5.Jätta rahuldamata TI taotlus kohtuotsuse täitmise tähtaja kindlaksmääramiseks.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Kõik maakohtus ja apellatsioonimenetluses kantud kulud jätta kummagi poole enda kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Creditreform Eesti OÜ esitas 05.06.2013 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palus mõista TI-lt välja 219,38 eurot. Võlgniku vastuväite tõttu lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Tartu Maakohus keeldus 18.06.2013 hagi menetlusse võtmisest ja saatis asja kohtualluvuse järgi menetlemiseks Pärnu Maakohtule.
2.Hagiavalduses palus Creditreform Eesti OÜ välja mõista TI-lt laenuvõla 127,82 eurot, käsitluskulu 22,37 eurot, viivise 65,30 eurot ja kahjuhüvitise 19,18 eurot, kokku 234,67 eurot.
3.Hagiavalduse kohaselt võttis kostja 24.08.2009 Ferratum Estonia OÜ-le kuuluva internetiportaali vahendusel laenu 2000 krooni (127,82 eurot) 15 päevaks, alludes üldtingimustele. Vastavalt üldtingimuste p-dele 6.1 ja 6.3 oli ettenähtud käsitluskulu 22,37 eurot. Laen ja käsitluskulu – kokku 150,19 eurot tuli tagastada hiljemalt 08.09.2009.
4.Üldtingimuste p 8.3 järgi kohustus kostja laenu või käsitluskulu mittetähtaegsel tasumisel maksma temale saadetud meeldetuletuskirjade eest. Kostjale saadeti meeldetuletuskirjad 29.09.2009 ja 04.11.2009, mille eest peab kostja tasuma kahjuhüvitisena 2x9,59 eurot, kokku 19,18 eurot.
5.Maksete tasumisega viivitamise tõttu peab kostja tasuma viivist võlasummalt 150,19 eurot üldtingimuste p-s 8.2 sätestatud suuruses – 9,5% aastas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Seisuga 29.08.2013 oli kostja viivituses 1451 päeva ja kostjalt tuleb välja mõista viivis 65,30 eurot.
6.Ferratun Estonia OÜ loovutas 01.12.2012 nõude hagejale. Kostja vastuväited
7.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja sõlmis laenulepingu telefoni teel ja ei tutvunud laenulepingu üldtingimustega. Kostja ei olnud teadlik krediidikulukuse määra ja intressi suurusest ning ei teadnud, kui palju ta peab tagasi maksma. Arvestades krediidikulukuse määra on laenuleping on vastuolus heade kommetega ja tegemist on tühise tehinguga TsÜS (tsiviilseadustiku üldosa seadus) § 86 järgi.
Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
8.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 234,67 eurot. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda.
9.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostjal on saanud hagejalt laenu 127,82 eurot, mis on tagastamata. Kostja väide, et ta ei tagastanud ettenähtud tähtpäeval laenu, kuna ei teadnud tagastamisele kuuluvat summat, on asjakohatu. Pöördumine laenuandja poole oleks selle probleemi lahendanud.
10.Kostjal oli soovi korral võimalik lepingu tingimustega tutvuda. Väide, et ta võttis laenu telefoni teel ega teadnud seetõttu laenulepingu tingimusi, on kas ebaõige või asjakohatu, sest takistused lepingutingimustega tutvumiseks puudusid.
11.Kostja vastuväide lepingu tühisusele viitega ilmselt TsÜS § 86 lg 2 p–le 2 on ebaselge ja argumenteerimata. Kostja tunnistas kohtuistungil põhinõuet 70,78 eurot, kuna on põhinõudest maha arvestanud tema poolt tasutud summad. Nimetatud summade mahaarvamine on põhjendamatu, kuna kahel juhul ei ole tegemist võla tasumisega, vaid kompromisslepingute sõlmimise tasudega. Kostja poolt 10.05.2011 tasutud 19,17 eurot on hageja arvestanud inkassokulude katteks, mis on võlaõigusseaduse (VÕS) § 415 lg 2 p 1 järgi seaduslik. Hageja nõue tagastamata laenu, lepingus ettenähtud käsitluskulu, lepingust tuleneva kahjutasunõude ja viivise väljamõistmiseks on seaduslik, põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
12.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt ja teha asjas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja 70,87 eurot ja võimaldada kostjal võlg tasuda 3 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
13.Kostja sai hagejalt laenu 127,82 eurot ja on maksnud tagasi 56,95 eurot ning seega on tasumata 70,87 eurot. Lepingujärgse krediidikulukuse määr on lepingu p 6.1 järgi 8347,80% aastas, mis ületas 331 korda Eesti Panga 2009. aastal avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra 25,15%.
14.Kohus ei tuvastanud olulisi faktilisi asjaolusid. Kostja sai laenu SMS teel. Hageja on asja materjalide juurde lisanud laenutaotluse, mis väidetavalt tõendab lepingu sõlmimist interneti teel, kuid selle alusel ei saa lugeda kostjale laenutingimusi tutvustatuks. Tegemist on ingliskeelse materjaliga, millest ei nähtu Ferratum Estonia OÜ andmeid ega laenulepingu üldtingimusi. Kostja ei oleks sellest aru saanud ka siis, kui tal oleks olnud võimalik sellega tutvuda. Maakohus ei ole eelnimetatud tõendile hinnangut andnud.
15.Kostja selgitas korduvalt, et laenuleping on vastuolus heade kommetega, sest krediidilepingu järgi makstava tasu osakaal on suures ulatuses tasakaalust väljas, kuna see ületab sadades kordades tarbimislaenude krediidikulukuse määra. Kostja oli sundolukorras, kuna tal oli erakorraline vajadus laenuvõtmiseks tulenevalt tema majanduslikust olukorrast. Arvestada tuleb ka kostja kogenematust ja vähest õigusteadlikkust. Vastus apellatsioonkaebusele
16.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
17.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, so osas, millega kohus mõistis kostjalt välja rohkem kui 70,87 eurot ja jaotas
menetluskulud. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud võla 70,87 euro väljamõistmise osas.
18.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse ja jaotab uuesti menetluskulud.
19.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kostja väited laenulepingu tühisuse kohta TsÜS § 86 järgi on ebaselged ja argumenteerimata. Kostja tugines selgelt asjaolule, et tema poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr on ebamõistlikult kõrge, mistõttu on laenuleping vastuolus heade kommetega ja seetõttu TsÜS § 86 järgi tühine. Maakohus jättis kostja sellekohased väited põhjendamatult tähelepanuta ja tehingu tühisuse alused kontrollimata.
20.TsÜS § 86 lg 1 järgi on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Riigikohus on oma lahendites korduvalt märkinud, et kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas erakordselt suures ulatuses, õigustab see tehingu heade kommete vastaseks lugemist krediidisaaja sundolukorda (TsÜS § 86 lg-d 2 ja 3) hindamata. Sel juhul on võimalik tuvastada laenulepingu tühisus TsÜS § 86 lg 1 alusel. Eelduslikult on sellise olukorraga tegemist siis, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda (vt nt 05.03.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13 p 22, 12.11.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-14 p 19, 03.12.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-133-14 p 9).
21.Vaidlust ei ole asjaolude üle, et kostja sai 24.08.2009 Ferratum Estonia OÜ-lt laenu 2000 krooni (127,82 eurot) 15 päevaks. Laenu tagastamise tähtaeg oli 08.09.2009. Krediidi kulukuse määr oli lepingu järgi 8347,80% (I kd lk 27). Kuigi lepingu p 6.2 järgi ei arvesta laenuandja laenult intressi, on tuleb antud juhul arvestada tasuna raha kasutamise eest (intressina) käsitluskulu 400 krooni, mis tuli tagastada koos laenuga laenuperioodi lõpuks (lepingu p 6.1 ja 6.3). Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaks arvestada käsitluskulu tegeliku kuluna, mis kaasnes vaidlusaluse laenu andmisega ja hagi käsitluskulu saamiseks ei kuulu rahuldamisele.
22.Eesti Panga avaldatud keskmine tarbimiskrediidi kulukuse määr oli lepingu sõlmimise ajal 2009.a augustis 27,75. Seega on laenulepingu krediidi kulukuse määr antud juhul üle 300 korda suurem keskmisest tarbimiskrediidi kulukuse määrast ja tegemist on tühise laenulepinguga TsÜS § 86 lg 1 järgi.
23.Kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel TsÜS § 86 lg 4 järgi õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi, makstes laenu kasutamise aja eest intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses.
24.Kuna laenuleping on tühine, on tühised on ka kõik selles sätestatud lisamaksed, sh maksegraafikute ja meeldetuletuskirjade tasud, tuleb kõik kostja makstud summad lugeda laenu tagasimakseteks. Seetõttu tuleb ka hageja kahju hüvitamise nõue jätta rahuldamata. Kostja tasus 09.06.2010 200 krooni, s.o 12,78 eurot, 10.05.2011 19,17 eurot ja 08.10.2012 25 eurot, kokku 56,95 eurot. Seega on tal laenust tagastamata 70,87 eurot. Kostja seda ei vaidlustanud.
25.Laenu kasutamise aeg oli lepingu järgi 15 päeva, alates 24.08.2009 kuni 08.09.2009. Kostja peab tasuma selle aja eest intressi VÕS § 94 lg 1 järgi vastavalt sel ajal Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatatud intressimäärale, mis oli 1% aastas (0,00274 % päevas), seega 15 päeva eest võlasummalt 127,82 eurot tuleb kostjal tasuda intressi 5 senti (127,82x0,00274/100x15).
26.Kostja pidi laenu tagastama 08.09.2009, mida ta ei teinud. Seega peab ta alates 09.09.2009 kuni 09.06.2010, mil ta tasus võlast 12,78 eurot, maksma viivist VÕS § 113 lg 1 järgi arvestusega 0,0219% päevas (8% aastas). Viivitatud päevi oli 272 ja arvestatuna võlasummast 127,82 on viivis selle aja eest 7,61 eurot (127,82x0,0219/100x272).
27.Alates 09.06.2010 kuni 10.05.2011, mil kostja tasus 19,17 eurot, oli võlgnevus 115,04 eurot ja viivis on selle ajavahemiku eest 8,44 eurot (115,04x0,0219/100x335 päeva).
28.Alates 10.05.2011 kuni 08.10.2012, mil kostja tasus võlast 25 eurot, oli võlgnevus 95,87 eurot. Viivisemäär muutus alates 01.07.2011 ja oli kuni 01.01.2012 8,25% aastas (0,0226% päevas) ja alates 01.01.2012 kuni 01.01.2013 oli see 8% aastas (0,0219% päevas. Seetõttu on viivis selle ajavahemiku eest järgmine: alates 10.05.2011 kuni 01.07.2011 on viivis 1,09 eurot arvestusega (95,87x0,0219/100x52 päeva). Alates 01.07.2011 kuni 01.01.2012 on viivis 3,99 eurot (95,87x0,0226/100x184 päeva). Ajavahemikul 01.01.2012 kuni 08.10.2012 tekkis viivisevõlg 5,90 eurot (95,87x0,0219/100x281 päeva).
29.Alates 08.10.2012 on kostja võlgnevus 70,87 eurot ja sellest päevast kuni 01.01.2013 on viivis 1,32 eurot (70,87x0,0219/100x85 päeva). Hageja nõudis viivist kuni 29.08.2013. Alates 01.01.2013 kuni 15.04.2013 oli viivisemääraks 7,75% aastas (0,0213% päevas) ja viivisevõlga tekkis sellel ajavahemikul 1,57 eurot (70,87x0,0213/100x104 päeva). Alates 15.04.2013 kuni 01.07.2013 oli viivise määraks 8,75% (0,0240% päevas). Viivisevõlg on 1,31 eurot (70,87x0,0240/100x77 päeva). Alates 01.07.2013 on viivisemäär 8,50% aastas (0,0233% päevas). Alates 01.07.2013 kuni 29.08.2013 tekkis viivisevõlg 0,99 eurot (70,87x0,0233/100x60 päeva). Seega on kostja viivisevõlg hageja ees kokku 32,22 eurot
30.Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista laenuvõlg 70,87 eurot, intress 0,05 eurot ja viivis 32,22 eurot – kõik kokku 103,14 eurot.
31.Ringkonnakohus jätab rahuldamata kostja taotluse võimaldada tal tasuda võlg 3 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kostja tunnistas võlga suurusega 70,87 eurot juba maakohtu 25.03.2014 istungil. Seega on tal olnud võimalik vähemalt hagi õigeksvõetud osas kohustust osamaksete tasumise teel täita, mida ta hageja väitel teinud ei ole. Arvestades kostja senist käitumist ei pea ringkonnakohus õigeks ega õiglaseks määrata TsMS § 445 lg 1 alusel kohtuotsuse täitmise tähtajaks 3 kuud otsuse jõustumisest. Menetluskulud
32.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Alates 01.01.2015 kehtiva TsMS kohaselt saab menetlusosaline taotleda menetluskulude summaarset kindlaksmääramist nende menetluskulude osas, mis tsiviilasja toimikust ei kajastu (nagu näiteks lepingulise esindaja tasu) üksnes siis, kui menetlusosaline on esitanud igas kohtuastmes kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kohase menetluskulude nimekirja. Käesolevas tsiviilasjas tegi maakohus lõpplahendi enne 2014.a lõppu ja lähtudes kehtinud TsMS-st ei küsinud menetlusosaliste käest menetluskulude nimekirja ning märkis kohtuotsusesse, et menetlusosalistel on õigus esitada menetluskulude summaarse kindlaksmääramise taotlus asjas lõpplahendi teinud maakohtule 30 päeva jooksul asjas tehtud lõpplahendi jõustumisest alates.
33.See seadusesäte, mis andis menetlusosalistele õiguse esitada menetluskulude nimekiri kuni 31.12.2014 kehtinud TsMS redaktsiooni kohaselt peale lõpplahendi jõustumist (kuni 31.12.2014.a kehtinud redaktsioonis TsMS § 174 lg 1 lause 1), ei kehti alates 01.01.2015. TsMS muutmisel seadusandja rakendussätteid ette ei näinud. See
tähendaks aga seda, et menetlusosaline ei saagi nõuda maakohtu menetluses kantud kulude hüvitamist, mida ei saa pidada õiguspäraseks.
34.Ringkonnakohus tõlgendab kuni 31.12.2014 kehtinud TsMS § 174 lg 1 lauset 1 ja TsMS § 6 selliselt, et nendes tsiviilasjades, kus esimene lõpplahend (maakohtu otsus või menetlust lõpetav määrus) tehakse enne 01.01.2015, tuleb kõikide menetluskulude osas kohaldada TsMS kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsiooni. Seetõttu määrab ringkonnakohus käesolevas otsuses kindlaks üksnes menetluskulude jaotuse.
35.Kuna ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse ja hagi rahuldatakse osaliselt, peab ringkonnakohus õiglaseks jaotada menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel selliselt, et kõik menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda. Maakohtu menetluse ajal hageja poolt kostjale tehtud kompromissiettepanekus oli hageja soovitud rahasumma põhjendamatult suur ja kostja ei pidanud selle tasumisega nõustuma. Kostjapoolset asja menetlemisega venitamist, millele viitas hageja ringkonnakohtu istungil, ringkonnakohus ei tuvastanud.
36.Hageja poolt ringkonnakohtule 22.01.2015 esitatud avalduse menetluskulude väljamõistmiseks ja menetluskulude nimekirja jätab ringkonnakohus tähelepanuta, kuid võtab selle asja materjali juurde, kuna ringkonnakohtu otsus ei ole jõustunud. Maakohus saab seda vajaduse korral menetluskulude kindlaksmääramise menetluses arvestada.
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Iko Nõmm /allkirjastatud digitaalselt/
Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.