3.Määrata ajutise pankrotihalduri Veli XXX tasuks 990 (üheksasada üheksakümmend) eurot ja ajutise halduri vajalike kulutuste katteks 35,04 eurot (kolmkümmend viis eurot ja 04 senti), kokku 1 025,04 eurot (üks tuhat kakskümmend viis eurot ja 04 senti).
4.Välja mõista ajutise halduri tasu ja kulud pankrotivara arvelt Veli XXX kasuks ja kanda need Veli XXX arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX Nordea Finland PC Eesti filiaalis.
5.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 26. veebruar 2015. a, algusega kell 09.45. Üldkoosolek toimub Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas (Harju Maakohus, Kentmanni 13, 15 158 Tallinn, V korrus, saal nr 518).
7.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast (PankrS § 93 lg 1). Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3).
8.Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast punktis 7 nimetatud tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
9.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
10.Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
11.Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
12.Kohtumäärus saata avaldajale, ajutisele pankrotihaldurile ning Tartu Maakohtu registriosakonnale (PankrS § 39 lg 1).
13.Kanda kinnistusregistri registriossa nr XXX ja nr XXX märkus XXXOÜ (likvideerimisel, registrikood XXX) pankroti väljakuulutamise kohta. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (PankrS § 32). Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (PankrS § 5 lg 3). Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (PankrS § 31 lg 7). I Asjaolud
1.XXXOÜ (likvideerimisel, võlgnik) esitas 30.12.2014 Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on võlgnikul teadaolevaid kohustusi kokku summas 97 086,65 eurot ja vara kahe kinnistu näol, mis aga ei kata ära võlgniku kohustusi, seega on võlgnik maksejõetu ja see suutmatus ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik palub võtta menetlusse XXXOÜ (likvideerimisel) pankrotiavaldus ja nimetada ajutine pankrotihaldur.
2.12.01.2015 määras kohus ajutiseks pankrotihalduriks vandeadvokaadi Veli XXX ja
Tsiviilasi nr 2-14-63202 pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi 20.01.2015.
3.19.01.2015 esitas Veli XXX ajutise pankrotihalduri aruande. XXXOÜ kanti äriregistrisse 28.11.2003. Võlgnik alustas äritegevust 2006. 28.11.2003 kuni 24.04.2006 kandis võlgnik ärinime OÜ XXX . Võlgniku osanik on XXX (isikukood XXX ), osamakse suurus 40 000 krooni (alates 28.11.2003). Võlgniku seaduslik esindaja on likvideerija Oliver Ennok (alates 26.11.2013). Äriregistri andmetel on ühingu põhitegevuseks alates 2008 olnud enda kinnisvara ost ja müük. Varasemalt on äriühingu tegevusalaks olnud kinnisvarabüroode tegevus ja muud juriidilised toimingud. Võlgnikule kuulub kaks kinnisasja (kinnistu reg nr XXX ja nr XXX ), millede koguväärtuseks hindab ajutine haldur konservatiivse hinnangu alusel 10 000 eurot. Võlgnikule kuulub arvelduskonto Swedbank AS-is, mille saldo on 05.12.2013 seisuga 6,80 eurot, arvelduskonto AS-is SEB Pank, millisel rahaliste vahendite jääk on 0,48 eurot ja arvelduskonto AS-is Citadele Banka Eesti filiaalis, mille jäägiks 02.12.2013 seisuga -25,60 eurot. Ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud andmetel on võlgnikul vara bilansilise väärtusega summas 10 007,28 eurot. Võlgniku juhatuse poolt ajutisele haldurile esitatud andmetel on võlgnikul kolmandate isikute ees kohustusi vähemalt summas 98 601,68 eurot. Selgelt ebaharilikke või tavapärasest majandustegevusest kõrvale kalduvaid ülekandeid võlgniku arvelduskontode ülevaatuse käigus ei ole ilmnenud. Seejuures ei võimalda ajutise pankrotimenetluse maht esitada käesoleval juhul mingit selget tehingut või tehingute loetelu, mis oleksid kindlasti tagasivõidetavad. Samuti ei tuvastatud ajutise pankrotimenetluse käigus viiteid äriühingu vara väärkasutamisele. Kuriteo tunnustega tegusid juhatuse tegevuses ei ole ajutise halduri hinnangul ilmnenud. Ajutise pankrotihalduri esialgse analüüsi kohaselt tuleks vaidlusalusel juhul lugeda raskeks juhtimisveaks raamatupidamiskohustuse täielikku täitmata jätmist alates 2010. a. Ilmselgelt on võlgniku juhatus viivitanud pankrotiavalduse esitamisega ning rikkunud seeläbi ÄS § 180 lg-st 51 tulenevat kohustust. Käesoleval hetkel ei välista ajutine pankrotihaldur ettevõtlusega mitteseotud tehingute ega võlausaldajate huve kahjustavate tehingute tegemist võlgniku poolt. Ajutine haldur leiab, et kindlasti vajaks tagasivõitmise eelduste ning juhatuse liikme võimaliku süülise tegutsemise kindlakstegemine põhjalikumat analüüsi ning dokumentaalrevisjoni, mida ei ole võimalik teostada ajutise pankrotimenetluse raames. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku tegevus on juba aastaid lõppenud ning võlgniku kohustuste ulatust arvesse võttes on ilmne, et võlgniku suutmatus täita oma kohustusi ei ole tema majanduslikust olukorrast tingituna enam ajutine. Maksejõuetuse täpset väljakujunemise aega ei ole ajutise pankrotimenetluse raames võimalik kindlaks määrata. Siiski leiab ajutine pankrotihaldur, et võlgniku tegelik maksejõuetus kujunes tõenäoliselt välja juba 2009. a, mil võlgniku majandusaasta lõppes negatiivse omakapitaliga 527 823 euro ulatuses. Ajutine haldur leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjusteks olid tõenäoliselt võlgniku ebaõnnestumised äritegevuses, ning 2008. a ja 2009. a kinnisvara- ja finantskriisist tulenev ulatuslik ärikahjum. Täpsemaid põhjuseid seoses raamatupidamisdokumentide puudumise tõttu tuvastada ei ole õnnestunud. Kindlasti süvendas võlgniku maksejõuetust raamatupidamiskohustuste täitmata jätmine võlgniku juhatuse poolt. Juhul kui kohus kuulutab välja võlgniku pankroti on Veli XXX väljendanud enda nõusolekut võlgniku pankrotihaldurina jätkamiseks.
Tsiviilasi nr 2-14-63202
Ajutise pankrotihalduri kulude aruande kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 11 tundi, arvestusega 90 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 990 eurot ja kulud 35,04 eurot, kokku summas 1 025,04 eurot. Ajutine pankrotihaldur palub ajutise halduri tasu kanda oma arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX Nordea pangas.
4.20.01.2015 kohtuistungil jäi võlgnik oma avalduse ja ajutine pankrotihaldur oma aruande juurde.
5.Pankrotihaldur Veli XXX on andnud enda nõusoleku pankrotihalduriks nimetamiseks. II Kohtumääruse põhjendused
6.Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. XXXOÜ (likvideerimisel) esitas kohtule võlgniku pankrotiavalduse. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnikul on vara ligikaudu 10 000 eurot ja kohustusi vähemalt summas 98 601,68 eurot. Ajutine pankrotihaldur leiab esmasel analüüsil, et võlgniku tegevus on juba aastaid lõppenud ning võlgniku kohustuste ulatust arvesse võttes on ilmne, et võlgniku suutmatus täita oma kohustusi ei ole tema majanduslikust olukorrast tingituna enam ajutine. Maksejõuetuse täpset väljakujunemise aega ei ole ajutise pankrotimenetluse raames võimalik kindlaks määrata. Siiski leiab ajutine pankrotihaldur, et võlgniku tegelik maksejõuetus kujunes tõenäoliselt välja juba 2009. a, mil võlgniku majandusaasta lõppes negatiivse omakapitaliga 527 823 euro ulatuses. Ajutine haldur leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjusteks olid tõenäoliselt võlgniku ebaõnnestumised äritegevuses, ning 2008. a ja 2009. a kinnisvara- ja finantskriisist tulenev ulatuslik ärikahjum. Täpsemaid põhjuseid seoses raamatupidamisdokumentide puudumise tõttu tuvastada ei ole õnnestunud. Kindlasti süvendas võlgniku maksejõuetust raamatupidamiskohustuste täitmata jätmine võlgniku juhatuse poolt. Ajutine haldur on ära märkinud, et võimalike tagasivõidetavate tehingute väljaselgitamine peab toimuma pankroti väljakuulutamise järgselt. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur märgib, et esialgse analüüsi kohaselt tuleks raskeks juhtimisveaks lugeda raamatupidamiskohustuse täielikku täitmata jätmist alates 2010. a ja kuigi esialgsel analüüsil ei ole kindlaid kuriteo tunnustele vastavaid tegusid võlgniku juhatuse liikme tegevuses ilmnenud, tuleks need kindlaks teha võlgniku pankroti väljakuulutamise järgselt. Kohus tuvastab ajutise pankrotihalduri aruande põhjal, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1
Tsiviilasi nr 2-14-63202 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Arvestades ajutise halduri aruandes toodut, tuleb pankrotihalduril edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitada, kas võlgniku juhatuse liikme tegevuses võivad esineda süüteo tunnused ja on tehtud juhtimisvigu ning kas on tagasivõidetavaid tehinguid. Kohus leiab, et maksejõuetuse põhjuseks tuleb pidada muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses, kuivõrd tuvastamist ei ole leidnud kuriteo tunnustega teo olemasolu. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti PankrS § 31 lg 1 alusel. Pankroti väljakuulutamise aeg on 29.01.2015 kl 12.45. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viia läbi 26.02.2015 kell 09.45 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas, Tallinnas, Kentmanni 13, V korrus, saal 518.
7.Veli XXX on andnud nõusoleku enda nimetamiseks XXXOÜ pankrotihalduriks. Kohus määrab Veli XXX võlgniku pankrotihalduriks.
(likvideerimisel)
8.PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3).
9.PankrS § 33 lg 1 sätestab, et pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Kohus määrab pankrotimääruse kohta viivitamata teate (pankrotiteade) avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded.
10.PankrS § 85 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust. Ajutine haldur ei ole taotlenud võlgnikult vande võtmist.
11.PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste
Tsiviilasi nr 2-14-63202 hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine pankrotihalduri esitatud kulude aruande kohaselt on ta kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 11 tundi, arvestusega 90 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 990 eurot ja kulud 35,04 eurot, kokku summas 1 025,04 eurot. Ajutine pankrotihaldur palub ajutise halduri tasu kanda ajutise halduri arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX Nordea pangas. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Kulud seisnesid tõlke-, posti- ja sideteenustes. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud ja vajalikud. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 990 eurot ja teostatud kulutuste hüvituseks 35,04 eurot ning mõistab need välja pankrotivara arvelt.
12.PankrS § 39 lg 1 kohaselt kui võlgnik on kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, edastab pankroti välja kuulutanud kohus Tartu Maakohtu registriosakonnale viivitamata ärakirjad enda ja kõrgemalseisva kohtu lahenditest, mis on tehtud käesoleva seaduse § 29 lõike 1, § 31, § 68 lõike 3, § 91 lõigete 2 ja 3, § 130 lõigete 2 ja 7, § 158 lõike 4, § 163 lõike 3, § 183 lõike 1, § 190 lõike 1 ja § 192 lõike 2 alusel. Kanne registrisse tehakse kohe pärast määruse edastamist registriosakonnale. Kohus tegi lahendi PankrS § 31 lg 1 alusel. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus PankrS § 39 lg 1 alusel käesoleva määruse viivitamata saatmise registriosakonnale.
13.PankrS § 40 lg 1 p 1 sätestab, et kinnisasjade juurde, mille omanikuna on võlgnik kantud kinnistusraamatusse tehakse pankroti väljakuulutamise kohta märkus kinnistusraamatusse. Kohus leiab, et pankrotimääruse alusel tuleb kinnistusregistri registriossa nr XXX ja nr XXX märkus XXXOÜ (likvideerimisel, registrikood XXX) pankroti väljakuulutamise kohta. Määruse edastab registripidajale kohus.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.