Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. jaanuar 2015. a Tartu
Tsiviilasja number
2-13-51785
Tsiviilasi
Lesja Kruzo hagi Eesti Energia AS-i vastu 2575,20 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2575,20 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 18. märtsi 2014. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eesti Energia AS-i apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): Eesti Energia AS (registrikood: 10421629; asukoht: Tallinn Laki 24), esindaja Erik Salur Vastustaja (hageja): Lesja Kruzo (isikukood: XXXXXXXXXXX; elukoht: X-XX, XXX), esindaja vandeadvokaadi vanemabi Roman Golovenko
RESOLUTSIOON
Jätta Viru Maakohtu 18. märtsi 2014. a otsus muutmata. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Jätta maa- ja ringkonnakohtus menetlusosaliste poolt
kantud menetluskulud Eesti Energia AS-i kanda. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Lesja Kruzo esitas 31.10.2013 Viru Maakohtule hagi Eesti Energia AS-i vastu 2575,20 euro (põhinõue 2400 eurot, viivised 175,20 eurot) väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt osales hageja kostja korraldatud Eesti Energia AS-i kontserni kuuluvate ettevõtete töötajate uusaastapeol 11.01.2013. Peol osalemiseks jagati kostja töötajatele kutseid, mis ei olnud nimelised. Hageja sai kutse oma sõbralt, kes töötab Eesti Energia AS-i kontserni kuuluvas ettevõttes ja kellega koos ta üritusele läks. Üritusel pidi üleriided andma garderoobi hoiule. Hageja andis oma naaritsanahkse kasuka garderoobi töötajale ning sai vastu riidehoiunumbri. Kasuka ostis ta 2012 augustis Kreekast 2400 euro eest. Ürituselt lahkudes andis ta garderoobi töötajale riidehoiunumbri, kuid selgus, et tema kasukat garderoobis ei ole. Hageja kutsus kohale politseitöötajad ja kasuka kaotsiminekuga seoses algatati kriminaalasi, mis aga lõpetati 29.04.2013 seoses kuriteo toimepannud isiku mittetuvastamisega. Hageja leidis, et riiete hoiule andmisega sõlmis ta tasuta hoiulepingu ning kostja vastutab hoiulepingu täitmise eest. Alternatiivselt esitas hageja kahju hüvitamise nõude.
2.Eesti Energia AS vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et nõue on põhjendamatu. Kostja tellis ürituse korraldamise teenuse X3M Marketing OÜ käest. Hagejal puudus õigus peol osalemiseks. Esinedes kostja töötajana, sõlmis hageja pettuse teel hoiulepingu. Kostja esitas 14.01.2013 avalduse tehingu tühistamiseks
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 18.03.2014. a otsusega hagi ja mõistis Eesti Energia AS-ilt Lesja Kruzo kasuks välja 2575,20 eurot. Kohus jättis menetluskulud Eesti Energia AS-i kanda. VÕS § 883 kohaselt kohustub hoiulepinguga üks isik (hoidja) hoidma teise isiku (hoiuleandja) poolt temale üleantud vallasasja ja hoidmise lõppemisel selle hoiuleandjale tagastama. Maakohus oli seisukohal, et alates hageja poolt oma üleriiete üleandmisest ja hoiunumbri kättesaamisest sõlmisid pooled tasuta hoiulepingu, kus kostja, sõltumata sellest, et üritust
korraldas kostja tellimisel kolmas isik, oli hoidjaks ja hageja hoiuleandjaks. Hoiulepingu alusel tekkis kostjale kohustus võtta hoidjana tarvitusele kõik abinõud, mis tagaks lepingust tuleneva kohustuse tagastada hoiuleantud asi samas seisundis, milles see hoiule võeti. Maakohus oli seisukohal, et asjassepuutumatu on kostja vastuväide, et hagejal puudus õigus üritusel osaleda ja sellest tulenevalt oli kostjal õigus hoiuleping tühistada. Õigustatud isikute üritusele pääsemise kontrollimine sõltub kostja korraldusest ega välista hoiulepingu sõlmimist. Vaidlust ei ole selles, et kutsed ei olnud nimelised, seega ei ilmunud hageja üritusele võõra isikuna esinedes. Hagejale kutse edasi andnud Eesti Energia AS-i kontserni kuuluva ettevõtte töötaja I.Ki ütluste kohaselt pöördusid tema poole ettevõtte töötajad, kes olid kutse saanud, kuid ei saanud ise üritusel osaleda ning avaldasid soovi kutse soovijale üle anda. Mingeid keelde ettevõtte juhtkonna poolt kutsete üleandmise osas ei olnud. Tunnistaja jaoks oli tavapärane, et Eesti Energia AS-i üritustele võis koos ettevõtte töötajaga tulla ka töötaja kaaslane. Samuti kinnitas tunnistaja I.K, et üleriided tuli esmalt anda garderoobi hoiule ja peale seda esitati kutse turvameestele üritusele pääsemiseks. Maakohus leidis, et kostja vastutab hageja kasuka kaotsimineku eest. Tunnistajate I.Ki ja V.K ütlustega, hoiunumbri valguskoopiaga (tl 12), hageja 12.01.2013 avaldusega Ida-Politsei Prefektuurile (tl 29), PPA 18.01.2013 teatisega kriminaalmenetluse alustamise kohta (tl 32), Ida Prefektuuri 18.01.2013 kannatanu ülekuulamise protokolliga (tl 106-111) on tõendatud, et hageja andis 11.01.2013 kostjale hoiule naaritsanahkse kasuka. Hoiuleantud kasuka maksumus on tõendatud ostukviitungiga (tl 11, 36) ja päringutega kasuka turustamisega seotud ettevõtetele (tl 100-103). Kohus arvestas nimetatud e-kirjade päringuid/vastuseid, sest kostja esindaja kinnitas, et ta ei vaidlusta asjaolu, mille kohaselt sarnane naaritsanahkne kasukas võib Eestis maksta 2400 eurot. Hageja osalemine 11.01.2013 üritusel, on tõendatud tunnistajate I.Ki ja V.K ütlustega, fotodega nimetatud ürituselt (tl 98-99), hoiunumbriga (tl 12) ja Ida-Politsei Prefektuurile 12.01.2013 esitatud avaldusega (tl 104). Kohus leidis, et viivisenõue summas 175,20 eurot on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Eesti Energia AS esitas 21.04.2014. a apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata või saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellant palub menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on Eesti Energia AS teinud endast kõik oleneva, et uusaastapeol osaleksid vaid Eesti Energia AS-i töötajad. Apellant on esitanud Eesti Energia registreerimisvormi, milles on ära märgitud lisatingimus „Arvestades meie suurt arvu, on Energiarahva pidu vaid EE töötajatele.“ Tunnistajad kinnitasid kohtus, et pileteid kontrollis turvafirma. Põhjendamatu on maakohtu järeldus, et mingeid keelde juhtkonna poolt piletite edasiandmiseks ei olnud. Peole registreerimine toimub ainult siseveebis või kuulutuses ära märgitud ettevõttepoolse kontaktisiku juures. Sissepääsu aluseks oli pilet, mille väljastas kindlaks määratud töötaja allkirja alusel igale registreeritud töötajale ühe eksemplari. Kaasa ei olnud lubatud võtta ka töötajate kaaslaseid (abikaasa, partner, lapsed). Osavõtutasu peetakse kinni töötaja jaanuarikuu palgast, mis tähendab, et pileteid ei ole võimalik lisaks osta vabamüügist või peo toimumiskohas;
2) jättis kohus käsitlemata küsimuse, kas apellandil oli õigus hoiuleping pettuse tõttu üles öelda. Lesja Kruzo kasutas võõrast (EE töötaja) piletit ning tekitas pileteid kontrollinud isiku(te)s ja riidehoiu teenust pakkuvates isikutes arusaama, et tegemist on Eesti Energia AS-i töötajaga. Arvestades eeltoodut, on alust väita, et hoiuleping oli sõlmitud pettuse teel. Maakohus rikkus hoiulepingu tühistamist ja selle teostamise õigust käsitlemata jättes oluliselt menetlusnorme (TsMS § 442 lg 8 ja TsMS § 436 lg 1). Ürituse juhi poolt saadetud kiri hagejale oli hoiulepingu tühistamise avaldus vastavalt TsÜS § 98 lg-le 1. Vastavalt Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-140-07 võib tühistamise avalduse esitada ka kaudse tahteavaldusega. Kuigi ürituste juhi näol ei ole tegemist õigusalaste teadmistega isikuga, siis on saadetud kirjast üheselt aru saada, et Eesti Energia AS ei soovi hoiulepingust tulenevaid õiguslikke tagajärgi isikuga, kes ei olnud peole lubatud. Seega on Eesti Energia AS juba 14.01.2013 kirjas öelnud hoiulepingu üles. Apellant on seisukohal, et asjaolu, et vastustaja teadis, et ta ei või üritusel olla, on aluseks hoiulepingu tühistamisele; 3) leidis maakohus ebaõigesti, et tõendatud on hoiule antud lepingu ese ja selle maksumus. Kasuka ostuarve ei tõenda, et vastustaja ostis Kreekast kasuka. Esitatud arvel on märgitud esemeks - naaritsa jope. Apellant on seisukohal, et kui arvel on märkimata, et arve eest oleks tasutud, ei saa asuda seisukohale, et vastustaja on hagiavalduses esitatud kasuka ostnud. Samuti ei osanud tunnistaja V.K öelda, kuidas abikaasa kasuka eest maksis. Apellant leiab, et kasuka ost on tõendamata.
5.Lesja Kruzo vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole vastustaja nõus apellandi arvamusega selles, et apellant tegi endast kõik võimaliku, et peole pääseksid vaid õigustatud isikud. Apellant ei ole tõendanud, et kolmandatel isikutel (st Eesti Energia AS-i töötajate kaaslastel) oli uusaastapeol viibimine keelatud ning vastav keeld oli kättesaadav nii töötajatele kui ka kolmandatele isikutele; 2) taotleb vastustaja, et kohus jätaks tähelepanuta järgmised apellandi uued väited: 1) sissepääsu aluseks oli pilet, mille väljastas kindlaks määratud töötaja allkirja alusel igale registreeritud töötajale ühe eksemplari; 2) kaasa ei olnud lubatud võtta ka töötajate kaaslasi (abikaasa, partner, lapsed); 3) osavõtutasu peetakse kinni töötaja jaanuari kuu palgast, mis tähendab, et pileteid ei ole võimalik lisaks osta vabamüügist või peo toimumiskohas; 3) ei vasta tõele apellandi väide, et peole pääsemiseks oli vaja registreerida ning pileteid väljastati vaid Eesti Energia AS-i kontserni töötajatele; 4) ei pidanud kohus analüüsima, kas apellandil oli õigus hoiuleping üles öelda pettuse tõttu. Vastustajal ei olnud infot, et üritusel võivad osaleda üksnes Eesti Energia AS-i kontserni töötajad, sellepärast ei saanud vastustaja tahtlikult tekitada pileteid kontrollinud isikus arusaama, et tegemist on Eesti Energia AS-i töötajaga. Kuna leping ei olnud sõlmitud pettuse teel ega eksimuse tõttu, siis ei saa apellant hoiulepingut tühistada; 5) puudub ürituse juhatuse 14.01.2013 vastuses igasugune tahteavaldus hoiulepingu tühistamiseks. Vastustaja ei ole nõus apellandi väitega, et tema esitas hoiulepingu tühistamisavalduse 12.08.2013, kui Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS saatis vastustajale
lepingu tühistamise avalduse koos vastusega. 12.08.2013 tühistamisavaldusega on esitatud teise juriidilise isiku poolt;
saadetud
vastus
koos
6) ei ole kostjal õigust hoiulepingut tühistada. Apellant sai vaidluse asjaoludest teada hiljemalt 14.01.2013 (seda tõendab hagi juurde lisatud e-kirjavahetus), oma tühistamisavalduse koos vastusega hagiavaldusele esitas aga alles 09.12.2013. TsÜS § 99 lg 1 p-s 2 märgitud tähtaeg on õigustlõpetav tähtaeg, mille möödumisel tühistamisõigus lõppeb. Lähtudes eeltoodust pidi apellant esitama tühistamisavalduse hiljemalt 14.07.2013; 7) asjaolu, et ostukviitungil ei ole märgitud tasumise viisi, ei muuda antud tõendit ebausaldusväärseks (vastustaja ei ole süüdi, et müüja täitis ostukviitungi ebakorrektselt). Vastustaja jääb seisukohale, et tõendatud on nii lepingu ese kui ka selle maksumus.
6.Eesti Energia AS esitas 08.01.2015. a täiendavad seisukohad. Seisukohtade kohaselt: 1) ei ole apellant esitanud apellatsioonkaebuses ühtegi uut väidet. Kõik apellandi poolt esitatu on kajastatud kas kohtumaterjalides või istungi protokollis suuliste vastuväidetena; 2) kuna pidu ei olnud mõeldud kolmandatele isikutele ning seda ei reklaamitud avalikult, ei pidanud kostja teavitama kolmandaid isikuid peol osalemise keelust; 3) on avaldus hoiulepingu tühistamiseks esitatud 14.01.2013. a.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu lahend jätta muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta apellandi kanda.
8.Apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud seda, et poolte vahel oli sõlmitud hoiuleping. Maakohus on selles osas õigesti kohaldanud materiaalõigusnormi ning tuvastanud asjas tähtsust omavad asjaolud ning ringkonnakohus ei korda neid põhjendusi kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6.
9.Apellandi väide, et ta tegi kõik endast oleneva, et uusaastapeol osaleksid vaid Eesti Energia AS-i töötajad ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel määravat tähendust, kuna vastustajaga oli õigussuhe kehtivalt tekkinud ja apellandi poolt esile toodud asjaolud ei muuda seda tühiseks.
10.Õige on apellandi väide, et maakohus ei ole andnud hinnangut apellandi väitele, et ta tühistas 12.08.2013 avaldusega vastustajaga sõlmitud hoiulepingu pettuse tõttu, kuid see ei toonud kaasa ebaõige otsuse tegemist. Ringkonnakohus täiendab selles osas maakohtu otsust. Ringkonnakohus leiab, et hoiulepingu tühistamine ei toonud kaasa õiguslikke tagajärgi, kuna täidetud ei ole tühistamise formaalsed eeldused. Apellant leiab, et vastustaja sõlmis hoiulepingu pettuse teel, kuna garderoobis ei oleks hageja riideid vastu võetud, kui oleks teada olnud, et hageja ei ole Eesti Energia töötaja. TsÜS § 99 lg 1 p 2 kohaselt võib tehingu tühistada pettuse või eksimuse korral kuue kuu jooksul, arvates pettusest või eksimusest teadasaamisest. Asja materjalidest nähtub, et 14. jaanuaril 2013 oli apellant teadlik sellest, et vastustaja ei olnud apellandi töötaja ja osales üritusel tuttava kutsel ning temalt saadud piletiga. Seda
tõendab Eesti Energia AS töötaja M.M kiri, kus ta teatab L. Kruzole , et „paraku ei saa me võtta vastutust üritusele mitte kutsutud inimeste asjade eest“ (tl 16). Apellant tegi tühistamisavalduse 12.08.2013, seega hilinemisega ja seetõttu on leping kehtiv.
11.Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et maakohus tuvastas ebaõigesti hoiule antud eseme ja selle maksumuse. Vastustaja esitas lisaks ostuarvele ka teised tõendid, sh foto kus ta kasukat kannab, tunnistajate ütlused, kes kinnitasid, millise kasukaga vastustaja peole tuli, kaudselt kinnitab seda ka Ida Prefektuuri määrus kriminaalasja lõpetamiseks (tl 13).
12.Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Ringkonnakohus selgitab, et maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulude hüvitamiseks tuleb menetlusosalisel pöörduda pärast lahendi jõustumist 30 päeva jooksul maakohtu poole. Ringkonnakohus märgib, et kuna maakohtu menetluse ajal kehtinud seadus ei sätestanud, et menetlusosalaine peab igas kohtuastmes esitama menetluskulude nimekirja, siis tuleb asjades, kus maakohus tegi lahendi enne 01.01.2015 aastat menetluskulude hüvitamise osas juhinduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsioonist. Kuni 31.12.2014 kehtinud TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.