1.Rahuldada KÜ Altserva 14 hagi Ü. A. vastu võlgnevuse ja viivise nõudes.
2.Välja mõista kostjalt Ü. A. ́lt KÜ Altserva 14 kasuks majandamiskulude võlgnevus 698 (kuussada üheksakümmend kaheksa) eurot 30 senti perioodi 01.10.2013 kuni 01.03.2014 eest.
3.Välja mõista Ü. A. ́lt KÜ Altserva 14 kasuks sisse nõutavaks muutunud viivis 126 (sada kakskümmend kuus) eurot 30 senti ning viivis protsendina 0,07 % põhinõudest (698, 30 eurot) päevas alates 23.09.2014 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhivõlgnevuse summa. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
5.Välja mõista Ü. A. ́lt KÜ Altserva 14 kasuks menetluskulud 300 (kolmsada) eurot, sh. tasutud riigilõiv 200 eurot ja lepingulise esindaja tasu 100 eurot.
6.Välja mõista Ü. A. ́lt KÜ Altserva 14 kasuks viivis menetluskuludelt (300 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).
I HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale korteriomand xxx. Korterelamus on asutatud korteriühistu. KÜ on esitanud kostjale igakuiselt arveid majanduskulude eest mida kostja on kohustatud tasuma. Majandamiskulud jaotatakse KÜ-s Altserva 14 ruutmeetri alusel arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta. Majandamiskulude tariif 0,40 eurot/m2 eurot on kinnitatud KÜ liikmete üldkoosolekul. Lisaks peab KÜ liige tasuma tarbitud soojuse eest vastavalt VKG Soojus esitatud arvetele arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta. Kostjal on hagejale tasumata arved perioodil 01.10.2013 kuni 01.03.2014 summas 698, 30 eurot. Sisse nõutavaks muutunud viivis on 126, 30 eurot.
2.Kuna kostja ei tasu majandamiskulusid, siis kostja poolt tarbitud majandamiskulud tasutakse teistelt korteriomanikelt kogutud vahendite arvelt. Hageja tugineb korteriomandi seadus (KOS) § 13 lg 1, korteriühistuseaduse (KÜS) §-le 7 lg 4 151 lg 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 76 lg 1, 3, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 ning palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 698, 30 eurot ja sisse nõutavaks muutunud viivise 126, 30 eurot, kokku 824, 60 eurot. Mõista kostjalt alates 23.09.2014 kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni välja viivis põhivõlgnevuselt 698, 30 eurot 0,07 % tagastamata põhivõlgnevuselt päevas, kuid mitte üle põhivõlgnevuse summa.
3.Menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt hageja õigusabikulud 240 eurot ja riigilõiv 200 eurot, so. kokku 440 eurot. Õigusabikulud sisaldavad hagiavalduse koostamist koos lisade esitamisega ja e-toimiku kaudu esitamist, kliendi konsulteerimist, hagihinna arvutamist, 23.01.2014 taotluse koostamist ja e-toimiku kaudu esitamist, haginõude suurendamise taotluse koostamist ja esitamist e-toimiku kaudu. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt alates menetluskulude kindlaksmääramise lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
II KOSTJA VASTUS
4.Kostja hagi ei tunnista. Paberitel on erinevad summad. Pole aru saadav milline on võlgnevus. KÜ juhatuse liige käitub seadusvastaselt, avalikustades võlgnike nimed. Koosoleku protokollid on arusaamatud. KÜ juhatuse liige Roland Harjaks pöördus võlgnevuse sissenõudmiseks õigus büroo Harjaks & Partnerid poole ning töötab ka ise seal juristina. Juriidilise kogemusega esindaja esitab hagi, mis on täis vigu ja raskesti mõistetav, ning vajab mitmekordseid selgitusi ja täiendavaid tähtaegu. Korterelamus pole remonti tehtud
vähemalt 30 aastat ja korterit müüa on raske. Arvete tasumise lõpetasin, kui juhatus kirjadele ei vastanud ja ei andnud selgituse elanike raha kulutuste kohta. Olenemata sellest, et kasutatakse juriidilist abi, pole suudetud esitada korrektset hagiavaldust. KÜ raamatupidamise andmetel on summa muutunud 0, 26 senti! Kostjale ja kohtule esitatud arvetes on vahed, näiteks 01.2014 arvel on summa 179, 96 (kohtule esitatud tabelis 179, 75), 02.2014 arvel 149, 08 (kohtule tabelis 148, 54). Mingeid majandamistegevuse kavasid ega aruandeid ei ole juhatus liikmetele esitanud. Liikmed ei tea raha liikumisi majas. Juhatuse liige Roland Harjaks käitub vastavalt oma vajadustele ning majas ei ole revidenti. Menetluskulud jätta hageja kanda.
III KOHTU PÕHJENDUSED
5.Arvestades hagi hinda 903,70 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. Tuvastatud on et kostja on korterelamu Altserva 14 korteri number 3 omanik alates 23.04.2007 (tl. 34) ja korterelamus Altserva 14 on asutatud korteriühistu (tl. 35). Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on korteriühistu Altserva 14 liige, kostjal on majandamiskulude võlgnevus hageja ees (perioodi eest 01.10.2013 kuni 01.03.2014) ja majandamiskulude suuruse arvestamise üle. Hageja teostab majandamiskulude arvestust lähtudes korteriomandi reaalosa pindalast.
6.Hageja tugineb sellele, et kostja on rikkunud hageja liikmesusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud tasuma kaasomandi majandamise kulutused. Majandamiskulud on korteriühistuseaduse (KÜS) tähenduses KÜS § 151 lg 1 järgi tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste eest (sh. vesi, küte) ja elamu hooldus- ja remondikulud ning need kujutavad endast korduvaid/perioodilisi kohustusi.
7.Kostja on ära kuulamisel väitnud, et on nõus arveid maksma, tunnistab võlgnevust soojuse eest, kuid ei nõustu maksma hooldustasu. Hagiavaldusest ja kostjale esitatud arvetest nähtub, et kostjalt nõutakse majahooldustasu, tasu üldelektri ja kütte eest. Võlgnevust kütte eest on kostja ära kuulamisel tunnistanud. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et ta ei pea tasuma majahooldustasu. Kostja kohustus tasuda majandamiskulude eest tuleneb eelkõige KÜS §-st 4 lg 2 ja 151 lg 1 ning ei sõltu sellest millal ja kui palju korteriühistu kogutud rahalisi vahendeid korterelamu remondiks kasutab. Samuti tuleneb KOS § 13 lg 1 sätetest üheselt, et korteriomanik on kohustatud osa võtma kulutuste kandmisest kaasomandi esemele. Korteriomanik ei saa keelduda majandamiskulude eest tasumisest põhjusel, et tema arvates ei remondita, või renoveerita korterelamut piisavalt. Tuvastatud on, et kostja on maksekohustust rikkunud, st. kostja ei ole perioodil 01.10.2013 kuni 01.03.2014 majandamiskulusid tasunud, mida kostja on tunnistanud ka ära kuulamisel. Järelikult on hageja õigustatud nõudma kostjalt kohustuse täitmist ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus summas 698, 30 eurot.
8.Kostja ei vabane majandamiskulude kandmise kohustusest ka põhjusel, et ta ei ole rahul korteriühistu juhatuse tegevusega (puuduvad majandamistegevuse kava ja aruanded, ei ole revidenti, ei viida läbi koosolekuid). Kohus märgib, et korteriühistu kohustuste rikkumise korral võib korteriomanikul olla kahju hüvitamise nõue korteriühistu vastu. Riigikohus on leidnud, et maja haldava korteriühistu või valitseja vastutuse aluseks saab olla mh. tema tegevusetus, sh tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise või parandustööde korraldamata jätmine, samuti selleks vajalike otsuste tegemata jätmine ja/või korteriomanikelt raha kogumata jätmine (RKTKo nr 3-2-1-129-13 p 51).
10.Hageja viivisenõue. Hageja viivisenõude rahuldamise eelduseks on raha maksmise kohustuse rikkumine kostja poolt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. KÜS § 7 lg 4
kohaselt võib korteriühistu juhatus nõuda majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kostja viivisenõudele vastuväiteid esitanud ei ole. Kuna kostja ei ole majandamiskulusid tasunud, on hageja õigustatud viivist nõudma ja see tuleb kostjalt välja mõista nõutud ulatuses, so. 126, 30 eurot. Samuti nõuab hageja viivist edasi protsendina, st. 0,07 % põhinõudest päevas alates 23.09.2014 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhivõlgnevuse summa. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sisse nõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostjalt tuleb välja mõista viivis, mis ei ole veel sisse nõutavaks muutunud 0,07 % põhinõudest päevas alates 23.09.2014 kuni kostja poolt võlgnevuse täieliku tasumiseni. Ülaltoodud põhjendustel tuleb hagi rahuldada täies ulatuses.
MENETLUSKULUD
Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). TsMS §-de 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtsustatud korras hagi menetlemisel näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud esindaja kulud. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 200 eurot ja lepingulise esindaja kulud 240 eurot, so. kokku 440 eurot. Hageja esindaja on selgitanud, et lepingulise esindaja kulud sisaldavad hagiavalduse, nõude suurendamise avalduse ja taotluse koostamist, kliendi konsulteerimist, hagihinna arvutamist ja dokumentide e-toimiku kaudu esitamist. Kostja on esitanud lepingulise esindaja kuludele vastuväite (hagi ei ole koostatud korrektselt, lepinguline esindaja vajas mitmekordseid selgitusi ja täiendavaid tähtaegu). Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Menetluskuludeks tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes on need menetlusosalise esindaja kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st. hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist TsMS järgi nõuda ei saa. Järelikult ei saa hageja nõuda tasu kliendi konsulteerimise eest ning põhjendatud ja vajalikuks kuluks ei saa pidada hagihinna arvutamist ja dokumentide e-toimiku kaudu esitamist. Viimaseid ei saa käsitleda, kui mingeid eraldi kulusid ja need sisalduvad hagiavalduse koostamise kulus. Mitte igasugust kulu ei saa teiselt poolelt välja mõista. Samuti on korduvate dokumentide koostamine tingitud hageja lepingulisest esindajast endast. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks antud asjas on 100 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Kokku tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskuludena 300 eurot (riigilõiv 200 eurot ja lepingulise esindaja kulud 100 eurot) ning hageja taotlusel viivis menetluskuludelt 300 eurot, alates menetluskulude
kindlaksmääramise lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.