2-14-2859/20 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

lahend.ee

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud Hageja on Harju Maakohtule esitanud hagiavalduse XXXOÜ vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 14. novembril 2013 tellija OÜ XXX ja töövõtja XXXOÜ vahel ehituse töövõtuleping nr 15. Poolte vahel 14. novembril 2013 sõlmitud ehituse töövõtulepingu p-st 5.2 tulenevalt kohustub tellija lepingu kohaselt tehtud tööd vastu võtma lepingus ettenähtud tingimustel ja tasuma töövõtjale töö eest vastavalt lepingus sätestatud tingimusele ning korrale. Lepingu p-st 4.15 tulenevalt on töövõtjal õigus saada tellijalt töö ning (nende tegemise korral) võimalike muudatus- ja lisatööde tegemise eest tasu vastavalt lepingus sätestatud tingimusele ja korrale. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu p 8.2 kohaselt tasub tellija töövõtjale tööde ja toimingute eest ettemaksuna kolme päeva jooksul, eeldusel, et töövõtja on esitanud tagatisena garantiikirja. Arve esitamise aluseks on poolte poolt allkirjastatud leping ja tehtud tööde etapi üleandmise-vastuvõtmise aktid. Akteerimine toimub maksetulpade arvestuses akteerides arvestusperioodil valminud tööd ja objektil olevaid materjale protsendiliselt. Kostja esindaja keeldus tehtud tööde kohta hageja poolt koostatud üleandmise-vastuvõtmise akte allkirjastamast, kuigi ei esitanud pretensioone teostatud töö kvaliteedi osas. Töövõtulepingu p-st 14.2 tulenevalt pidanuks kostja juhul, kui ta keeldub akti vastu võtmast, esitama 5 tööpäeva jooksul motiveeritud otsuse keeldumise kohta. Lepingu p 14.3 kohaselt pidanuks ta oma otsuses ära näitama summa, mille osas ta keeldub tehtud tööd aktsepteerimast. Lepingu p-st 14.4 tulenevalt pidanuks kostja ühtlasi fikseerima aktis avastatud puudused, määrates mõistliku aja puuduste kõrvaldamiseks. Mitte ühtegi nimetatud kohustustest kostja nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu tuleb pidada viimase keeldumist aktide allkirjastamisest ja töö vastuvõtmisest alusetuks. Käesolevaks ajaks ilmnenud asjaoludest nähtuvalt ei ole OÜ XXX täitnud tähtaegselt lepingulisest suhtest tulenevaid rahalisi kohustusi XXXOÜ ees, jättes talle faktiliselt osutatud teenuse (tehtud töö) eest väljastatud arved tasumata. Seda vaatamata asjaolule, et hageja on nõudnud kostjalt korduvalt võlgnevuse tasumist ja esitanud samas ettepanekuid tekkinud vaidlusküsimuste lahendamiseks. Hageja hinnangul tuleb kostja kirjeldatud käitumist hinnata pahatahtlikuks, kuna viimane ei ole teavitanud võlausaldajat mitte ühestki asjaolust, mis annaks alust pidada rikkumist vabandatavaks (vt VÕS § 103). Kui algselt nimetati tehtud töö eest väljastatud arvete mittetasumise põhjusena rahaliste vahendite puudumist, siis hiljem asus kostja esitama otsitud ja asjakohatuid väiteid sisalduvaid pretensioone tehtud töö kvaliteedi osas.

piirangut. Viivitusintressi suuruseks on käesoleva hagiavalduse tervikteksti esitamise aja (so 28. oktoober 2014) seisuga 511,06 (42,22+256+99,65+69,47+43,72) eurot. Hageja palub hagiavalduse rahuldada täies ulatuses. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks poolte vahel 14. novembril 2013 sõlmitud ehituse töövõtulepingu nr 15 alusel osutatud teenuse (tehtud töö) eest tasumisele kuuluv summa 16 433,28 eurot; rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivis käesoleva hagiavalduse esitamise aja seisuga summas 511,06 eurot ning alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni 14. novembril 2013 sõlmitud ehituse töövõtulepingu nr 15 p-s 12.2 fikseeritud määras (s.o 0,01 % päevas tähtajaks tasumata summalt), kuid mitte rohkem kui 870,26 eurot. Samuti palus hageja määrata kindlaks menetluskulude jaotus, millega mõista hageja menetluskulud täies ulatuses välja kostjalt ning jätta viimase menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Kostja on seisukohal, et hageja nõue ei tugine lepingul ega selle lisaks olevatel dokumentidel, hageja ei ole teostanud töid, mille eest ta kostjalt tasu nõuab ning need tööd, mida kostja teostas, on teostatud sedavõrd ebarahuldava kvaliteediga, et need tuli ümber teha, mis tõi kostjale kaasa ulatusliku kahju. Lepingu dokumendiks olevast hinnapakkumisest nähtub, et hinnapakkumises toodud tööde, ehk lepingu objektiks olevate tööde kogumaksumuseks on 29 008,80 eurot (sisaldab käibemaksu). Hinnapakkumises on hageja enda poolt sisse viidud täpsustus, mille kohaselt „hinnapakkumine hõlmab hoones olevaid kortereid nr 2, 3, 4, 5 valge karbina (kruntvärvi alla). Korterile nr 2 tarnib materjalid tellija ja korter nr 1 on hinnapakkumisest väljas. Samuti ei hõlma hinnapakkumine eelnevalt paigaldatud uste ja akende reguleerimist. Lisatööde hinnad ja kogused lepitakse kokku eraldi“. Kuna lepingu dokumendiks olevas hageja hinnapakkumises on sõnaselgelt kirjas, et kõik tööd (lisatööd), mis väljuvad hageja hinnapakkumisest, lepitakse kokku eraldi ning kuna lisatööde osas ei olnud ega saanudki lepingus ega hinnapakkumises olla pooltevahelist kokkulepet, kohaldub lisatööde osas lepingu punkt 15.5. (koos hinnapakkumises märgituga, et lisatööde hinnad ja kogused lepitakse kokku eraldi), mis sätestab, et lepingut võib täiendada ja muuta vaid kirjalikus vormis, poolte kokkuleppel – kusjuures lepingu muutmine vormistatakse lepingu lahutamatu lisana. Sellist kirjalikku lepingu lisaks olevat kokkulepet pooled lisatööde osas sõlminud ei ole, millest tulenevalt on hageja nõue lisatööde osas alusetu. Seega ei saa hagejal olla mis tahes lisatööde tasumise nõuet kostja vastu, sest lisatööde teostamises ei ole hageja ja kostja kokku leppinud. Poolte kokkuleppe kohaselt pidi kostja tasuma hagejale viimase poolt teostatavate tööde eest vaid ettemaksuna. Hagiavalduses on õigesti märgitud, et kostja on hagejale ettemaksuna tasunud arved 22 ja 23. Hageja väide, et kostja on hageja poolt väidetavalt teostatud tööd vastu võtnud 28.11.2013 ja 09.12.2013 üleandmise-vastuvõtmise aktidega, ei vasta tõele, sest kostja ei ole mis tahes akte allkirjastanud, sest hageja poolt teostatud tööd ei vastanud lepingus kokkulepitud kvaliteedile. Hageja on ise oma hagiavalduses märkinud, et ta esitas 09.12.2013 kostjale ettemaksuarve nr 25 summas 8 000 eurot, mida kostja ei tasunud ning seetõttu peatas hageja tööd 11.12.2013. Seega on üheselt selge, et töid, mida kajastas ettemaksuarve nr 25, hageja teostanud ei ole ning seega puuduvad ka mis tahes alused teostamata tööde eest tasu küsida. Ettemaksuarve tööde eest saab esitada vaid siis, kui tööd, mille eest ettemaksuarve esitatakse, on veel teostamata. Kõik hageja vastupidised väited on paljasõnalised ja neid kohus otsuse tegemises arvesse võtta ei saa. Lisaks väidab hageja, et peale tööde peatamist 11.12.2013 tellis hageja „erapooletutelt spetsialistidelt“ hinnangu, mis peaks kajastama hageja poolt teostatud töid. Kostja rõhutab, et mis tahes kolmandate isikute poolt väljastatud hinnangud ei ole pooltevahelise lepingu osaks (lepingu dokumendiks) ning ei saa seetõttu olla ka aluseks, millele tuginedes hageja kostjalt väidetavalt lepinguliste tööde eest tasu nõuab. Pooled leppisid lepingus üheselt kokku, et lepingu dokumentideks on hageja hinnapakkumine, koosolekute ja nõupidamiste protokollid, poolte vahel kirjalikult sõlmitud kokkulepped, lisad, täiendused ja aktid, ehitise täitedokumentatsioon ja garantiikiri ja isiklik käendus nr 1/14.11.2013. Seega tugines hageja oma järjekordsete arvete esitamisel (arved nr 28 summas 3 344 eurot, nr 29 summas 2 331,12 eurot ja nr 30 summas 1 466,96 eurot) mitte hageja poolt reaalselt teostatud töödele või lepingu dokumentidele, vaid mingisuguse ebaselge pädevusega kolmanda isiku

arvamusele, mis mitte ühegi kriteeriumi alusel ei saa olla aluseks arvete esitamisele või nende tasumisele. Seega on kogu hageja nõue täielikult põhjendamatu, tõendamata ning alusetu. Kostja on oma esimese menetlusdokumendi lisana esitanud viis hagejale esitatud pretensiooni, mille sisuks olid hageja poolt teostamata või ebakvaliteetselt teostatud tööd. Lisaks on kostja tellinud hageja poolt teostatud tööde osas eksperdiarvamuse, millest nähtub, et hageja poolt on nõuetekohaselt teostatud töid vaid 14 000 euro + km väärtuses –nimetatud summa on hagejale kostja poolt ka tasutud (nimetatud asjaolu osas vaidlus puudub); ekspertarvamuse tegemise hetkeks oli hageja poolt teostamata või ebakvaliteetselt teostatud töid likvideeritud kolmandate isikute poolt juba 6 000 euro + km väärtuses; kõikide hageja poolt teostamata või ebakvaliteetselt teostatud tööde likvideerimiseks on vaja teha täiendavaid investeeringuid summas 25 000 eurot + km väärtuses (ülalviidatud 6 000 eurot + km sisaldub eelviidatud hinnas); hageja poolt teostatud tööde kvaliteet ei vasta lepingus sätestatud RYL 2010 I klassi nõuetele ja tuleb ümber teha; hageja halvakvaliteedilise töö ümbertegemine on kallim kui hageja esialgne hinnapakkumine. Kostja palus jätta hagi kogu ulatuses rahuldamata ning jaotada kohtulahendis menetluskulud selliselt, et kõik menetluskulud, sh kostja kulutused õigusabile, jäävad hageja kanda. Menetluse käik 03.02.2014 määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse. 03.02.2014 määrusega rahuldas kohus XXXOÜ hagi tagamise avalduse. Kohus seadis XXXOÜ-le kuuluvale kinnistule asukohaga XXX, Tallinn, Harjumaa esimesele vabale järjekohale kohtuliku hüpoteegi summas 16 433,28 eurot XXX kasuks. 28.10.2014 esitas hageja kohtule hagiavalduse tervikteksti. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle:

14.novembril 2013 sõlmiti kostja OÜ XXX(tellija) ja hageja XXXOÜ (töövõtja) vahel ehituse töövõtuleping nr 15. Töövõtulepingu punkti 2.2 kohaselt oli lepingu objektiks Tallinnas aadressil XXX asuva elamu viimistlustööd vastavalt hinnapakkumisele. Tarbijatöövõtu mõiste alla ei kuulu siiski tööd, mis seonduvad kinnisasjade või nende osadega, eelkõige ehitus- ja remonttööd tarbijast tellijale kuuluva hoone või selle osade suhtes, nt tarbijast tellija maatükile ehitise rajamine või selle remontimine, st ehituse töövõtuleping ei saa kunagi olla tarbijatöövõtuleping. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole tegemist tarbijatöövõtulepinguga VÕS § 635 lg 4 mõttes, kuna töövõtulepingust nr 15 tulenevad tööd seondusid kostja kinnisasjaga. Töövõtulepingu nr 15 punkti 3.6. kohaselt on käesoleva lepingu dokumentideks töövõtja hinnapakkumine nr 85 lisa 1, koosolekute ja nõupidamiste poolte allkirjadega protokollid, poolte vahel kirjalikult sõlmitavad kokkulepped, lisad, täiendused, aktid jms dokumendid, ehitise täitedokumentatsioon, garantiikiri ja isiklik käendus nr. 1/14.11.2013. Seega on töövõtuleping punkti 3.6. kohaselt lepingu dokumendiks muu hulgas hageja hinnapakkumine nr 85 (p 3.6.1.). Lepingu dokumendiks olevast hinnapakkumisest nähtub, et hinnapakkumises toodud tööde, ehk lepingu objektiks olevate tööde kogumaksumuseks on 29 008,80 eurot (sisaldab käibemaksu). Töövõtulepingu punkti 4.15 kohaselt on töövõtjal õigus saada tellijalt töö ning (nende tegemise korral) võimalike muudatus- ja lisatööde tegemise eest tasu vastavalt lepingus sätestatud tingimustele ja korras. VÕS 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Töö on valminud, kui töövõtulepingu alusel võlgnetava tulemuse saavutamiseks vajalikud tööd on teostatud ning vastav tulemus on saavutatud. Töö võib põhimõtteliselt valminuks lugeda ka juhul, kui kõik lepinguga silmaspeetava tulemuse saavutamiseks vajalikud tööd on küll tehtud, ent see ei vasta (teatud osades) lepingu tingimustele. VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. VÕS § 638 on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Töö vastuvõtmisest keeldumise õigus peaks tellijal eelkõige eksisteerima juhul, kui töövõtja poolt teostatud töö ei vasta lepingu tingimustele. Paragrahvi teine lause on kohaldatav, kui tellija keeldub alusetult töö vastuvõtmisest. Sellisel juhul võib töövõtja anda tellijale töö vastuvõtmiseks täiendava mõistliku tähtaja, mille tulutu möödumise korral loetakse töö vastuvõetuks. Hageja on märkinud, et XXX objektil hageja poolt teostatud lepingujärgsed viimistlustööd akteeriti etappide kaupa ning nende kohta vormistati 28. novembril 2013 üleandmise-vastuvõtmise akt summas

5 331,12 eurot (kd I, tl 19-20) ja 09. detsembril 2013 akt summas 10 340,82 eurot (kd I, tl 21-24). Kuna OÜ XXX rikkus pooltevahelise lepingu p 8.2, venitades ettemaksu ja tehtud lisatööde eest tasumisega, oli XXXOÜ sunnitud vastavalt lepingu p-le 7.2. peatama lepingu täitmise. 11. detsembril 2013 esitas töövõtja tööde peatamise akti ehitusobjektil viibinud OÜ XXX esindajale XXX, kuid viimane keeldus akti allkirjastamast. Nimetatud fakti kinnitasid aktile lisatud allkirjaga kaks koha peal viibinud tunnistajat (kd I, tl 27). 13. detsembril 2013 esitas XXXOÜ OÜ-le XXX täiendava tööde üleandmise-vastuvõtmise akti järgmisel etapil tehtud tööde kohta (kd I, tl 28-31). Kostja esindaja XXX keeldus ka nimetatud akti allkirjastamast, põhjendades seda rahaliste raskustega tehtud tööde eest tasumisel. Kostja leiab, et hageja väide, et kostja on hageja poolt väidetavalt teostatud tööd vastu võtnud 28.11.2013 ja 09.12.2013 üleandmise-vastuvõtmise aktidega, ei vasta tõele, sest kostja ei ole mis tahes akte allkirjastanud, sest hageja poolt teostatud tööd ei vastanud lepingus kokkulepitud kvaliteedile. Kohus leiab, et kostja on hageja poolt teostatud tööd vastu võtnud. Kuna töid teostati kostjale kuuluval kinnisasjal, pidi kostja teadma, millal hageja töövõtulepinguga nr 15 ettenähtud töid teostas. Aktide allkirjastamata jätmise fakt ei saa iseenesest tõendada veel tööde mittevastavust pooltevahelises lepingus kokkulepitud kvaliteedile. Samuti oli kostjal võimalus hageja poolt teostatud tööd ka ise üle vaadata ja vastavalt sellele teostatud tööde osas vajadusel pretensioone esitada, kas tööde valmimise ajal või peale ehitustegevuse lõppu. Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas hageja teostas tema poolt tehtud ehitustöid puudustega, millest tulenevalt rikkus poolte vahel sõlmitud töövõtulepingut. Kohus märgib, et kostja (tellija) ei saa mitte lihtsalt omal äranägemisel keelduda lepingujärgse tasu osalisest või täielikust tasumisest, vaid sellise keeldumise puhul peab esmalt olema tuvastatud, et töös on esinenud puudused, millistest on kostja (tellija) hagejat (töövõtjat) nõuetekohaselt teavitanud ja nõudnud nende kõrvaldamist. Seejärel peab olema tõendatud, et töövõtja on õigustamatult jätnud puudused kõrvaldamata. Töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Tellija on VÕS § 638 esimese lause järgi kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Sama paragrahvi teise lause järgi loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul (Riigikohtu lahend 3-2-1-80-08). Hageja nõuab kostjalt töövõtulepingu nr 15 alusel osutatud teenuse (tehtud töö) eest 16 433,28 eurot, millest 1 291,20 eurot on esitatud lisatööde eest (arve nr 24, kd I, tl 25), 8 000 eurot (arve nr 25, kd I, tl 26) on ettemakse tööde eest ning 7 142,08 eurot (arved nr 28, 29 ja 30, kd I, tl 34, 35, 36) tugineb XXXOÜ eksperthinnangule (kd I, tl 32-33). Töövõtulepingu punkti 8.2. kohaselt tasub tellija töövõtjale tööde ja toimingute eest ettemaksuna kolme päeva jooksul, eeldusel, et töövõtja on esitanud tagatisena garantiikirja. Arve esitamise aluseks on poolte poolt allkirjastatud leping ja tehtud tööde etapi üleandmise-vastuvõtmise aktid. Akteerimine toimub maksetulpade arvestuses akteerides arvestusperioodil valminud tööd ja objektil olevaid materjale protsendiliselt. Hageja leiab, et on teostanud kõik töövõtulepingus nr 15 ettenähtud tööd nõuetekohaselt. Samuti on hageja märkinud, et hageja nõue summas 16 433,28 eurot põhineb reaalselt teostatud töödel, mida kinnitavad kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid.

Kostja on seisukohal, et hageja nõue lisatööde osas on alusetu. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud töövõtuleping nr 15, mille punkti 3.6.1. kohaselt on lepingu dokumendiks muu hulgas hageja hinnapakkumine nr 85. Lepingu dokumendiks olevast hinnapakkumisest nähtub, et hinnapakkumises toodud tööde, ehk lepingu objektiks olevate tööde kogumaksumuseks on 29 008,80 eurot (sisaldab käibemaksu). Hinnapakkumises on hageja enda poolt sisse viidud täpsustus, mille kohaselt „hinnapakkumine hõlmab hoones olevaid kortereid nr 2, 3, 4, 5 valge karbina (kruntvärvi alla). Korterile nr 2 tarnib materjalid tellija ja korter nr 1 on hinnapakkumisest väljas. Samuti ei hõlma hinnapakkumine eelnevalt paigaldatud uste ja akende reguleerimist. Lisatööde hinnad ja kogused lepitakse kokku eraldi“. Kuna lepingu dokumendiks olevas hageja hinnapakkumises on sõnaselgelt kirjas, et kõik tööd (lisatööd), mis väljuvad hageja hinnapakkumisest, lepitakse kokku eraldi ning kuna lisatööde osas ei olnud ega saanudki lepingus ega hinnapakkumises olla pooltevahelist kokkulepet, kohaldub lisatööde osas lepingu punkt 15.5. (koos hinnapakkumises märgituga, et lisatööde hinnad ja kogused lepitakse kokku eraldi), mis sätestab, et lepingut võib täiendada ja muuta vaid kirjalikus vormis, poolte kokkuleppel – kusjuures lepingu muutmine vormistatakse lepingu lahutamatu lisana. Kostja oli seisukohal, et sellist kirjalikku lepingu lisaks olevat kokkulepet pooled lisatööde osas sõlminud ei ole. Hageja on märkinud, et 02. detsembril 2013 esitas XXXOÜ OÜ-le XXX täiendava arve nr 24 summas 1 291,20 eurot teostatud lisatööde eest ning 09. detsembril 2013 ettemaksuarve nr 25 summas 8 000 eurot tulevikus teostatavate tööde eest. Ettemaksuarve nr 25 väljastas hageja seejuures vastavalt kostja esindaja XXX ́i 02. detsembri 2013 e-kirjas märgitud suurusele (kd II, tl 41). Hageja on täiendavalt selgitanud, et eelnimetatud lisatööde all ei pidanud XXXOÜ silmas OÜ-le XXX14. novembril 2013 esitatud hinnapakkumises nr 85 ning samal kuupäeval sõlmitud ehituse töövõtulepingus nr 15 mittenimetatud töid, vaid poolte vahel kokkulepitud tööde esialgselt prognoositust suuremaks osutunud mahust tingitud täiendavaid tegevusi, mis suurendasid tööde tegemiseks faktiliselt kulunud aega, samuti täiendavate töövahendite ning materjalide kasutamisega kaasnevat kulu. Töövõtulepingu punktis 8.1.1 nähti ette, et lepingu hind võib muutuda töömahtude suurendes ja lepingu p-s 4.161 sätestatud alusel ning muudel lepinguga ettenähtud juhtudel või poolte eraldi kokkuleppel. Töövõtulepingu p 3.10 lause kohaselt selgub tööde maht tööde käigus ülemõõtmise korras. Hageja on seisukohal, et XXXOÜ oli lähtunud hinnapakkumise nr 85 koostamisel OÜ-lt XXXsaadud lähteandmetest, kuid tööde teostamise käigus selgus tõsiasi, et näiteks lihvimisele ja kruntimisele kuuluvate pindade pindala osutus pakkumise ajal teadaolnud näitajatest suuremaks. Seetõttu kulus tööde teostamiseks esialgu prognoositust kauem aega ning rohkem töövahendeid ja materjale, mis andis töövõtjale aluse tellijalt täiendavat tasu nõuda. Töövõtulepingu punkti 4.15 kohaselt on töövõtjal õigus saada tellijalt töö ning (nende tegemise korral) võimalike muudatus- ja lisatööde tegemise eest tasu vastavalt lepingus sätestatud tingimustele ja korras. Kohus leiab, et seega polnud kõnesolevate tööde näol tegemist mitte töövõtulepingu p-s 8.4 nimetatud täiendavate või projekti muutmisega kaasnevate töödega, vaid hinnapakkumises nimetatud töödega, millede maht osutus esialgu tellija poolt edastatud andmete alusel prognoositust suuremaks. Hageja esitas kostjale 09.12.2013 ettemaksuarve nr 25 summas 8 000 eurot, mida kostja ei tasunud ning seetõttu peatas hageja tööd 11.12.2013. Kostja on seisukohal, et üheselt on selge, et töid, mida kajastas ettemaksuarve nr 25, hageja teostanud ei ole ning seega puuduvad ka mis tahes alused teostamata tööde eest tasu küsida. Ettemaksuarve tööde eest saab esitada vaid siis, kui tööd, mille eest ettemaksuarve esitatakse, on veel teostamata. Toimiku materjalidest nähtuvalt lubas kostja esindaja XXX 10.12.2013 hageja esindajale XXX lisatööde eest väljastatud arve ära tasuda ja palus ühtlasi väljastada uue ettemaksuarve summas 8 000

7.2.peatama lepingu täitmise. 11.12.2013 esitas töövõtja tööde peatamise akti ehitusobjektil viibinud esindajale XXX, kuid viimane keeldus akti allkirjastamast. 12.01.2015 kohtuistungil selgitas hageja, et 8 000 eurot ei olnud arve ettemaksu mõttes, selles summas oli töö juba tehtud. Arved nr 28, 29, 30 tõendavad antud asjaolu, et ettemakse arve väljastamise aja seisuga oli tegelikult faktiliselt tööd lõpule viidud. XXXOÜ juhatuse liige XXX otsustas kutsuda 23. detsembril 2013 XXX objektile sõltumatud spetsialistid XXXOÜ-st, et viimased hindaksid töövõtja poolt ehitusobjektil teostatud tööde tegelikku mahtu. Spetsialistid koostasid vaatluse tulemusena objekti ülevaatuse akti, mille koopia edastati ka tellijaks olevale OÜ-le XXX. Võttes aluseks aktis kajastatud hinnangu teostatud tööde mahtude kohta, esitas töövõtja 30. detsembril 2013 tellijale täiendavad arved faktiliselt tehtud tööde eest, so arve nr 28 summas 3 344 eurot, arve nr 29 lisatööde eest summas 2 331,12 eurot ja arve nr 30 summas 1 466,96 eurot. Kõik nimetatud arved on kuni käesoleva ajani kostja poolt täies ulatuses tasumata. Kostja rõhutab, et mis tahes kolmandate isikute poolt väljastatud hinnangud ei ole pooltevahelise lepingu osaks (lepingu dokumendiks) ning ei saa seetõttu olla ka aluseks, millele tuginedes hageja kostjalt väidetavalt lepinguliste tööde eest tasu nõuab. Pooled leppisid lepingus üheselt kokku, et lepingu dokumentideks on hageja hinnapakkumine, koosolekute ja nõupidamiste protokollid, poolte vahel kirjalikult sõlmitud kokkulepped, lisad, täiendused ja aktid, ehitise täitedokumentatsioon ja garantiikiri ja isiklik käendus nr 1/14.11.2013. Seega tugines hageja oma järjekordsete arvete esitamisel (arved nr 28 summas 3 344 eurot, nr 29 summas 2 331,12 eurot ja nr 30 summas 1 466,96 eurot) mitte hageja poolt reaalselt teostatud töödele või lepingu dokumentidele, vaid mingisuguse ebaselge pädevusega kolmanda isiku arvamusele, mis mitte ühegi kriteeriumi alusel ei saa olla aluseks arvete esitamisele või nende tasumisele. Töövõtulepingu punkt 16.2. kohaselt on pooltel õigus kaasata tehnilise järelevalve ja kontrolli tegemiseks sõltumatuid oma ala asjatundjaid, sõlmides selleks vastavad lepingud. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Hagita menetluses võib kohus lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi muu hulgas menetlusosalise seletuse, mis ei ole antud vande all. Hageja poolt tellitud XXXOÜ spetsialistid koostasid objekti ülevaatuse akti. Samuti on ka kostja kohtule esitanud XXX OÜ vastutava spetsialisti XXX ekspertarvamuse (kd I, tl 131-142). Kohus nõustub hageja seisukohaga, et poolte võrdsuse põhimõttest lähtudes ei saa pidada aktsepteeritavaks lähenemist, mille kohaselt ei saa üks lepingupool erinevalt teisest teatud liiki tõendeid oma nõude põhistamiseks kasutada. Kohus on seisukohal, et kuigi töövõtulepingus ei olnud märgitud, et spetsialistide ekspertarvamused oleksid töövõtulepingu dokumentideks, oli töövõtulepingu pooltel õigus kaasata arvamuse andmiseks tehnilise järelevalve ja kontrolli tegemiseks sõltumatuid oma ala asjatundjaid. Antud võimalust on pooled käesoleval juhul ka kasutanud. Hageja on asjatundja kaasanud põhjusel, et kindlaks teha ehitusobjektil teostatud tööde maht. Samuti on kostja kaasanud asjatundja, et kindlaks teha hageja poolt teostatud tööde kvaliteet. TsMS § 238 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Sama paragrahvi

lõike 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kostja tellitud eksperdiarvamusest nähtub, et: • hageja poolt on nõuetekohaselt teostatud töid vaid 14 000 euro + km väärtuses – nimetatud summa on hagejale kostja poolt ka tasutud; • käesolevaks hetkeks on hageja poolt teostamata või ebakvaliteetselt teostatud töid likvideeritud kolmandate isikute poolt juba 6 000 euro + km väärtuses; • kõikide hageja poolt teostamata või ebakvaliteetselt teostatud tööde likvideerimiseks on vaja teha täiendavaid investeeringuid summas 25 000 eurot + km väärtuses (ülalviidatud 6 000 eurot + km sisaldub eelviidatud hinnas); • hageja poolt teostatud tööde kvaliteet ei vasta lepingus sätestatud RYL 2010 I klassi nõuetele ja tuleb ümber teha; • hageja halvakvaliteedilise töö ümbertegemine on kallim kui hageja esialgne hinnapakkumine. Hageja hinnangul ei saa aga kostja eksperdiarvamust käsitada usaldusväärse tõendina ja seda alljärgnevalt loetletud põhjustel: • Eksperdiarvamuse p-s 1 kirjeldatud ekspertiisi eesmärk ei ole kooskõlas arvamuse p-s 6 toodud järeldustega. Kui arvamuses on eesmärgina märgitud arvamuse andmine Tallinnas aadressil XXX akteeritud ehitustööde mahtude kohta, siis järelduses ja arvamuse lisas 1 on antud hinnang hoopis akteeritud tööde kvaliteedi kohta. • Eksperdiarvamuse p-st 2.5 ilmneb, et lähtutud on ebaõigest lähteandmest viimistluse osas. Arvamuses märgitu kohaselt on aluseks võetud RYL 2010 I klassi nõuded, samas kui 14. novembril 2013 sõlmitud töövõtulepingu p 14.7 kohaselt peab töö kvaliteet vastama RYL II klassi nõuetele, välja arvatud konstruktsioonid, mida töövõtja ei ehita, vaid viimistleb. Osundatud põhjusel ei saa pidada asjakohaseks eksperdiarvamuse p-s 6 toodud järeldust, mille kohaselt ei vasta hageja poolt kuni 23. detsembrini 2013 teostatud tööde kvaliteet suures osas RYL 2010 I klassi nõuetele. • Eksperdiarvamuse p-s 6 toodud järeldusi sisaldavas osas märgitu kohaselt baseeruvad antud hinnangud remonttööde maksumuse kohta XXXOÜ 14. jaanuari 2014 hinnapakkumisel. Kõnesolevas hinnapakkumises on loetletud terve rida töid, mida hageja kostjale 14. novembril 2013 esitatud hinnapakkumises nr 85 üldse ei sisaldu ning mille tegemise kohustust XXXOÜl ehituse töövõtulepingu nr 15 alusel ei olnud (nt seinte sirgeks krohvimine, keldri lae värvimise ettevalmistus, valguskarniiside ehitamine, akende ja uste puhastus ning parandamine jms). Lisaks sellele on osade tööde puhul nende hulk ja maksumus ilmselgelt ülepaisutatud, kuna arvestades eelnevalt juba tehtud töid, tähendaks sellistest mahtudest lähtumine sisuliselt seda, et kogu töö tuleks algusest peale uuesti teha (nt maalri parandustööd, keldri lae värvimine jms). Terve rea loetletud tööde puhul jääb arusaamatuks nende tegemise vajadus olukorras, kus eksperdiarvamusest ei selgu, milles puudused seisnevad (nt varikatuse demontaaž, rõdu lagede ümberehitamine jms). Täiendavalt tuleb märkida, et XXXOÜ hinnapakkumises on loetletud mitmeid tegevusi, mida XXXOÜ hinnapakkumise puhul ei eeldatud (nt projektijuhtimine, ehitusobjekti kindlustus). • Ekspertiisi puhul pole tuvastatav, et hinnangu saamiseks väidetavalt tegemist vajavate remonttööde maksumuse kindlaks tegemiseks oleks pöördutud lisaks XXXOÜ-le ka teiste ehitustöödega tegelevate ettevõtjate poole konkureeriva hinnapakkumise saamiseks. Tegemist on seetõttu vaid ühe isiku pakkumisega, mille tegemise aluseks olevad asjaolud ei ole kontrollitavad ja mille vastavust turutingimustele tuleb seetõttu kriitiliselt hinnata. • Hageja hinnangul on eelloetletud minetuste sisaldumine eksperdiarvamuses ja selle lisades saanud võimalikuks paljuski seetõttu, et ekspertiisi läbiviimisel ei järgitud head tava ega kutsutud selle läbiviimise juurde hageja esindajat, kes oleks saanud esitada omapoolseid selgitusi, taotlusi ja küsimusi, nagu see on võimalik kohtu poolt määratava ekspertiisi puhul (TsMS § 298 lg-d 1 ja 3).

Viimistlustööd on lõpetamata seoses objektil teostatud tööde peatamisega 11. detsembril 2013, mis oli omakorda tingitud tellija võlgnevusest. Nimetatud põhjusel on lõpetamata või alustamata ka teised eksperdiarvamuse lisas 1 nimetatud tööd, millede kohta on vastav märge kommentaari lahtrisse tehtud. Hageja selgitab, et vältimaks struktuurierinevuste nähtavaks jäämist, tulnuks seinad viimistluspahtliga üks või osad isegi kaks korda pahteldada. Seesuguse ettepaneku tegi töövõtja tellijale juba oktoobris 2013. Uue pakkumise tööde nimekirjas tellija aga vastavasisulisi töid ette ei näinud. Hageja on tellijat teavitanud kõnealusest võimalikust probleemist nii hinnapakkumise tegemise ajal kui ka töövõtulepingu tingimuste koostamisel, mistõttu lisati poolte kokkuleppel lepingu p 14.7 reservatsiooniklausel, et viimistlustööde kvaliteedi puhul on nõutav vastavus aluskonstruktsiooni kvaliteedile. Kuivõrd installatsioonipesad paigaldati alles pärast viimistluse tegemist, jäi nende ümbrus viimistlemata. XXXOÜ töövõtt ei sisaldanud krohvimist ja pahteldamist, mistõttu ei kuulunud uste ümbruse viimistlemine XXXOÜ ülesannete hulka. Selles osas on kostjal võimalik etteheiteid teha objektil projektijuhina tegutsenud tellija esindajale. Ekspert on jõudnud ekslikule järeldusele seoses akrüüli kasutamisega, kuna tegelikult kasutati aknapindadel pahtlit ning tegemist on pahteldamistööde ajal paigaldatud teibiga, mille eemaldamine pärast kuivamist ei osutu paraku aknalenge kahjustamata võimalikuks. XXXOÜ ei ole tööde teostamise ajal kõnesolevat teipi paigaldanud ega pidanud seda eemaldama. Lagede lihvimistöödega seonduvalt tuleb märkida, et hageja poolt teostatud lihvimise käigus ei olnud töövõtjal objektiivselt võimalik paneelivuuke enam kitsamaks teha ning ta ei saa vastutada teiste töövõtjate poolt tehtud tööde kvaliteedi eest. Struktuurierinevuste nähtavuse kohta kehtivad viimistlustööde kohta esitatud selgitused. I ja II korruse kipslaed, mis kasteti

Kohus on seisukohal, et hageja on piisava põhjalikkusega selgitanud kostja poolt esitatud eksperdi arvamuses märgitud puuduste tekkimise asjaolusid. Ekspert XXX ei ole oma hinnangute andmisel võtnud arvesse, et suur osa tema poolt ekspertarvamuses märgitud ebakvaliteetselt tehtud töödest pole teostatud hageja poolt. Samuti ei ole arvestatud faktiga, et projektist erinevad lahendused kiideti tellija esindaja poolt eelnevalt heaks või teostati viimase korraldusel. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kõigi eelduste kohaselt ei olnud ekspert arvamust koostades teadlik asjaoludest, mis tingisid tööde mittealustamise või -lõpetamise. Lisaks ei ole kohtul alust kahelda hageja poolt esitatud ekspertarvamuse erapooletuses, kuna hageja esitatud eksperthinnangust nähtub, et ka hagejapoolsed eksimused antud tööde tegemisel on eksperdi poolt üles märgitud. VÕS § 644 lg 1 järgi tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kui tellija on majandus-või kutsetegevusega tegelev isik ja töövõtuleping on seotud tema majandusvõi kutsetegevusega, sätestab VÕS § 643 tellijale töövõtulepingu objektiks oleva töö ülevaatamise kohustuse. VÕS § 644 lg 3 kohaselt kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. VÕS § 644 lg 3 esimese lause kohaselt ei saa puudusest teatamise kohustust rikkunud tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Sisuliselt toob lg 3 kaasa töövõtja vastutusest vabanemise VÕS § 642 lg 1 mõistes lepingutingimustele mittevastavuste osas, mille suhtes teatamiskohustust rikuti. Vastavas ulatuses ei saa tellija seega töövõtja vastu lepingu rikkumisest tulenevaid õiguskaitsevahendeid kasutada. Töövõtulepingu punkti 14.2. kohaselt kinnitab tellija allkirjaga tehtud töö aktid viie tööpäeva jooksul akti saamisest ja tagastab töövõtjale või keeldumise korral esitab töövõtjale sama tähtaja jooksul motiveeritud otsuse keeldumise kohta. Töövõtulepingu punkti 14.2.1. kohaselt on nimetatud aktide aktsepteerimine tellija poolt töövõtjale aluseks vastava arve esitamisele tellijale. Töövõtulepingu punkti 14.2.2. kohaselt kui tellija ei esita viie tööpäeva jooksul motiveeritud otsust akti vastuvõtust keeldumise kohta, siis loetakse akt aktsepteerituks.

Seega pidanuks kostja töövõtulepingu punktist 14.2 tulenevalt juhul, kui ta keeldub akti vastu võtmast, esitama 5 tööpäeva jooksul motiveeritud otsuse keeldumise kohta. Töövtõulepingu p 14.3 on ette nähtud, et juhul kui tellija ei aktsepteeri akti vastavalt punktile 14.2, on ta kohustatud oma otsuses ära näitama summa, mille osas ta keeldub tehtud tööd aktsepteerimast. Sellisel juhul koostatakse akt selle töö osas, millega tellija nõustus kui nõuetekohaselt tehtuga ja nende eest tasub tellija ettenähtud korras vastava arve esitamisel. Töövõtulepingu punkt 14.4 kohustab tellijat juhul, kui töö ei vasta lepingu või selle lisa tingimustele, mille tulemusena pole võimalik tööd kasutada ettenähtud otstarbel, fikseerima aktis avastatud puudused, näidates selles ühtlasi ära mõistliku aja puuduste kõrvaldamiseks. Kostja töövõtulepingu punktides 14.2-14.4 fikseeritud kohustust täitnud ei ole, kostja ei ole vormistanud motiveeritud otsust keeldumise kohta. Samuti ei ole kostja fikseerinud aktis avastatud puudused ja määranud tähtaega nende kõrvaldamiseks. Kostja esitas pretensiooni hageja poolt teostatud tööde kvaliteedi kohta esmakordselt alles 27. detsembril 2013, järgimata seejuures lepingus kokkulepitud vormi ja tingimusi (kd I, tl 101-102, 27.12.2013 pretensioon; kd I, tl 99-100, 06.01.2014 pretensioon; kd I, tl 97-98, 08.01.2014 pretensioon, kd I, tl 95-96, 13.01.2014 pretensioon). Nimetatud pretensioonidele on hageja ka vastanud (06.01.2014 vastus, kd II, tl 43, 07.01.2014 vastus, kd II, tl 44, 14.01.2014 vastus, kd II, tl 45) ja esitanud omapoolse ettepaneku (kd II, tl 46-48). Kuna kostja ei ole õigeaegselt tuginenud hageja poolt töövõtulepingu nr 15 alusel teostatud tööde mittevastavusele, ei saa kostja käesoleval juhul kasutada töövõtulepingu nr 15 rikkumisest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-80-08 jõudnud seisukohale, et töövõtulepingu järgi tehtud töö vastuvõtmise esmaseks tähenduseks on töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumine VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi. Samas ei muuda töö vastuvõtmine VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, ning sama paragrahvi 3. lõikes sätestatut, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Töö vastuvõtmine ei võta tellijalt iseenesest õigust tugineda tehtud töös ilmnevatele puudustele. Kuid see omab olulist tähendust pooltevahelise tõendamiskoormise jaotusele. Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. VÕS § 111 lg 3 kohaselt kohustuse täitmisest ei või keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. VÕS § 637 lg 4 järgi kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Kohus leiab, et kostja ei ole hagejale tähtaegselt motiveeritud pretensiooni esitanud ega teinud hagejale tähtaegset ettepanekut ka ehitustööde parandamiseks või asendamiseks. Kohus on seisukohal, et kuna kostja on töövõtulepingu nr 15 kohaselt tehtud tööd (sh lisatööd) vastu võtnud ja ei ole õigeaegselt esitanud kirjalikke pretensioone hageja poolt teostatud tööde osas, tuleb lugeda, et hageja on oma kohustused, mis tulenevad töövõtulepingust nr 15, täitnud nõuetekohaselt. Viimasena annab kohus hinnangu selle kohta, kas hagejal on õigus nõuda tasu tema poolt tehtud tööde eest. Kohus leiab, et selleks, et rahuldada lepingulise tasu nõue, tuleb minimaalselt selgeks teha, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ning mida selle tasu eest tegelikult tehti. VÕS § 637 lg 1 kohaselt kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Töövõtuleping on tasuline leping, töövõtjale töövõtulepingu objektiks oleva töö tegemise eest makstava tasu suurus määratakse poolte kokkuleppega. Töövõtjale makstav tasu hõlmab nii tasu töövõtja poolt tehtud töö

eest kui ka hüvitist töövõtja poolt töö tegemiseks kantud kulutuste eest, lisaks kokkulepitud tasule saab töövõtja tellijalt kulutuste hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui lepingu pooled on selles eraldi kokku leppinud. Hageja teostas töövõtulepingu nr 15 Tallinnas aadressil XXX asuva elamu viimistlustööd vastavalt hinnapakkumisele. Hageja tasunõude suuruseks oli kostjale 16 433,28 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et hageja nimetatud töid teostanud ja kulusid kandnud ei oleks. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmist, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust. Kohus leiab, et hageja hagiavaldus kostja vastu tuleb rahuldada. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 16 433,28 eurot. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivise hagi tervikteksti esitamise aja seisuga (28.10.2014) summas 511,06 eurot (arve nr 24-viivis 42,22 eurot, arve nr 25-viivis 256 eurot, arve nr 28-viivis 99,65 eurot, arve nr 29-viivis 69,47 eurot ja arve nr 30viivis 43,72 eurot). 12.01.2015 toimunud kohtuistungil märkis kostja, et tal ei ole vastuväiteid hageja viivisearvestusele. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Antud sätte järgi arvestatakse viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega algab viivise arvestamine sõltumata tegelikust nõude esitamisest, oluline on vaid kohustuse sissenõutavus. Viivisenõude eeldus ei ole seega nt täiendava tähtaja andmine maksmiseks, hagi esitamine, nõudest teatamine vms.

TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega tuleb hageja nõudel kostjalt välja mõista viivis 0,01 % päevas tasumata summalt alates 29.10.2014 kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni, kuid mitte rohkem kui 870,26 eurot. Eeltoodud põhjendustel on kohus kokkuvõtvalt kõiki eelmärgitud asjaolusid arvestades seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada. Menetluskulude jaotus Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega jätmisega menetluse kulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 3 kohaselt kui maakohus määrab kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse. Sama paragrahvi lõike 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-125-14 jõudnud seisukohale, et kuna Riigikohtu üldkogu on 26. juuni 2014 lahendiga tunnistanud põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks TsMS § 175 lg 4 ning samuti Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määruse nr 137, tuleb menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise uuel läbivaatamisel maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. 12.01.2015 toimunud kohtuistungil esitas hageja kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja palus määrata kindlaks hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaline suurus tsiviilasjas nr 2-14-2859 ning mõista hagi rahuldamise korral kostjalt hageja kasuks välja kantud menetluskulud riigilõivu ja esindaja tasu näol kogusummas 2 374,17 eurot. 15.01.2015 esitas hageja kohtule täiendava menetluskulude nimekirja. Hageja palub määrata täiendavalt kindlaks hüvitamisele kuuluva menetluskulude rahaline suurus tsiviilasjas nr 2-14-2859 seoses hageja lepingulise esindaja osalemisega 12. jaanuaril 2015 toimunud kohtuistungil ning mõista hagi rahuldamise korral kostjalt hageja kasuks välja täiendavalt kantud menetluskulu esindaja tasu näol summas 86,67 eurot. Seega palub hageja määrata oma menetluskuludena kindlaks tasu advokaadi õigusabi eest summas 1 810,84 eurot (ilma käibemaksuta) ja riigilõivu summas 650 eurot.

Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-107-13 jõudnud seisukohale, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse saamisel toimetab kohus selle TsMS § 176 lg 1 järgi vastaspoolele kätte ja selgitab kaaskirjas mh avaldusele vastuväidete esitamata jätmise tagajärgi, mh seda, et vastuväidete esitamata jätmisel loetakse avalduse väited omaksvõetuks ja kohus võib piirduda üksnes selle kontrollimisega, et esindaja kulud ei ole suuremad Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirmäärast. Kui vastaspool esitab avaldusele vastuväite, kontrollib kohus kulude põhjendatust ja vajalikkust. 12.01.2015 toimunud kohtuistungil määras kohus, et pooled esitavad seisukohad vastaspoole menetluskulude kohta hiljemalt 22.01.2015. Kostja vastuväiteid hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele esitanud ei ole. Arve nr 20140220 kohaselt kulus hageja lepingulisel esindajal kliendiga kohtumisele, taotluse koostamiseks menetlustähtaja pikendamiseks, hageja seisukohtade koostamisele kostja hagi vastuse ja menetluskulude tagatise taotluse osas ning kliendiga kohtumisele kokku 6 tundi. Arve nr 20141469 kohaselt kulus hageja lepingulisel esindajal hageja seisukoha koostamisele kostja määruskaebuse osas, kliendiga kohtumisele ja temaga asjaolude arutamisele, kliendi esindamisele eelistungil ja hagiavalduse tervikteksti koostamisele aega 7,22 tundi. Arve nr 20150021 kohaselt kulus hageja lepingulise esindajal kliendi esindamisele kohtuistungil aega 0,67 tundi. Võttes arvesse hageja esindaja teostatud õigusabitoiminguid ning menetluse tulemuslikkust on õigusabi kokku 13,89 tunni ulatuses põhjendatud ja vajalik kliendi huvide kaitsel ning kuulub hüvitamisele. Õigusabi osutati tunnihinnaga 130 eurot. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-21-115-13 jõudnud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kolleegium märgib, et Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Kohus leiab, et hageja esindaja poolt teostatud õigusabitoimingute puhul oli teenuse hind (130 eurot/tund) ülemäära kõrge. Hageja menetluskuluks on ka hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 600 eurot ja hagi tagamise avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 50 eurot. Kuna riigilõivu tasumine hagiavalduselt ja hagi tagamise avalduselt on hageja poolt tõendatud ning tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 650 eurot. Kokku tuleb XXXOÜ-lt mõista XXXOÜ kasuks välja menetluskulud summas 2 316,80 eurot ([13,89 x 120] + 650). XXXOÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 144,04 eurot (2 460,84 – 2 316,80). TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. /allkirjastatud digitaalselt/

Võlaõigus › Töövõtulepingud

Lahendi andmed

Lahendi tekst

XXX);

XXX);

RESOLUTSIOON

Sarnased lahendid