku leppinud menetluskulude jagamises. Riigil menetluskulusid, mida võiks TsMS § 179 alusel välja mõista, ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustatud kompromisslepinguga kindlaks määratud hageja menetluskulud hüvitama hagejale vastavalt sõlmitud kompromisslepingule ning kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda TsMS § 168 lg 3 alusel. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on kohtule esitatud kompromisslepingus taotlenud 1⁄2 riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel. Riigilõivu summas 140,70 eurot tasus AS Taebla Kodu 13.03.2014. a Rahandusministeeriumi arveldusarvele viitenumbriga 2900072369, selgitusega: „Riigilõiv AS Taebla Kodu avalduse eest Natalja Bertulis vastu“; riigilõivu summas 284,30 eurot tasus AS Taebla Kodu 22.09.2014. a Rahandusministeeriumi arveldusarvele selgitusega: „riigilõiv hagilt Natalja Bertulis vastu“. Kohus on riigilõivude laekumist kontrollinud. TsMS § 150 lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Eeltoodust tulenevalt tuleb AS-le Taebla Kodu tagastada 1⁄2 maksekäsu kiirmenetluse- ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, so kokku 212,50 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.