XXXX), lepinguline esindaja advokaat Jelizaveta Rastorgujeva Kostja: OÜ Strewell (registrikood 12052137, asukoht Õismäe tee 54-51, 13512 Tallinn), seaduslikud esindajad juhatuse liikmed Tatjana Orav ja Dmitry Troyanov
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
Jätta Harju Maakohtu 21.11.2014 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud OÜ Strewell kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võivad pooled vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Vastust kassatsioonkaebusele ja menetluslikke taotlusi võib menetlusosaline Riigikohtule esitada ilma vandeadvokaadi vahenduseta. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult
menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.05.06.2014 esitas VB (hageja) Harju Maakohtule hagi OÜ Strewell (kostja) vastu kahju hüvitamiseks, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 1087,03 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda. 06.10.2014 menetlusdokumendis täpsustas hageja nõuet ja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 989 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 14.11.2013 töövõtulepingu nr VT 13, millega kostja kohustus teostama hageja ruumides pinglaekattesüsteemi paigaldustöid. Lepingu kohaselt oli tööde teostamise kuupäevaks 27.11.2013 ja tööde maksumuseks 1500 eurot. Tööde maksumusest 700 eurot tasus hageja kostjale lepingu sõlmimisel sularahas, ülejäänud osa 800 eurot tasus hageja kostjale samuti sularahas pärast tööde teostamist 05.12.2013.
3.Kostja poolt teostatud tööd ei vastanud lepingutingimustele. Lae paigaldus ei vastanud projektile, kasutatud materjal osaliselt ei vastanud kokkulepitud spetsifikatsioonile ning tööd olid teostatud ebakvaliteetselt. Kostja jättis paigaldamata 7 LED-valgustit ega andnud neid hagejale üle vaatamata sellele, et nende eest oli tasutud täies ulatuses. Seoses puudulikult teostatud töödega saatis hageja kostjale 14.12.2013 kirjaliku reklamatsiooni, kuid kostja puuduseid hageja määratud tähtajaks ei kõrvaldanud. Hageja lasi märtsis 2014 kõrvaldada puudused kolmandal isikul Fashion Indecor OÜ-l 650 euro eest ning ostis Silmani Elekter AS-ilt uued valgustid 98,03 euro eest. Kostja vastuväited
4.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.Hagejaga 14.11.2013 sõlmitud töövõtulepingus nr VT 13 olid kirjas kõik tööde teostamise tingimused ja kostja poolt kasutatavad materjalid. 05.12.2013 asusid kostja esindajad teostama töid sõlmitud lepingu tingimustel ning lepinguga ettenähtud peamised tööd teostati. 05.12.2014 lae montaaži teostamisel soovis hageja täiendavalt soetada kostjalt ja paigaldada oma objektile RGB riba, riba kontrolleri, riba transformaatori, platvormi kõlarite alla, ventilatsiooni alt jooksva kaabli. Lisamaterjal oli kohale tarnitud ja lisatööd teostatud, mille eest hageja peab kostjale tasuma 432 eurot. Valgustid kuulusid hinna 1500 euro sisse, kuid kuna tellija jättis tasumata teostatud tööde eest 1232 eurot, siis neid ka ei tarnitud. Kostja märkis, et pärast seda, kui tööd olid vastavalt lepingu tingimustele teostatud, muutis hageja oma laekatte kontseptsiooni. Hageja hakkas kostjalt nõudma, et pinglae kate vahetataks kostja kulul välja – läikiv mati vastu. Kostja arvates oleks hageja pidanud eraldi läbi arutama kuidas peab puiduimitatsiooniga plaat asetsema ja kajastama seda kirjalikus lepingus, sest nii nagu pilt oli saadetud (I kd tl 111, II kd tl 33) nii kostja selle joonisele asetas ja saatis tootmisesse. Maakohtu otsus
6.21.11.2014 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 748,03 eurot. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega 69% ulatuses kostja ja 31% osas hageja kanda.
7.Kohus tugines otsuses võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg-le 1 ja leidis, et pooltevaheline töövõtuleping ei ole tarbijatöövõtuleping, sest vannitoa laekonstruktsioon paigaldati kinnisasjale, mistõttu ei ole teenust osutatud tarbija vallasasja suhtes ega vallasasja valmistamiseks. Seega käesolevas asjas tarbijatöövõtu kohta käivad sätted kohaldamisele ei kuulu. VÕS § 644 lg-tele 1 ja 3 tuginedes märkis kohus, et vaidlust ei
ole, et hageja saadetud teatis töö lepingutingimustele mittevastavusest on töövõtjale esitatud mõistliku aja jooksul.
8.Samuti viitas maakohus VÕS § 641 lg-le 1, lg 2 p-dele 1 ja 2 ning § 77 lg-le 1 ja leidis, et kostja arvamus, et kostja tehtud tööd peavad vastama vaid nendele nõuetele, milles lepingu pooled on kirjalikult kokku leppinud, ei tulene seadusest. Asjaolu, et kostja pidas lepingueelseid läbirääkimisi hageja elukaaslasega, kuigi leping kirjalikult sõlmiti hagejaga, ei tee lepingueelseid läbirääkimisi olematuks. Kostja ei vaidlusta, et töövõtulepingule eelnevas kirjavahetuses esitati talle 04.10.2013 hageja elukaaslase JM poolt tellimus konkreetse vannitoa laekonstruktsiooni ja valgustite paigaldamiseks ning saadeti disainprojekt soovitud tööde kohta, mis sisaldas ka materjalide spetsifikatsioone, tööde visualisatsiooni ning tehnilist joonist mõõdistustega (I kd tl 11-18), millistele andmetele tuginedes kostja tegi hinnapakkumise. Vaidlust ei ole, et hageja elukaaslasele tehtud hinnapakkumine oli aluseks ka kirjalikult sõlmitud lepingu vormistamiseks sama vannitoa laekonstruktsiooni ja valgustite paigaldamiseks. Tunnistajate JM ja OL ütlustega on tõendatud, et enne kirjaliku lepingu sõlmimist kostja esindaja DT-ga, kes tegi hageja vannitoa mõõtmisi, lepiti kokku, et tööd tehakse hageja plaanide kohaselt ja lepiti kokku lepingu detailides. Seega pidi kostja aru saama, et meili teel edastatud plaanid ja muud andmed ning suuliselt läbiräägitu on lahutamatult seotud kirjaliku lepingu sisuga. Asjaolu, et kirjalikus lepingus ei ole eraldi kokku lepitud muid lepingutingimusi kui need mis on kostja väljapakutud ettevalmistatud tüüplepingus ei tee olematuks seda, et lepingutingimused võidi kokku leppida ka muul moel kui kirjalikult. Kostja väide, et hageja kirjalikku lepingut sõlmides on muutnud varasemalt lepingueelsetes läbirääkimistes oma soove lepingutingimuste osas, ei ole veenev. Asjaolu, et kostja võis kirjalikku lepingut sõlmides aru saada, et hageja ei soovi tugineda varasematele läbirääkimistele, ei ole samuti usutav. Kostja väide, et lepingu sõlmimise momendiks oli kostja eelneva kirjavahetuse arvutist kustutanud. ei kaota või kustuta lepingupoolte käitumist enne lepingu sõlmimist. Kohus leidis, et on mõistlik eeldada, et kostja teades, et tal tuleb teha tööd konkreetse plaani ja spetsifikatsioonide alusel, millised on arvutist kustutatud, oleks pidanud paluma endale uuesti saata vastavad dokumendid.
9.Viidates lepingu tõlgendamist reguleerivatele VÕS § 29 lg-tele 1, 4 ja 5 märkis kohus, et pooled ei vaidle, et kostja kattis lae läikiva materjaliga. Tuvastatud on, et kostjale enne lepingu sõlmimist edastatud projekti juurde kuuluvas spetsifikatsioonis oli märgitud, et lae valge osa viimistlusmaterjal on matt, mida rõhutas JM eraldi hinnapakkumise küsimisel (I kd tl 11, 14). Kostja leidis, et töövõtulepingus hageja muutis oma tahet ja soovis, et põhilagi peaks olema läikiv, mida kinnitab töövõtulepingus hageja allkiri. Kuna kostja seadusliku esindaja ja DT ja hageja seletused on vastuolulised selles osas, kas materjali nimetus GL320 Satin ART oli valitud kataloogist või varem kantud kostja poolt lepingusse, siis kohus poolte seletusi selles osas, kuidas värvi materjali valik lepingusse kanti, ei arvestanud. Hageja seletusega on tõendatud, et lepingut allkirjastades tema ei teadnud, et lepingusse märgitud materjali nimetus GL320 Satin ART tähendas läikivat materjal. Hageja seletusega on tõendatud, et ta sai kostjalt kinnituse, et tööd tehakse disainprojekti alusel. Tunnistajate JM ja OL ütlustega on tõendatud, et enne kirjaliku lepingu sõlmimist kostja esindaja DT-ga, kes tegi hageja vannitoa mõõtmisi, rõhutati kostjale, et vannitoa lagi peab olema matt ning OL ütlustest nähtub, et tema vannitoa lae konstruktsiooni projekti autorina selgitas kostjale, et lae materjal peab olema matt. Seega on tõendatud, et lagi ei vastanud lepingutingimustele.
10.Pooled ei vaidle, et projekti juurde kuuluva vannitoa visualisatsiooni kohaselt jooksevad ülemise ja alumise pruuni plaadi muster üksteise suhtes samas suunas s.o. paralleelselt,
kuid kostja paigaldas ülemise plaadi selliselt, et selle plaadi mustri jooned on alumise plaadi suhtes paigutatud risti (I kd tl 24). Tunnistaja OL ütlustega on tõendatud, et ka tema ütles hagejale enne tööde tegemist vannitoa mõõtmise käigus, et rippkonstruktsiooni tekstuur pidi olema põrandaplaadiga paralleelne. Kohus leidis, et kostjale saadetud dokumentatsiooni ja lõpptulemust illustreeriva pildi alusel on mõistlikule isikule aru saada, et laeplaadi ja põrandaplaadi mustri jooned jookseksid paralleelselt, millest pidi ka kostja aru saama vastavaid töid teostades. Seega ei vastanud laeplaadi mustri paigaldamine risti põranda mustriga lepingutingimustele.
11.Tuvastatud on, et projekti juurde kuuluva vannitoa visualisatsiooni ja mõõtude kohaselt seinaplaat, laeplaat ja põrandaplaat on sama laiusega ja nende plaatide liitumiskohal lähevad plaadid omavahel täpselt kokku, kuid kostja valmistas ja paigaldas plaadi selliselt, et see jäi seinaplaadist laiemaks (I kd tl 25). Kostja väide, et kuna kogu konstruktsioon on valmistatud täielikult käsitööna, siis pole võimalik kõike üksikasjalikult välja arvestada, ei ole veenev. Kohus nõustus hagejaga, et nii mõistlikule kõrvalseisjale kui kostjale professionaalina pidi olema arusaadav, et kõik plaadid oleksid sellise laiuse ja pikkusega, et ükski plaat ei läheks üle teise plaadi ääre. Seega on tõendatud, et kostja paigaldatud laeplaadi mõõdud ei vastanud lepingutingimustele.
12.Vaidlust ei ole, et projekti visualisatsiooni järgi on kõik lae tehnilised konstruktsioonid kaetud, kuid kostja paigaldatud laeplaadi alt paistavad välja valgustussüsteemi tehnilised osad (I kd tl 26). Seega on tõendatud, et laeplaadi paigaldamine sellisele kõrgusele, kus näha on tehnilised konstruktsioonid, ei vastanud lepingutingimustele.
13.Pooled vaidlevad selle üle, kas kinnitusrõngad, millele kinnitatakse dušiklaas, on paigutatud vastavalt projektile lisatud vannitoa visualisatsiooni ja mõõtude järgi täpselt ühte joont pidi asetsedes samas dušiklaasist piisavalt kaugel. Asjaolu, et klaasimeister on kostjale teatanud telefoni teel kuidas ligikaudu rõngaid liimida, ei lükka ümber kostja kohustust järgida projekti. Kostja väide, et tal oligi keeruline midagi kinnitusrõngaste liimimisel aluseks võtta, sest seinad tööruumis olid kõverad, ei ole veenev. Kohtu arvates pidi kostja professionaalse teenuse pakkujana oskama arvestada, kas seina kõverus lubab tal tööd teostada vastavalt lepingule või mitte. Kohus ei arvestanud tõendina kostja tehtud fotot kinnitusrõngastest (I kd tl 118-119), sest selge ei ole, millest on foto tehtud ja sealt ei nähtu teisi konstruktsiooni osasid, millega võrrelda rõngaste paiknemist. Kohus leidis, et hageja esitatud fotoga (I kd tl 27) on tõendatud, et kinnitusrõngad ei ole paigaldatud vastavalt töövõtulepingule, sest ei ole paigaldatud vastavalt mõõtudele ja piisavas kauguses.
14.Pooled ei vaidle, et lae teise taseme konstruktsiooni küljepind on natuke pundunud, mida tõendab hageja esitatud foto (I kd tl 28). Kostja möönab, et puuduse on tõenäoliselt põhjustanud harpuuni lõpuni kinnitamata jätmine, mis on kõrvaldatav minuti jooksul. Seega on tõendatud, et natuke pundunud lagi ei vasta lepingutingimustele.
15.Pooled ei vaidle, et kostja on jätnud hagejale üle andmata ja paigaldamata 7 LEDvalgustit (I kd tl 29). Kuna pooled leppisid kokku, et kostja paigaldab ka valgustid, siis on tõendatud, et valgustite paigaldamata jätmine ei vastanud lepingutingimustele. Kostja väide, et hageja lepingujärgse arve tasumata jätmine 800 eurot koos lisatööde arvega 432 eurot (I kd tl 121-122) lubab tal hoida valgusteid enda käes kuni hageja teostab makse, ei tulene seadusest, sest töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega. Seega kuni kostja ei ole kokkulepitud tööd üle andnud, s.h. valgusteid, siis ei ole kostjal õigus tasu nõuda.
16.Pooled vaidlevad, kas kostja vannitoa põrandal asuvad liimipritsmed (I kd tl 30) on kostja ebakvaliteetse töö tagajärjeks. Kohus leidis, et kuigi pooled vaidlevad, kes pidi vannitoa ette valmistama ja põrandad kinni katma, ei ole hageja tõendanud, et liimipritsmed on kostja põhjustatud.
17.VÕS § 642 lg-le 1 viidates leidis kohus, et tunnistaja VK ütlused ja kostja seadusliku esindaja DT seletused, et tööde tegemise käigus hageja tehtavate tööde kohta mingeid märkusi ei teinud, ei oma asja lahendamisel tähtsust. Asjaolu, et hageja pooleliolevate tööde kohta vahetult mingeid märkusi ei teinud, ei lükka ümber töövõtja kohustust teha töid vastavalt lepingutingimustele. Pooled ei vaidle, et kõik hageja reklamatsioonis märgitud lepingutingimustele mittevastavused olid olemas 05.12.2013 kui kostja soovis töid hagejale üle anda. Lähtudes VÕS § 641 lg-st 3 vabaneks kostja kui töövõtja vastutusest lepingutingimustele mittevastava töö teostamise eest kui ta on tellija juhiseid piisavalt kontrollinud. Kostjal kui professionaalsel pinglagede paigaldajal pidi olema teada, et tööd tuleb teostada projekti alusel ja lähtudes hageja juhistest. Tunnistaja OL, kes koostas vannitoa ripplae konstruktsiooni disainilahenduse ja projekti, ütlustega on tõendatud, et kostja suhtles temaga tööde teostamise käigus. Seega oli kostjal võimalus otse suhelda vannitoa ripplae konstruktsiooni projekti autoriga ja esitada täiendavaid küsimusi. Kui kostja väidab, et hageja antud juhised ei lubanud tal töid kvaliteetselt teostada, siis kostja oleks pidanud juba tööde teostamisel seda ette nägema ning oma võimalikest kahtlustest, et töid ei ole võimalik projekti kohaselt teostada, ka hagejat informeerima. Kostja ei ole tõendanud, et tema tehtud töödes ilmnenud puudused ei ole tingitud kostja kohustuste rikkumisest.
18.VÕS § 646 lg-le 1 tuginedes märkis kohus, et vaidlust ei ole, et kostja esindajad Tatjana Orav ja Dmitry Troyanov käisid puuduseid üle vaatamas 06.12.2014. Seega olid kostjad nii 06.12.2013 vahetult kui 13.12.2013 reklamatsiooni kaudu teadlikud, milliste puuduste kõrvaldamist hageja nõuab. Tuvastatud on, et vastuseks reklamatsioonile vastas kostja 26.01.2014, et ei tunnista lepingu rikkumist (I kd tl 136), kuid kostja pakutud tingimustel oleks kostja olnud nõus kompromissina osa hageja märgitud puudustest siiski kõrvaldama nõudes samas vannitoast vanni välja viimist. Asjaolu, et vannituppa paigaldatud vann oleks takistanud kostjal osa töid parandamast, ei ole tõendatud. Hageja on veenvalt põhistanud, et kolmas isik, kellelt hageja tellis tööde ümbertegemise, paigaldas kogu konstruktsiooni uuesti ilma vanni välja viimata. Seega on tõendatud, et hageja määratud täiendava tähtaja jooksul ega ka hiljem kostja lepingutingimustele mittevastavaid töid ei kõrvaldanud.
19.Kohus juhindus otsuses ka VÕS § 646 lg-test 4 ja 5, § 115 lg-test 1 ja 2 ning § 127 lgtest 1 ja 4. Kohus ei nõustunud kostjaga, et vannitoa pinglae paigaldamise leping ja Fashion Indecor OÜ poolt tehtud tööd ei ole põhjuslikus seoses kostja puudustega töö parandamisega. Kuna hageja nõudis kostjalt puudustega töö parandamist, kostjal oli võimalus puudused parandada või teha lepingutingimustele vastav uus töö, kostja seda aga ei teinud, siis oli hagejal õigus lasta töö teha s.o. puuduse kõrvaldamise või uue töö tegemise kujul kolmandal isikul ja nõuda tehtud kulutuste hüvitamist. Vaidlust ei ole, et valgusteid kostja hagejale töövõtulepingu alusel üle ei andnud. Juhul, kui kostja oleks täitnud lepingut nõuetekohaselt, poleks hagejal tekkinud vajadust tööde parandamiseks ja valgustite soetamiseks ning nimetatud kulud poleks hagejal sellisel juhul tekkinud. Hageja on tõendanud, et kulutused 650 eurot kostja tehtud tööde parandamiseks ja 98,03 eurot valgustite soetamiseks on kostja poolt hagejale põhjustatud kahju.
20.Seoses hageja 03.05.2014 avastatuga, et kostja poolt paigaldatud lae LED valgustussüsteem lakkas töötamast, mistõttu hageja palus kostjal valgustus üle vaadata ja parandada (I kd tl 57-58), leides, et kostja vastutab nimetatud puuduse eest hagejale töövõtulepinguga antud töövõtugarantii alusel, märkis kohus, et kuna töövõtugarantii puhul on tegemist lepingujärgse täitmise nõudega garantii kehtivuse ajal, tööd lõpetas ja andis hagejale üle teine isik, siis käesolevas vaidluses ei kuulu kohaldamisele töövõtugarantii kokkulepped, sest vaidlust ei ole, et hageja on keeldunud kostja tehtud
puudustega töö vastuvõtmisest. Hageja ei ole tõendanud, et valgustus ei tööta ning selle eest oleks kostja vastutav.
21.Seoses hageja nõudega mõista kostjalt välja tagastama jäänud ettemaks valgustite eest summas 55,97 eurot märkis kohus, et pooltel on vaidlus selles, kas hageja on tasunud kostjale kogu tööde maksumusest ülejäänud osa 800 eurot sularahas 05.12.2013 ning kas töövõtulepingu kogumaksumuse hulka tuleb eraldi arvata ka valgustite hind. Kohus nõustus kostjaga, et hageja poolt sularaha automaadist väljavõtmine 800 euro ulatuses iseenesest ei tõenda raha üleandmist kostjale. Poolte seletused raha üleandmisevastuvõtmise kohta on aga vastuolulised. Hageja ütleb, et andis kostjale raha ja kostja ütleb, et ta ei ole raha saanud. Tunnistaja JM ütlus, et hageja läks sularahaautomaadist raha välja võtma, et tasuda tööde eest, ei tõenda, et hageja raha üle andis, kuid tunnistaja JM ütlustega on veenvalt tõendatud, et kostja kategooriliselt nõudis raha tasumist peale tööde tegemist. Tunnistaja VK ütlused raha üleandmise kohta ei oma tähtsust, sest vaidlust ei ole, et talle mingit raha üle ei antud. Kohus leidis, et on veenev, et hageja peale kostja kategoorilist raha tasumise nõudmist läks ja võttis sularahaautomaadist 800 eurot, missuguse summa ta töövõtulepingu alusel oleks võlgnenud kostjale ja andis selle summa ka kostjale üle. Kohtu arvates ei ole aga mõistlik arvata, et valgustite osas tuleb lepingu hinda eraldi käsitleda ning arvestada lepingu väärtust väiksemas määras, sest pooled on töövõtulepingus kokku leppinud tööde kogumaksumuses 1500 eurot, milline summa pidi sisaldama ka materjalide maksumuse, s.h valgustite maksumuse. Hageja ei ole tõendanud, et tagastamata jäänud ettemaks valgustite eest summas 55,97 oleks temal töövõtulepingust tekkinud kahju. Apellatsioonkaebus
22.16.12.2014 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada Harju Maakohtu 21.11.2014 otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
23.Hageja ei ole hagiavalduses ega kohus otsuses nimetanud, millist või milliseid lepingu punkti või punkte on kostja rikkunud ja milles rikkumised seisnevad. Hageja oli seadusest tulenevalt kohustatud kostjat teavitama ja täpselt kirjeldama tööde lepingutingimustele mittevastavusest, millist kohustust hageja ei täitnud. Kohus ignoreeris antud mittevastavust hageja käitumises vaatamata sellele, et kostja juhtis sellele kohtu tähelepanu. VÕS §-le 23 viidates märgib kostja, et hageja ei ilmutanud mingit püüet koostööks kostjaga selleks, et anda kostjale võimalus teha kindlaks hageja poolt avastatud puuduste olemasolu ja nende tekke põhjused ning anda kostjale võimalus need mõistliku aja jooksul eemaldada, juhul kui puudused olid põhjuslikus seoses kostja tegevusega hageja objektil. Kostja juhindus tööde tegemisel lepingust ja tellija juhistest. Tööde kooskõlastamisel ja lepingu allkirjastamisel ei teinud hageja viiteid eskiisprojekti ja visualisatsiooni olemasolule ega esitanud kontaktisikuid, kellega oleks olnud vaja töid kooskõlastada. Kuna tööd olid teostatud kooskõlas tellija juhistega, ei kanna kostja selliste tööde mittevastavuse korral vastutust. Seejuures tugineb kostja VÕS § 641 lg-le 3.
24.Kostja ei nõustu kohtu seisukohaga, et kostja poolt teostatud tööd ei vasta projekti eskiiside, visualiseerimise ja tehniliste jooniste tingimustele, kuna nimetatud dokumendid polnud lepingu lisadeks. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et antud dokumendid olid kostjaga kooskõlastatud ja kostja poolt täitmisse võetud. Tööde teostamise materjalid ja detailid valis hageja isiklikult, lepingu kooskõlastamisel ja allkirjastamisel 14.11.2013 eskiisprojekti polnud lepingule lisatud ja hageja ei juhtinud sellele tähelepanu. Hageja poolt esitatud eskiisprojekt on olulisel määral erinev tellija enese valikust mitte ainult laekatte materjali vaid ka teiste konstruktsiooni elementide
poolest. Kohus ei ole pööranud tähelepanu ega andnud õiguslikku hinnangut järgmistele asjaoludele: miks ühe RGB komplekti asemel eskiisprojekti järgi oli tellitud kaks komplekti; miks polnud eskiisprojektis sees kõlarite alust karkassi nagu ka laele paigaldatavaid kõlareid endid, kuid hageja tellis selle töö ja ka materjalid; miks polnud eskiisprojektis ära toodud kinnitused (rõngad duši klaasseina alla), kuid hageja tellis selle töö ja materjalid; miks oli eskiisprojektis teine lae konstruktsioon projekteeritud kui õlitatud tiikpuust, kuid hageja tellis teise konstruktsiooni samuti piduimitatsiooni mustriga pinglae kattest. Kostja märgib, et hageja reaalsed soovid tööde teostamisel erinevad ligikaudu 70% võrra eskiisprojektist.
25.Kostja hinnangul on tunnistajad JM ja OL seotud hagejaga ja nende tunnistustesse peab suhtuma kriitiliselt. JM on hageja abikaasa ja OL aga eskiisprojekti autor, kes on hagejaga finantsiliselt seotud. Nimetatud tunnistajad ei viibinud lepingu nr VT 13 allkirjastamise juures, tunnistused on vastuolus hageja poolt isiklikult allkirjastatud lepingus esitatud objektiivsete andmetega ja eskiisprojektis, visualisatsioonis ja tehnilistes joonistes esitatud infoga ning hageja poolt faktiliselt tellitud ja objektil teostatud töödega.
26.Seoses kohtu seisukohaga, et suulised läbirääkimised on lahutamatult seotud allkirjastatud lepinguga, tekib kostjal küsimus, kuidas on võimalik tõestada, mis tegelikult toimus suulistel läbirääkimistel, kus hageja eeldas ühte, kuid kandis kirjalikku dokumenti hoopis teise versiooni. Samuti märgib kostja, et hageja valis isiklikult lepingu vormistamisel kataloogist välja materjali GL320 Satin ART ja allkirjastas lepingu. Kui hageja ei teadnud või kahtles materjali struktuuris ja kvaliteedis, siis oleks ta pidanud seda küsimust üksikasjalikumalt uurima, võtma lisakonsultatsiooni või kutsuma lepingu allkirjastamisele oma esindaja, kes selliseid küsimusi jagab, aga mitte kandma lepingusse materjali nimetust, milles ta ei ole kindel. Lisaks märgib kostja, et vannitoa visualisatsiooni projekt ei ole lepingu lisaks ja pole tõendatud, et projekt oleks olnud kooskõlastatud kostjaga, mistõttu on põhjendamatu teha järeldusi dokumendi alusel, mis ei kuulu vaidluse eseme juurde. Samuti juhib kostja tähelepanu sellele, et valgustussüsteemi tehnilised osad on näha seetõttu, et hageja valikul ja tellimusel on paigaldatud lae lakk-kattematerjal, mis vastab artiklile GL320 Satin ART ja sellel peegelduvad valgustussüsteemi tehnilised osad. Järeldades, et nimetatud asjaolu ei vasta lepingu tingimustele, ei määratlenud kohus täpselt, millisele lepingutingimusele see ei vasta. Samuti ei ole kohus määratlenud, millisele lepingu tingimusele ei vasta see, et kinnitusrõngad, läbi mille on kinnitatud duši klaassein, ei ole kohtu hinnangul paigaldatud lepingule vastavalt. Kohus on jätnud tähelepanuta, et kostja väljendas valmisolekut viia konstruktsioon üle tellijale vajalikule kõrgusele ja liimida kinnitusrõngad tellija soovi kohaselt ümber, kuid hageja ignoreeris kostja ettepanekut ega lasknud kostja esindajaid objektile.
27.Kostja leiab, et 7 LED valgusti paigaldamata jätmine on põhjuslikus seoses hageja käitumisega, kes keeldus koostööst ja laskmast kostja esindajaid objektile. Peale selle tegi hageja tööde teostamise käigus uue materjalide ja tööde tellimuse, mis väljus allkirjastatud lepingu raamest ja mille maksumus moodustas 432 eurot, paigaldamata jäänud valgustite maksumus aga 154 eurot. Hageja tasus valgustite maksumusest vaid ettemaksu, s.t 71,76 eurot.
28.Kohtu järeldus, et töid pidi teostama projekti alusel ja ignoreerima tellija juhiseid, kui sellised juhised ei vastanud projektile, on paljasõnaline, kuna tööde tellijaks oli hageja isiklikult, kes valis materjali ja kooskõlastas teostatavate tööde mahu. Samuti on paljasõnaline ja vastuolus kohtu enda aruteluga järeldus, et tõendatud on fakt, et hageja võttis automaadist välja 800 eurot ja andis need üle kostjale. Kostja ei ole nimetatud summat hagejalt saanud. Kohus suhtus valikuliselt poolte esitatud
tõendusmaterjalidesse. Kohus tunnistas hageja poolt esitatud fotod tõendusmaterjalideks, kuid kostja esitatud fotosid arvesse ei võtnud. Samuti rahuldas kohus hageja taotluse tema poolt esitatud tunnistajate ülekuulamiseks, kuid kostja taotluse VK küsitlemiseks jättis rahuldamata.
29.TsMS § 442 lg-le 8 viidates märgib kostja, et kohus ei märkinud otsuse põhjendavas osas, millistel tõenditel rajanevad kohtu järeldused. Vastus apellatsioonkaebusele
30.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
31.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et kuna kostja on rikkunud töövõtulepingust tulenenud kohustusi, tuleb tal hüvitada tööde puuduste kõrvaldamisega hagejale tekkinud kulutused.
32.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et kaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või menetlusnormide rikkumist ringkonnakohus maakohtu lahendi põhjal ei tuvastanud. Maakohus on hagis esiletoodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõigusenormidega ning hinnanud kogutud tõendeid seadusekohaselt. Samuti on maakohus jaganud vaidluse lahendamiseks oluliste asjaolude tuvastamisel õigesti tõendamiskoormise. Kolleegiumil ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale.
33.Maakohus on otsust tehes õigesti juhindunud VÕS § 635 lg-st 1, mille järgi kohustub töövõtulepinguga töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse, tellija aga maksma selle eest tasu. Viidatud sättest tulenevalt on pooltel töövõtulepingu järgsed vastastikused kohustused, mille täitmiseks tuleb töövõtjal töö valmis teha ja tellijal töö eest tasuda. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning sama paragrahvi lõike 3 kohaselt loetakse kohustus nõuetekohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Tulenevalt VÕS § 641 lg-st 2 ei vasta töö lepingutingimustele eelkõige siis, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. Seega on maakohus õigesti leidnud, et vaidluse lahendamisel omab olulist kaalu poolte kohustuste täpse sisu tuvastamine.
34.Erinevalt kostjast on kolleegium seisukohal, et maakohus on poolte kokkulepete sisu tuvastamisel õigesti leidnud, et lähtuda ei saa üksnes poolte kirjalikust kokkuleppest ning et arvesse tuleb võtta kokkuleppele eelnevalt kostjale ehitusliku lahenduse ja töötulemuse osas selgitatud hageja tahet. Kaebuse väited, mille kohaselt ei ole kohus põhjendamatult arvestanud kostja vastuväitega, et poolte kokkulepe tuleneb üksnes kirjalikust lepingust, ei ole põhjendatud. Kohus on otsuses ühe tõendi teisest kaalukamaks lugemist põhjendanud ning selgitanud nõutava üksikasjalikkusega, miks ei saa kostja vastuväitega otsuse langetamisel arvestada. Maakohus on tõendite asjassepuutuvuse ja lubatavuse hindamisel õigesti lähtunud vaidluse aluseks olevatest asjaoludest ja leidnud põhjendatult, et kokkulepete tegeliku sisu tuvastamiseks tuleb lisaks kirjalikule lepingule arvestada lepingu sõlmimisele eelnevalt saavutatud kokkuleppeid ning kostjale selgitatud hageja tegelikke soove. Kolleegium nõustub maakohtu poolt vaidlusaluse võlasuhte sisu tuvastamisel tehtud järeldustega ning
kokkuleppe VÕS § 29 järgse tõlgendusega ega ei pea TsMS 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu seisukohti selles osas korrata.
35.Tööde teostamise ja nende kvaliteedi nõuetelevastavuse kindlaksmääramisel on kohus õigesti juhindunud hageja poolt oma nõude põhjendamiseks esitatud tõenditest ja tunnistajate ütlustest ning tuvastanud õigesti kõik puudused, mis võimaldavad teha järelduse, et remondiga ei saavutatud hageja kui tellija nägemusele vastavat tulemust. Maakohus on õigesti lugenud lepingu rikkumiseks nii vale laekatte materjali kasutamist, laeplaadi paigaldamist risti põrandaplaadi mustriga, laeplaatide valmistamist ja paigaldamist selliselt, et nende liitekohad ei klapi seina ja põrandaplaatide liitekohtadega, valgustussüsteemi tehniliste konstruktsioonide näha jäämist, duššiklaasi kinnitusrõngaste vale paigaldust, laekonstruktsiooni pundumist kui ka LED valgustite paigaldamata jätmist. Tõendeid hinnates on kohus teinud õige järelduse, et kostja ei ole omalt poolt suutnud põhjendada, miks ei olnud võimalik saavutada tulemust, mis nähtub tööde aluseks olnud spetsifikatsioonist, eskiisist ja visualiseeringust (I kd, tl 15-17). Kolleegium nõustub maakohtu sellekohaste põhjendustega ning ei pea TsMS 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu seisukohti ka selles osas pikemalt korrata. Kolleegium juhib kostja tähelepanu sellele, et üldise tõendamiskoormise reeglite kohaselt (TsMS § 230 lg 1) peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millel põhinevad tema väited. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus tõendeid seadusest juhindudes ning otsustab siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte. Üksnes mittenõustumine kohtu hinnanguga ei ole kohtuotsuse tühistamise aluseks.
36.VÕS §-s 115 sätestatud kahju hüvitamise nõude esmasteks eeldusteks on võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumine (VÕS § 100) ja kohustatud isiku vastutus (VÕS § 103). Töövõtulepingu täitmata jätmise korral on töövõtjal VÕS § 101 lg 1 p 3, § 103 ja § 115 järgi õigus nõuda täitmise asemel kahju hüvitamist. Võlausaldajal on võimalik valida VÕS §-s 101 sätestatud õiguskaitsevahend, mida ta võib kooskõlas VÕS § 101 lg-ga 2 kasutada eraldi või koos, kui neid saab üheaegselt kasutada. Hageja nõuab VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 alusel kahju hüvitamist. VÕS § 115 lg 2 esimese lause järgi võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist pärast VÕS §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et kui võlgnik teatab, et ta ei täida kohustust, või kui ta ei ole täiendava tähtaja jooksul kohustust kohaselt täitnud, võib võlausaldaja pärast teate saamist või tähtaja möödumist kasutada muid õiguskaitsevahendeid, sh nõuda kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist. Kohustuse täitmise asemel võib VÕS § 115 lg 3 alusel nõuda kahju hüvitamist täiendavat tähtaega määramata mh ka juhul, kui tegemist on olulise lepingurikkumisega VÕS § 116 lg 2 p-de 1-4 tähenduses. Töövõtulepingu puhul sätestab töövõtja poolse olulise lepingurikkumise sisu erinormina lisaks VÕS § 647.
37.Kuna kostja ei ole vaatamata hageja pretensioonidele puuduseid kõrvaldanud, on maakohus pidanud õigesti hageja poolt puuduste kõrvaldamiseks tellitud lisatöödele tehtud kulutusi kahjuks, mille kostja peab kohtu poolt tuvastatud suuruses hüvitama. Kuna kostja on keeldunud puuduste kõrvaldamisest, on kolleegiumi hinnangul tegemist VÕS § 647 lg 1 järgse olulise lepingu rikkumisega, mis õigustab VÕS § 115 lg 3 ja VÕS § 647 lg 3 alusel ilma veelkordse täitmistähtaja andmiseta kahju hüvitamise nõude esitamist.
38.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikust lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg-test 3 ja 4 tuleneb, et lepingulise kohustuse rikkumise puhul on kahju hüvitamise kohustuse tekkimise eeldusteks kahju ettenähtavus ning kahju tekkimise põhjuslik seos kahju
tekitanud asjaoluga. Kolleegium leiab, et hagejatele tekkinud kahju on VÕS § 127 lg 4 järgi põhjuslikus seoses kostjapoolse lepingurikkumisega, kuna juhul kui kostja oleks teinud tööd puudusteta või täitnud puuduste kõrvaldamise kohustust, oleks hagejal kokkulepitud omadustega vannituba ning puudunuks vajadus selle nõuetele vastavusse viimiseks kulutusi teha. Kohustuse täitmata jätmise tagajärg oli kostjale ettenähtav ning kohtu poolt tuvastatud vajalikud kulud puuduste kõrvaldamiseks on VÕS § 127 ja § 128 lg 3 järgi käsitletavad hüvitamisele kuuluva otsese varalise kahjuna. Kahju suuruse kindlaksmääramisel on maakohus võtnud põhjendatult aluseks puuduste likvideerimise maksumuse. Tõendeid selle kohta, et puuduste likvideerimine oleks võinud maksta vähem, kohtule esitatud ei ole.
39.Hageja ei ole vaidlustanud maakohtu otsust osas, millega kohus jättis hagi osaliselt rahuldamata. Kuna TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib apellatsioonikohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, ei pea kolleegium vajalikuks maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust vaidlustamata osas kontrollida. Menetluskulud
40.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Alates 01.01.2015 kehtiva TsMS kohaselt saab menetlusosaline taotleda menetluskulude summaarset kindlaksmääramist nende menetluskulude osas, mis tsiviilasja toimikust ei kajastu (nagu näiteks tehingulise esindaja tasu) üksnes siis, kui menetlusosaline on esitanud igas kohtuastmes kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kohase menetluskulude nimekirja. Käesolevas tsiviilasjas tegi maakohus lõpplahendi enne 2014.a lõppu ja lähtudes kehtinud TsMS-st ei küsinud menetlusosaliste käest menetluskulude nimekirja ning märkis kohtuotsusesse, et menetlusosalistel on õigus esitada menetluskulude summaarse kindlaksmääramise taotlus asjas lõpplahendi teinud maakohtule 30 päeva jooksul asjas tehtud lõpplahendi jõustumisest alates.
41.See seadusesäte, mis andis menetlusosalistele õiguse esitada menetluskulude nimekiri kuni 31.12.2014 kehtinud TsMS redaktsiooni kohaselt peale lõpplahendi jõustumist (kuni 31.12.2014.a kehtinud redaktsioonis TsMS § 174 lg 1 lause 1), ei kehti alates 01.01.2015. TsMS muutmisel seadusandja rakendussätteid ette ei näinud. See tähendaks aga seda, et menetlusosaline ei saagi nõuda maakohtu menetluses kantud kulude hüvitamist, mida ei saa pidada õiguspäraseks.
42.Ringkonnakohus leiab, et menetlusosalistele tuleb tagada õigus nõuda ka enne 01.01.2015 tehtud kohtuotsuste puhul menetluskulude hüvitamist, mistõttu tõlgendab kuni 31.12.2014 kehtinud TsMS § 174 lg 1 lauset 1 ja TsMS § 6 selliselt, et nendes tsiviilasjades, kus esimene lõpplahend (maakohtu otsus või menetlust lõpetav määrus) tehakse enne 01.01.2015, tuleb kõikide menetluskulude osas kohaldada TsMS kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsiooni.
43.Seetõttu määrab ringkonnakohus käesolevas otsuses kindlaks üksnes menetluskulude jaotuse ning selgitab menetluskulude rahalise kindlaksmääramise korda selliselt, nagu seda nägi ette kuni 31.12.2014 kehtinud TsMS redaktsioon.
44.Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei ole põhjust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
45.TsMS § 174 lg 1 (kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsioonis) järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest ja TsMS § 174 lg 2
kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.